Üritame perega aegajalt erinevaid väljasõite teha. Kuna ilmad läksid üliilusaks, siis oli suisa patt lihtsalt kodus konutada 
Kaja võttis interneti ette ja juba mõne hetke pärast oli tal kaks pakkumist: xx laat või Võru linna päev. Alguses arvasin, et käime laadal ära ja siis saab õhtul koduski midagi teha. Aga siis arvasin ümber, et kus meil kiiret, äkki oleme hoopis kauem ära, seega on targem minna hoopis Võrru. Niisiis võtsime suuna Võru peale.
Lootsime, et Miia jääb autos magama ja magab terve tee. Kell aga oli palju ja laps oli üsna üleväsinud. Kui ta Savernaks veel ei maganud, otsustasin teed pikendada, sõites Põlva poole ja sealt siis vana Võru maanteedpidi Võrru. Huvitav oli see, et nii kui Savernas ära keerasime, ajas Miia soravalt juttu ja siis pani silma kinni ning oligi läinud :P
Kui Võrru jõudsime, oli laat juba lõppemas. Panime auto ära ja läksime siis laadaputkasid tuuseldama. Üsna algusest võtsime kohvid ja soojad saiakesed. Pikk telkiderida viis meid lõpuks rammumeeste võistluse platsini. Külastajaid nii platsil kui laadal oli üsna vähe. Ei tea kas nad olid juba lahkunud või Võrus ei elagi inimesi :P
Nägin ka põnevat laada-atraktsiooni. Nimelt siis virtuaalreaalsuse prillid ja kõrvaklapid pannakse inimesele pähe ja näidatakse talle näiteks Ameerika mägede videot. Paistab, et see viib mõnel reaalsustaju ja tasakaalu ikka korralikult paigast ära 
Lapsed nõudsid ujuma. Päris ujuma plaan mina polnud, aga järve äärt pidime külastama küll. Seega sõitsime otse järve äärde.
Ma pole kunagi siin järve ääres käinud, seega sain meeldiva üllatuse osaliseks, sest siin on päris kena promenaad. Igasugu mälestusmärgid, atraktsioonid ja kohvikuputkad andsid asjale vaid võlu juurde. Oli mis oli, aga lapsi tõmbas kindlalt vaid vesi Kadil oli õnneks kõrge kleidi serv, tema võis vees joosta, Miiat aga tuli pisut tagasi hoida et ei lõpetaks märgade riietega (kuigi meil kõigil ka jahedamaks õhtuks riided kaasas olid).
Eemalt avastasime lõbustuspargi. Otsustasime külastada, kuna Kadi vist eile rääkis, et tema tahaks lõbustusparki minna. Pargi juures aga müratase tõusis ja kolossaalsed ning hirmujudinaid tekitavad masinad vehkisid end suisa üle igasugu piiride. Miia võttis kahe käega ümber kaela kinni ja kukkus kergelt eitahatama, Kadi aga polnud nõus käest kinni võtma, vaid vingu saatel lonkis meil kannul Lõpuks platsil Kadi leebus ja oli nõus isegi mõnele lahjemale atraktsioonile minema kui Miia ka tuleb. Aga oli näha, et Miia naljalt üksi kuhugi ei lähe Mõtlesime Kajaga, et las siis saavad mingi nännigi Nänn aga oli kopsaka summa eest ja midagi mõistlikku ei paistnud. Midagi siiski saime.
Vahepalaks lõbustuspargile kommentaar. Nimelt on minule arusaamatu miks kasutatakse töötajatena eestikeele ja venekeele võõraid inimesi. Mitmedki meesterahvad atraktsiooniputkades nägid välja kui suvalised mölakad – ei mingit isu ei teki sellisest atraktsioonist osagi võtta. Kogu see koloss on tuledesära, värvi ja muusika sisse mähitud, aga tegelikult on kõik üsna ligadi-logadi (no arvatavasti euronormide piirides). Külastajaid oli ka vähe, aga see võis olla tingitud kellaajast vms...
Peale jalutuskäiku otsustasin helistada ühele küberneetilisele sõbrale Aigarile. Nimelt oleme me netituttavad juba mitu aastat ja ta juba eelmisel aastal kutsus mind külla. Nüüd siis otsustasin külas ära käia Et tal aga asjatoimetusi veel tunni jagu oli, siis pidime aega parajaks tegema.
Sõitlesime mööda linna ringi ja tegime peatuse vanas raudteejaamas. Jaamahoone on kasutuseta ja selle kõrval on küüditatute mälestusmärk. Jalutasime siin Kadiga ringi. Lõpuks sõitlesime veel pisut linna peal, käisime autopesulas ja siis liikusime juba Aigari poole.
Kuna ilm oli ilus, võeti kohe grill üles. Tegime pererahvaga tutvust ja varsti saabusid vanaema juurest ka lapsed. Nii meie kui nende omad hakkasid kenasti omavahel mängima (Y) Mina Aigariga muudkui jutustasime, lapsed lasid traavi ja Kaja ning Kadrigi olid leidnud ühised jututeemad. Õhtu sujus mõnusasti ning kõigil oli tore olla. Kui päike puude taha ära kadus, läks väljas jahedaks ja hakkas suisa külm See oligi märk sellest, et aeg on hakata kodu poole sättima Poole üheksast algaski tunnine sõit kodu.