Kuusteist uut ja vana fänni võtsid vaevaks rentida bussi koos juhiga ja suundusid Narva jalgpallikohtumisele. Tähendaksin siis üles ka nende nimed: Mari, Mari tütar Liisi, Elena Maria, Margarita, Piret, Raiko, Martin, Kalle, Rainer, Tanel, Mjaasa sõber, Silver, Mihhail, Nicolas, Kaido ja Jüri (mina siis). Seltskond oli igati kirju, kes vedas kaasa naise, kes pudeli, kes naise ja pudeli, kes kasti õllet, kes elektronmängu 
Igatahes, seltskond oli tore ja lõbus. Teekond Narva kulges vaid ühe peatusega, kuigi 10 km enne Narvat pidid nii mõnedki vennad tilli sõlme keerama
Teel tegime ka fännisärgi loosimise. Tenno andis oma eelmise aasta sinise mängusärgi, et see siis kaasa sõitnud fännide vahel, kellel veel uut särki pole, välja loosida. Kaido kirjutas nimed sedelitele üles ja bussijuht siis loosis võitja. Võitjaks sai Raiko ja võib öelda, et suht õigesse kohta läks, tema isiklik fännisärk oli ajahamba poolt korralikult ära puretud
Narvaga oli meil üks plaan – et kui ajatabel lubab, siis teeks enne staadionit fännirongkäigu. Ja ajaplaan lubas. Sadasime enne Kreenholmi staadionit olevat raudteeviadukti maha, lõime lipud vardasse ja hakkasime lauludega staadioni poole liikuma. Rahvas vaatas ja nautis, autod tuututasid – imelahe! Viaduktil tõmbasime ka püro leekima ja andsime oma tulekust efektse näitemängu laulude saatel.
Staadioni juures meil enam palju aega üle ei olnud. Võtsime bussist viimased vajalikud asjad ja trügisime tribüünidele. Ühe fänni peale tuli isegi sõna anda, et temaga probleeme ei tule ja mina vastutan, muidu poleks kurjamit sisse lastud, peeti ebakaineks
Vaevalt said plagud üles kui meeskonnad platsile jalutasid. Laul kestis kuniks mäng kestis – kõik kohalolijad rõkkasid ja fännasid. Ja ilusti fännasid! Lauluõli valas tulle peale pooletunnist mängu Tiirik, lüües kogu kohtumise ainsa värava - maailmaklassi värava: vasakult trahvikasti nurga lähedusest (~20m väravast) paremasse ülemisse nurka väravavahi seljataha. Megailus!
Muidu aga käis mäng paremale ja vasakule, ilma eriliste tõsisemate vahejuhtumiteta. Võibolla teise poolaja lõpupoole kippus Narva meid rohkem suruma, aga tulu see neile ei toonud Igatahes oli ka meeskond ise oma võidust väga liigutatud, ja oleks te näinud meie treenerit Uwet! Mees oli nagu noor põder, jooksis mängijate juurde ja lõi nendega patsu – oli temagi saavutatuga ülimalt rahul 
Kuniks atribuutikat maha korjasime, tegid poisid staadionil taas soojendus-venitusringe ja iga kord kui meie lähedusse jõudsid, kukkusime laulma
Staadionilt lahkusime, nagu tavaliselt, viimastena :P Käisime lähedal asuvast Maximast läbi ja purjetasime Tartu poole tagasi. Seekord oli peatusi kaks, millest esimeses vuras meist mööda meeskonnabuss signaali tuututades.
Kui staadionile jõudsime, oli kesköö juba ületatud. Võtsime oma asjad bussist maha kui saabus buss mängijatega (ju tegid nemadki kuskil siis peatuse). Martin haaras kotist kohe signaalraketid välja ja tervitasime oma meeskonda lauludega. Ilus õhtu oli, jääb pikalt meelde. Palju positiivseid emotsioone ja mitte ühtegi negatiivset seekord (mõtlen siin ka vastasleeri poolehoidjate koha pealt). Vinge, selliseid väljasõite võitudega võiks rohkem olla Mina lõpetan, järgmise korrani, tänud meeskonnale ja fännidele!
Pilte saate uudistada SEALT, enamuses on need fännidest kuna mängudest tehakse ka ametlikke pilte. Toetantammekat kokkuvõtva artikli leiate SEALT ja sealtsamast näete ka väravat
PS Tegime ka pisikesi fännivideoid taas. Esimesel on Tenno mängijasärgi loosimine fännide vahel. Teiselt leiab fännide arvamuse eeloleva (nüüdseks möödunud) mängu skoori ära arvamisest (Tanel arvas). Mõned videod said veel, aga nende kohta annan vaid lingid:
- Intervjuu: Nicolas
- Fännilaul rongkäigu saatel: Meistriks tuleme, olee olee
- Fännilaul: Plaksutamine hüüdega Tartu
- Fännilaul: Täna jälle me tulime siia
- Fännilaul: Shaa-laa-la-laa