Erinevad isiklikud reisikirjeldused

Kaidoga juba mõnda aega plaanisime et võiks omad pruudid kaasa võtta ja minna paariks päevaks puhkama. Puhata tahtsime muidugi nii et peale ringi vahtimise ööbiks kuskil puhkemajas, püüaks kala ja võtaks sauna. Pikalt sai kooskülastatud aegu ja kohta, lõppeks sai siis leitud ühine aeg ja puhkekohaks valisime Piusa Ürgoru Puhkemaja. Nüüd edasi aga suts detailsemalt.
Tartu. Siit saime minema kaheteistkümne paiku. Võtsime omad asjad ja haarasime peale Kaido ning sõitsime Piretile järele. Teel uurisime kaarte et mida siis veel võiks vaadata.
Palojärv. Et liikusime vana Võru maanteed siis otsustasime siin peatuse teha. Ujumiseks oli veel liiga vara, tegime siis lihtsakt pilti.
Põlva. Siin tegime poepeatuse. Saunaõlled olid ju puha ostmata ja snäkkki, rääkimata hommikusöögist. Avastasin Konsumis väljamaa õllede leti ja valisin sealt kolm tumedat õllet. Tüdrukud otsisid toidukraami. Igatahes kui asjad koos jätkasime sõitu.
Meenikunno soo. Siin siis läksime soo veerde. Teel sinna sõime Sammalhabeme habemes olevaid marju (aga mitte tunamulluseid) ja korjasime kukeseeni. Igatahes on siin loodus mõnus. Päike ka paistis ja soojendas nii et kohati hakkas suisa palav. Et siinsamas lähedal on kaks järve, Mustjärv ja Valgjärv, siis otsustasime üht neist vaatama minna.
Valgjärv. Tõesti ilus järveke. Siin oli peale meie mõned lapsed ja jalgrattamatkajad. Kui Kaido ja Piret otsustasid ujuma minema, siis mina alguses põtkisin aga ühel hetkel tekkis tunne et ujumine oleks ikka hea mõte Nii sai siisujukad jalga ja vette. Ei ütleks et vesi soe oleks olnud aga et päike enne tõsiselt küpsetas siis oli see mõnusalt karastav. Kuivamise ajal sai siingi metsatuka all ringi vaadatud ja kukeseened said lisa.
Ilumetsa meteoriidikraatrid, lisainfo SIIN. Mööda mõnusaid metsateid jõudsime kraatreid vaatama. Kuni Põrguhauani siis suisa laudtee ja vaatasime selle kraatrikese üle. Et erilist infot ei omanud siis kolmest nägime ainult ühte, igatahes võiks öelda et oli vaatamist väärt. Kaido soovis hirmsasti karu näha, kahjuks jäi nägemata kun karud meid näha ei tahtnud
Piusa koopad. Kui mõned aastad tagasi sai sinnani osalt mööda kruusateed siis nüüd on ilus asfalttee Ostsime koobaste juurde pääsemiseks piletid ja jäime avamisaega ootama. Ja mida tegin seni mina – loomulikult korjasin kukeseeni Neid oli pea koopasuu ees, ei tea miks keegi korjanud ei olnud. Kui koobastikku saime uurima siis tabas paras šokk, enam ei lastagi sisse, vaatad platvormi pealt mõnda valgustatud tunnelisse, kuulad giidi jutukest ja seinal on vaatamiseks mõned vanad kaevandusalased fotod. Suht nüri. Matkarajale ei läinud, viisin rahva hoopis sealsamas kõrval olevasse koobastikku kuhu sai ka sisse ronida ja ringi majandada :P Pluss muidugi kukeseentele lisa... Kuigi Kaja ei julenud sisse tulla siis teised paistis et jäid rahule.
Obinitsa. Siin tegin kaasreisijatele väikese ringi ja kõik vaatasid aknast ka Lauluimä. Välja keegi minna ei soovinud, seega põrutasime edasi.
Piusa Ürgoru Puhkemaja. Ja olimegi puhkemajas. Nii kui asjad said laiali tõstetud läksime kalale. Panin ussi konksu otsa ja Piret hakkas püüdma. Paar ebaõnnestunud näkkimist ja Kaja võttis asja üle. Vaat et kohe õnnestus ja võtsin kahvaga kalakese välja. Aga ära koksamisega läks aega, kolm korda tuli seda saadanat koksata – ma ju tagusin vähe vale koha peale. Igatahes 1,2 kilo. Kaido arvates ikka liiga pisike ja kui teist kala ei püüa siis on kartuleid prae juurde vaja. Kuigi üritati selgeks teha et kartuleid ei ole siis Kaido pika nurina peale need meile ikkagi leiti. Perenaine lubas ka seened ära teha seega pesin need puhtaks.
Kalapraad sai hiiglama hea ja kukeseened olid vaat et parimad mis ma saanud olen Kõik lasid isuga ja kiitsid takka. Kaidol on seentega miski imelik suhe ja tema neist üritas eemale hoida kuigi sõi ära mis ma talle taldrikule tõstsin, teistele maitsesid seened väga. Kõhud saime kenasti täis.
