Kui ma juba kümne aasta eest Filosoofi kolisin, oli igas korteris elu. Viimased aastad on ühe korteri elanik, Helgi, maaelu peal ja korter ise on kasutamata. Nüüd on aga selgunud, et asustamata on ka minu kõrvalkorter. Nimelt siis on selgunud, et naabrinaine Aksella on siinsest elust lahkunud.
Olin omadega parasjagu Rakveres puhkust nautimas kui Kaja helistab, et Helgi olla temalt uurinud kas Aksellaga kõik korras on. Ta nimelt oli ajalehest avastanud surmakuulutuse. Vanast ajast oli mul Aksella tütre-tütre number, pikalt võtsin hoogu, et talle helistada... Lõpuks ikka helistasin. Ja siis selguski, et vanaema olla juba 18.06. manalateele läinud ning enne suuri pühi (22.06.) ka viimsele puhkepaigale saadetud.
Esimesed reaktsioonid olid kiired tulema: arusaamatus, mõistmatus, küsimused. Kuidas nii, et surnud. Alles ma ju käisin tema juures ja miski ei ennustanud sellist kiiret lõppu! Käisin vist 15. tema juures veenäitu võtmas. Jah, ta oli tavalisest pisut kehvema olemisega, aga kui jutt temaga laste peale läks, ta kohe sütitus 
Rääkis veel pikalt kuidas lastelastele on võetud kassid/koerad ja kuidas siis lapsed on oma loomadega põnevalt kokku kasvanud. Need liigutavad jutud jäävad hästi meelde (Y)
Meelde jäävad ka vanadaami jalutuskäigud Filosoofi peal ja linnaski. Soojematel ilmadel kandis ta alati kleiti ja peas oli valge pitskübar – nii ma tundsin ta alati juba kaugelt ära
Proua oli alati lõbusas tujus. Iga kord kui ma küsisin, et kas meil vahepeal pole muusika või laste hääled üle piiride kõlanud, sain alati vastuseks, et tema meid ei ole kuulnud. Üldiselt usun, et midagi pidi vahepeal ikka kuulma, kuna mina talviti kuulsin alati kuidas ta oma ahjuust avas ja oli ka nii vaikseid hetki, kus norskamistki võis kuulduda
Kui rohkem mõelda, tuleks toredaid hetki veel meelde. Üldiselt selle kümne aasta jooksul mul temaga mingeid lahkhelisid polegi olnud, saime väga hästi läbi, seetõttu ongi tema sumast kahju kuulda. Oli naabriproua, ja nüüd äkki enam pole. Tegemist on ju veel inimesega kes meist on mõne meetri kaugusel elanud kümme aastat! Aga pole midagi, eks meil kõigil ole seesama tee kunagi ees. Puhka rahus, Aksella! 26.12.1933 – 18.06.2017 (84 aastat).
Sobrasin oma pildikaustades ringi, minnes 2015 aasta algusesse, leidsin ma vaid ühe pildi kus Aksella akna pealt parasjagu minuga suhtleb. Pilt on tehtud kaugelt, seega ärge pahandage tema kvaliteedi pärast.
Lihtsalt huvi pärast lõin Aksella täisnime Google otsingusse ja leidsin sealt kohe hauaplatsi info ja isegi meenutusvideo tema eluloo-piltidega!