Läbi vihmasaju asume Tartust lõuna paiku teele. Et laps uinus üsna hilja, otsustasime teel teha pisikese ringi külastada ka mõnd mõisat. Väike Maarjast keerasime Tamsalu poole. Esimesena vaatasime eemalt (ei saanud ju seisma jääda, Kadi ärkab siis kohe üles) Nõmmküla rüütlimõisa, siis Saiakopli mõisa. Siin ma ei suutnud niisama mööda sõita ja tegin pildistamiseks ka peatuse ja nagu tavaliselt - Kadi ärkaski üles. Ma lihtsalt ei saa mõisatest niisama mööda sõita! Alguses tundus, et Kadi jääb uuesti magama, aga ei jäänud ühti. Järgmise peatuse tegime Saksi mõisa juures. Sinna aga ligi saada oli keeruline, seega püüdsin mõne kaadri läbi puuokste - tundub, et seal on midagi suurt 
Järgmine peatus oli Jõepere rüütli mõisa aladel. Siin on küll enamasti ainult müürid püsti, aga no põnev oli ikka. Ja enne Rakveret käisime veel ära Mädapea rüütlimõisa aia taga. Siin olid väravad kinni ja arvasin ta eraomanduses olevat. Paar päeva hiljem pilte üle vaadates aga avastasin, et see on hoopis koolimaja (silt oli ukse kohal).
Rakvere tervitas meid palju parema ilmaga kui Tartu ära saatis. Kuigi, sajuhood olid ka siin, aga vahepeal oli ikka vahet ka 
Virma pubis tegime lõunasöögi ja läksime oma majutuskohta üle vaatama, et varbad sirgu lasta.
Majutuskohaks oli Katariina külalistemaja ja selle majutuse kohta kirjutasin ka eraldi teema SINNA.
Et enne majutuskohta jõudmist õnnestus mul plätu ära lõhkuda, suundusime Põhjakeskusesse. Siin aga midagi normaalse hinnaga ei leidnud, seega jätkasime oma otsinguid Rakvere kesklinnas: Tsentrumis ja Turupoes. Vaat sest viimasest lõpuks leidsin kah - 4,5 EUR, Põhjakeskuses aga enamasti üle 35 EUR Turupoes ei tahtnud Kadi maha jätta nukuvankreid. Oi me mõtlesime sel teemal Kajaga ka järgmisel päeval pikalt ja ikkagi otsustasime mitte ära osta. Ei oskagi täpsemalt kommenteerida miks ei ostnud...
Edasi juba jalutasime kesklinnas purskkaevude juures. Siis aga vajus tume pilveke peale ja võtsime igaks juhuks suuna Krooni Keskusesse. Mõte oli õige. Väljas algas selline sadu, et keskuse plekk-korpus pani kogu maja tugevalt mürisema.
Ja siis sõitsime raudteejaama. No minu jaoks on see üks igakordne koht kui Rakveres käin. Kerget vihmasadu trotsides jalutasime Kadiga mööda perrooni ja üle rööbaste, mõlemal oli lahe. Kaja? Istus kuivas autos 
Ja siis käisime taas Katariinast läbi ja läksime jalutuskäigule. Jalutuskäik hõlmas Pikka tänavat ja Vallimäge. Sel korral meil kindluse külastamist plaanis ei olnud – alles eelmine aasta sai ju käidud. Käisime läbi ka Maximast ja edasi olime tubased. Võitlesime duššinurgaga ja trotsisime palavust.
Hommik. Polnud just kõige parem öö, aga mina olin välja puhanud. Laps õnneks magas ka üsna hästi, öösel ajas korra istukile ja seletas et tahab kahte kommi ja siis magas edasi.
Hommikusöök oli maja all asuvas restoranis. Siin oli ka suur telekas kus parasjagu multikaid tuli ja ma isegi lootsin, et laps ka midagi sööb. Aga ei... No meie Kajaga saime igatahes kõhu täis.
Hommikuses plaanis oli mõisapargis tiigis pesitsevate partide toitmine. Meil oli kodust kaasas hulga saia- ja leivatooteid. Kõik söötsime ära ja lasime Kadil ka mänguväljakul möllata.
Ja siis sõitsime taas raudteejaama. Siin on mitu komisjonipoodi ja kirbuturgu. Kirbuturud on siin pisut teist moodi. Nimelt koosneb saal paljudest laudadest nagide ja riidepuudega mida inimesed saavad rentida ja võivad siis müüa mida iganes. Ise inimesed kohal olema ei pea – üks kassapidaja ajab asja kenasti ära. Pakun, et selline trend liigub varsti ka siiapoole, mina sellel igatahes pointi näen
Kuniks siis Kaja raudteejaama hoones kirbukal kolas, käisime meie lapsega raudteel (ronge ei paistnud lähiajal tulevat), siis loopisime kivikesi purskkaevu ja mängisime üle tee laste mänguväljakul. Siis aga tuli siia palju rahvast ja Kadile see enam ei meeldinud Otsisime emme üles ja ülejäänud kohad käisime juba koos läbi.