Enne sauna mängisime palli. Meie Kaidoga kõksisime peaga võrkpalli ja tüdrukud mängisid mingi pehme palli ja reketitega. Meil läks palju paremini kui neil :P
Saun oli nagu ikka mõnus. Sahmaki leili ja vupsti vette. Naised meid vist kartsid, käisid saunas omapäi, aga me ei pannud seda neile pahaks.
Tüdrukud olid juba puhkemajakese läinud kui me lõpetasime. Panime tuled kustu ja astusime õue – kott-pime! Panime saunamajakese juures tule põlema aga ega see nähtavust eriti ei tõstnud, hakkasime siis käsikaudu majakese suunas liikuma. Ilma eriliste viperusteta jõudsime kenasti kohale. Saabuski öö.

Hommikul ei lasknud selg magada ja ajasin enda üles ning jalutasin ringi. Mingil hetkel liitus minuga Kaja. Jalutasime veel ja läksime uuesti põhku. Kaua magada enam ei saanud, varsti läksid kõik liikvele, tegime dušši ja istusime puhkamisnurgakeses. Siin sai alguse hommikusöök.
Vana-Vastseliina piiskopilinnuse varemed. Ilm oli pilvisem kui eile aga siiski OK. Uudistasime varemetes ringi, keegi meist polnud siin varem käinud ja isegi nendest suurt midagi kuulnud. Mulle meeldis. Leidsime ka mingi kuulutuse kus teavitati varsti toimuvast tuledemängust siin. Peaks asja uurima vist.
Vana-Saaluse mõis. Kaart lubas mõisa. Põhimõtteliselt siin pilla-palla mingid hooned olid aga mõisa ennast justkui ei leidnudki.
Haanja. Ei peatunud, sõitsime edasi :P
Rõuge. Kaido ja Piret läksid tuulama Ööbikuorgu, meie aga olime seal alles nädal tagasi käinud, seega eriti enam ei kippunud. Minul oli hoopis kohvi isu ja seega läksime Kajaga otsima kust kohvi saab. Leidsime ka, Rõuge Suurjärve Külalistemaja. Sõitsime aga letti ja taat juhatas meid mõnusasse klaasmajakesse kuhu memm tõi meile kohvid ja ka maitsvat kooki. Ja kõik see läks maksma kõigest 40 krooni!
Hinni kanjon. Et mina olin siin juba varem käinud siis teadsin mida oodata. Kõik oli sama mis aastaid tagasi välja arvatud see et nüüd oli rajale lõpp-punkt määratud. Tegime hulgi pilte ja jõime ka allikavett.
Teel edasi hakkas juhtuma isevärki asju. Paar kilti kruusateed ja mingi kolakas käib tagaakna pihta. Kõsin ja keegi ei tea midagi. Algas asfalttee, kiirus 90 km/h, kilomeeter süidetud ja tagaaknal käib jälle mingi laks ja tahavaatepeeglist näen kuidas mu Olympus asfaltteel kukerpalle teeb. Pidurid peale, autost välja ja fotoka järele. Kuigi aparaat oli saanud mõnusasti muljuda ei tekitanudki see eriti tuska. Panen masina käima, objektiiv jookseb välja, masin uriseb natuke ja ilmub ekraanile teade ZOOMI VIGA ja lülitub välja. Näis, äkki annab isegi ära parandada.
Nõiariik. Jõuame väravate taha ja hinnad vaatavad meile vastu. Piret oskab kommenteerida et ega see üks metsade vahel jalutamine jälle on. Tagasi, otsustame.
Pokumaa. Sõidame parklasse ja hakkame pokumaja poole liikuma. Igal pool on seened, Kaja saadab mu tagasi noa järele. Lähengi. Otsin autos ja ei leia, nüüd sott selge et esimene kolakas auto tagaaknal oli nuga... Seeni täna enam ei korja Esimese asjana ostame pokumajas piletid ja kolistame kogu maja risti-põiki läbi. Huvitav. Kajal aga on kõht juba pikemat aega tühi ja pokumaa teises otsas oli miski söömakoht, sinna hakkasimegi liikuma. Sinna sai matkarada pidi millel oli ka tornike. Tornist kahjuks eriti kaugemale ei näinud. Toidukohas meie Kajaga tellisime pannkoogid täidisega. Toiduga jäime kõik rahule ja pärast uudistasime suurt rohutirtsu kes meist väljagi ei teinud. Kõige veidram asja juures on et me ei näinud Pokumaal mitte ühtegi pokut! Nii et totaalne tüng. Muuseas, Pokumaal tuli teemaks et keegi võiks teha Naksitrallide maa ja Kaido oleks siis üks naksitrall, pikalt polnud mõelda vaja - tema on Kingpool sest toriseb liiga palju
Tartu. Nojah, kodus tagasi Mina igatahes rahul, sai puhatud ja sai ringi uidatud ja lisaboonusena sai vist endale antud põhjus uus fotokas osta
Pildirida SIIN.