Pireti ja Kaidoga saime kokku bussis, kui mina Lootusest peale tulin. Sõitsime kenasti Peetri kirikuni ja sealt edasi viskasime juba jala. Maximast võtsime poolese lauduri ja liikusime kontsertpaika Raadi mõisaparki. Väravas on loomulikult turva ja pudeliga sealt läbi ei saa, seega peitsime kraami väljapoole...
Väravas lunastasime oma passid käepaelteks ja Kaidol õnnestus kuidagi nii, et tema pass jäi tema kätte 
Seega tekkis olukord kus meil oli üks pass „üle“. Edasi kiire turvakontroll ja sees me olimegi.
Kohal oli paar-kolmsada inimest, kellest enamus vedelesid puude all varjus. Kohe tuli ka bänd lavale ja tekkis hetkega peomeeleolu 
Ainult et... ...kraam oli aia taga. Aga, elasime vaikselt sisse, kuulasime muusikat, nautisime ümbrust ja hakkasime pidama plaani kuidas laudur platsile saada. Peale mõningasi vaatlusi tekkis võimalus kasutada pudeli üle aia lendu ja siis selle kuidagi ära toomist ilma et turvamehed pahandaksid 
Pudeli ülelend polnud eriline teadus. Mõõtsime koha, mina jälgisin seest, et kedagi seal poleks ja Kaido korraldas heite. Teaduseks sai selle ära toomine. Õnneks liikus rahvast aiaäärsetel aladel, kes helistas ja kes käis põiel. Võtsin siis ka telefoni ja Kaido jälgis turvat ning jagas infot Jalutasin mis ma jalutasin, aga pudeli sain kätte Ja mis see meid siis aitas? Suurt midagi, lihtsalt jalavaeva vähendas – ei pidanud iga natukese aja tagant aia taga käima
Pidu läks samas suure mühinaga edasi. Bändid vahetusid ja erilist aega molutamiseks ei jäetud. Aeg läks üllatavalt kiiresti. Mingi hetk õnnestus meil olla õigel ajal õiges kohas – tabasime ära Villu saabumise. Üks seltskond ladus talle plaadid-kassetid nina alla ja soovisid autogramme. Et meil olid just JMKE särgid seljas, siis saime ka oma särkidele signatuuri Selle eest pakkusime Villule oma Gini (purgis oli laudur tegelikult) mille üle tal hirmus hea meel oli
Õhtuhämaruses astus JMKE lavale. Lugejad, ärge pahandage, aga mina olen just üks neist lollidest kes tuli sellele üritusele JMKE ja Psühhoterrori pärast, seega ma eriti teiste bändide peal ei peatugi :P JMKE pani mul kohe jala tatsuma ja kadusin kiiresti lava ette, ülejäänud seltskond jäi terveks õhtuks kuidagi passiivseks, aga see oli nende endi valik Võiks öelda, et enamuse JMKE ajast olingi „tantsuplatsil“. Tolm lendas, möll käis – kurk oli valusaks lauldud ja ninast tuli sünkmusti kolle – see oli sisi mürgli lõpptulemus Ma ei hakkagi rääkima millised mu kingad ja püksid olid 
Igatahes kodu jõudsime poole ühe paiku. Tatsasime vaikselt alla linna ja sealt otsustasid teised takso võtta, sõitsin siis nendega Filosoofi otsani kaasa. Tuju oli hea ja alkotase veres madalaks karatud, seega hommikus mingeid ootamatusi oodata ei olnud.
.
.
Festivali teisele päevale saabusime palju varem. Jalutasime Kaidoga juba kolmest Filosoofist Raadi poole. Ilm oli palavam kui eile. Tegime linnast kerge õlle teele kaasa ja Maximast võtsime väikese lapiku, et ei vaevaks end täna üle aia loopimisega vaid saaks kohe sisse viia. Mingeid ootamatusi sellega ka õnneks ei tekkinud.
Rahvas peesitas puuvõrade vilus, oli ka neid kes veel/juba magasid. Igatahes oli festivali ala korras ja puhas. Lasin endale isegi harja pähe teha, nigelakene ta ju oli, aga midagi ikka Siis istusime meiegi mõnda aega ja ootasime Psühhoterrori peale tulekut.