Ühel kirbuturul tegi Kadi rahvanalja. Küll tema tahtis ikka proovida titesusse. Proovib neid jalga panna ja siis kutsub, et tulge vaadake, väikesed on. Nojah, mitu korda me talle aga enne ütlesime et need väikesed on? Siis leidis ta mingid muud papud mida oli ka mitmeid mõõte. Kadi jala suurus on 5, siin aga olid 4, 6, 7 ja 8. Ja siis tema peab proovima just number kaheksat... Ja siis võttsi ühe kaheks, ühe nelja ja kõndis kassa juurde, tõstis kingad lauale ja ütles et ostame ära Igati naljakas ja tore oli temaga seal
Mul oli seekord ka kerge plaan Rakveres käiguga, Tahtsin külastada isapoolse vanaema naabrit-sõbrannat, et temaga lihtsalt pisut suhelda ja et äkki uurida üldse midagi ka oma vanaema ja isa kohta. Viisin Kaja Vaala keskusesse ja võtsin Kadi kaasa, kuna tema kukkus millegipärast hirmsasti jonnima, et ei taha poodi ja nii.
Vana kortermaja juures teeme lapsega ringi peale, kedagi ei ole näha. Siis käisin sees ja koputasin ka ühele uksele kus arvasin tädi Katja elavat (ei mäleta lihtsalt täpselt). Keegi ei avanud. Tegime veel ühe ringi ümber maja ja siis tuli maja juurde üks taat rattaga. Tema näitas siis õige ukse kätte. Koputasin, ootasin pisut ja uks avanes. Katja ise oli avajaks. Tutvustasin ennast ja tema ütles, et mälu pole enam see ja ei tule mina talle meelde. Rääkisin siis vanaemast ja isast ja siis oli tal kohe pilt selge Et tal aga poeg toas magas parasjagu, siis tuppa ma ei läinud. Kadi oli ka sellise olemisega, et mine tea, äkki hakkab üürgama. Ajasime niisama pisut üle ukse juttu. Väike okas jäi ikka hinge, et ma pikemat vestlust ei alustanud neil teemadel mis plaanisin, aga ma ei tundnud end seal mugavalt, seega polnud midagi parata.
Ja siis sõitsime Vaala. Tuuseldasin ka pisut ringi. Pärast külastasime kesklinnas Maxima parklas laata. Ostsime siin ühe Gruusia veinigi Testitopsike maitses ka Kajale! Ja siis tegime lõunasöögi Virmas. Siinkohal tahan kiita Virma pubi. Söögid on siin väga maitsvad ja teenindus hea. Pealegi on siin mõnusalt ruumi ja ka laste peale on mõeldud. Kuniks meie toite ootasime sai Kadi mängida ja liumäest liugu lasta. Arvestades tema lõunaväsimust, oleks tema toolis kinni pidamine lõppenud siin suure karjumise ja tusatujuga.
Aga, ega see karjumine ja tusatuju siis olemata ei jäänud, see tuli hiljem Sõitsime surnuaeda ja leppisime Kajaga kokku, et tema sõidab pisut lapsega ringi, et viimane magama jääks ja mina seni korrastan hauda. Aga, kui ma autost lahkusin, siis see lapsele kohe kuidagi ei sobinud ja seda karjumist sealt autost oli kuulda mõnda aega. Helistasin siis Kajale, et võtku laps ja tulgu ka surnuaeda, et teeme asjad ära ja siis tagasiteel Tartusse magab. Samale mõttele oli ta juba ka ise tulnud Aga, kuigi esmalt nagu vaikseks jäädi, siis surnuaias oli tal vaja tatsata üle platside ja korjata kive ja üldse teha seda mida me ei lubanud. Kajal läks ikka mõni aeg enne kui ta suutis lapse rööbastesse saada... Mina siis seni aga kaevasin. Hauale olid taaskord kasvanud suurelehelised põõsad mille nime ma ei tea. Need kasvavad väga kiiresti ja on mõõtudelt üsna suured.
Kui hauaplats valmis sai, alustasime tagasiteed. Laps jäi praktiliselt kohe magama ja minagi kippusin kõrvalistmel nokkima Sõit kulges viperusteta ja poolteist tundi hiljem maandusime Tartus Sõbra Maxima parklas. 
Üldjoontes oli tore väljasõit. Ühe päevaga kõike seda läbi teha poleks suutnud ja tegelikult tundus praegugi pisut liiga tihe programm :P Kolm päeva oleks lubanud rohkem ka linnaga tutvuda ja siis oleks ka ordulinnuse külastus marjaks ära kulunud. Rakvere on tore linn, soovitan!