Eemalt nägime Freddyt seltskonnaga ja otsustasime temaga paar pilti teha, enne kui ta lavale ronib. Ronib on kusjuures päris õige väide – poiss oli ikka parajas konditsioonis juba Igatahes, mõned pildid ja poiss roniski lavale.
Lava ees läks põrguks! Bänd oli punk mis punk (mida tänase päeva suurema osa bändide kohta öelda ei saanud) ja see oli lahe mis lahe. Lõppes see kõik samaga mis eile JMKE ajalgi. Ainult et täna olime särkideta ja higised kehad võtsid tolmu kohe eriti hästi külge. Ei jäänud muud üle kui leida pesemisvõimalus 
Teisel pool Raadi järve on väike ujumiskohake, sinna suundusimegi. Minul oli asi lihtne – alukate väel vette ja asi mutt. Kaidol aga nii lihtne polnud, siin oli kolm ~10 aastast plikatirtsu ja Kaidol alukaid polnud, seega jäi temal vette tulemata.
Nüüdseks juba puhtana (vähemalt mina küll) käisime festivali alal söömas ja siis liikusime Maximasse teise lapiku järele. Tagasiteel otsustasime taas rannariba külastada kuna Kaido tahtis ikka ka varbaid vette saada. Nüüd oli siin juba kirjum meeste seltskond. Üks vend oli Peterburist, teine Nižni-Novgorodist ja lisaks kaks kohalikku tüüpi. Ajasime siin juttu ja irvitasime ühe kohaliku tüübi üle kes festivali alalt oli välja visatud ja kes siis nüüd otsustas üle järve tagasi ujuda. Purjusujumise reklaamid käisid kõik silme eest läbi, oli ju tüüp siiski üsna purjus. Jälgisime teda pikalt, kuigi aidata poleks nii kaugelt enam õnnestunud, igatahes kohale ta jõudis. Teine kohalik läks siis tüübi riietega alale tagasi.
Tagasi läksime meiegi. Ja siis oli selline lihtsalt ära olemine. Vedelesime lavast ohutus kauguses ja chillisime. Vaatasime erinevaid bändikesi kuni Hasta la Vista Social Club'ini. Bänd oli hea ja käisime ka lava ees mürgeldamas Lõpuks ostis Kaido isegi nende plaadi, nad ise käisid pakkumas, kõigest 2 EUR tükk. Kui Distress peale tuli, siis mõned lood kuulasime ja edasi kulgesime juba alla linna Emajõe äärde ujuma ja sealt kodu. Kodu jõudes oli juba täiesti kaine olla – vaat selliselt peakski kõik peod lõppema, pole mingit muret, et äkki on homme raske olla või miskit.
Üldises plaanis olid väga mõnusad kaks festivali päeva. Ilm soosis olemist ja osalemist, rahvas ja eluolu oli kultuurne:
- ma ei näinud ühtegi rooberdajat või selle toimingu tagajärgi (väga ei otsinud ka eksole :P);
- ma ei näinud ühtegi kaklust – paar verist nina olid, aga need olid rahva sees mürgeldamise tulemused;
- ma ei näinud otsatuid prügikuhilaid, kõik oli korras ja puhas, isegi prügikastide ja söögialade läheduses (võimalik, et oli keegi kes jooksvalt koristas), kui siis konid välja arvata;
- peojärgsetes kommentaarides kurdeti natside üle, huvitav, minul ei õnnestunud küll ühtegi näha, aga kui oligi, siis nemad kellelegi ja keegi neile mingit jama ei tekitanud;
- bändide valik oli hea, kuigi, oleks võinud pisut rohkem punki olla, aga laiem muusikaline valik laiendab osalejate ringi ja see on festivali jaoks kasulik;
- toitlustus ja joogimajandus oli olemas, kuigi võibolla natuke liiga kallis.
Lõppu mainiks ära Kurjami - meeldis. Aktiivne fännigrupp lava ees oli nende ajal küll kahjuks väike. Nyrok City oli päris mõnus - pani jala tatsuma ja seda ka paljudel teistel. Nojah, igatahes, palju ilusaid pilte leiab SIIT.
Mõni video sai ka tehtud:
http://youtu.be/nb2JG0VoWNE J.M.K.E.
http://youtu.be/btdhYxVsyE8 Nyrok City
http://youtu.be/eeyWyuDgd6s Psühhoterror