Kaido teine pool Piret sai Tallinki Club One kaardi omanikuna väga soodsa pakkumise kruiisiks Stockholmi. Et pakkumine oli neljale, siis õnnestus meil Kajaga olla just selles nelikus
Reisike algas kolmekesi Tartust minu auto väljasõiduga. Teeolud olid head, tuju täiesti okei ja üsna kiiresti jõudsime Kükitale et teha väike eine. Kükitalt Tallinna poole aga hakkas lörtsi sadama mis läks üle vihmaks ja Tallinnas juba tõsiselt kallas. Sõitsime otse sadamasse. Sadama kõrval oli tore parkla, tasuline aga mitte kallis. Peale mõningast siltide lugemist võtsime parklas koha sisse.
Et meil oli veel laevale minekuks aega, otsustasime Rimisse minna ja kahe õhtu õhtusöögid kaasa osta. Varsti liitus meiega ka Piret ja nii me siis tuiskasime mööda Rimit ja korjasime palukesi kokku. Kraami ostsime üllatavalt suure koguse, ise ka imestasime.
Sadamas läks kõik nagu jooksval lindil. Piret käis piletite järel, meie komplekteerisime pisut kompse ja juba liikusime läbi turvaväravate laevale. Laeva ukse eest tegime jõuluvanaga pilti mille eest kooriti parajat hingehinda ja mida me "loomulikult" välja ei ostnud. Laeva sisenedes jäime Kajaga alguses ukse taha ja otsisime oma pileteid kuna olime osanud need väga osavalt endi eest ära peita
Laevas leidsime kiirelt oma kajuti (sissepääsu lähedal) ja maandusime. Uberik oli pisem kui me ette arvasime, siiski talutavalt mahutatav. Tegime esimesed dringid ja läksime laeva avastama.
Kõige kauem võttis aega parfüümi kauplus. Lappasime siin ikka paraja aja ringi. Vaatasime üle ka kõikvõimalikud pidupaigad ja sauna. Laeva väljudes liikusime tekile ja nautisime Tallinna tulesid.
Õhtune lõbustusplaan või lootus lõbutseda sumbus üsna kiirelt unne. Šõubaaris oli miski veider bänd kes meile ei kippunud peale minema. Lisaks Kaidol söök ja jook käis sees üles-alla ja tal polnud just meeldiv olla. Mõtlesime et istume karaokebaaris kuni diskoteek lahti tehakse, Kaido ja Piret aga läksid ära kajutisse kuna Kaido tahtis pikali visata. Karaokebaaris mängis rahvale kitarri ja laulis miski inglane. Päris hea hääle ja kitarrivaldamisega tüüp oli. Üritas pidevalt rahvaga jutu peale saada aga rahvas ei võtnud vedu. Mõned siiski tellisid paar lugu. Samas aga tikkus uni peale ja mõtlesime Kajaga kajutielu üle vaadata.
Kaidol polnud paremaks läinud. Vahtisime telekat ja ootasime diskoteegi avamist. Uni muudkui tuli ja tuli, lõpuks otsustasime hoopis magama keerata.
Hommik algas dušši ja hommikusöögiga rootsi lauas. Kaanisime endid head ja paremat täis ja meie Kajaga läksime tekile saarekesi nautima. Väljas oli mõnusalt külm ja ilus samal ajal. Saarekesed oma pisikeste majakeste ja häärberikestega on ikka väga vahvad, maalilised ja salapärased.
Varsti olimegi Stockholmis. Ronisime laevalt maha ja suundusime otse kesklinna. Vahepeal sadas vihma ja oli päris vastik olla :S Linnas oli meil plaanis külastada Vaasa muuseumi. Muuseumi pilet aga oli üsna kallis ja mõtlesime ühe laevakese vaatamise eest seda mitte välja käia. Liikusime, ma nüüd täpsemalt ei teagi kas jõe või meresopi äärt pidi kuningalossi poole. Kogu see tee on vist vanalinna osa, igatahes majad, suured ja kivised, on väga ilusad ja meeldejäävad, väga vahva arhitektuuriga, mulle hirmsasti meeldisid.
Lõpuks jõudsime kuningalossini. Huvitav on see et vahtkonna vahetust me mitte keegi algselt vaadata ei tahtnud, olime juba varemalt kokku leppinud et seda me ei vaata. Siiski aga jõudsime lossi juurde just sellisel hetkel kus vahtkonna vahetuseni olid jäänud loetud minutid. Jala pealt otsustasime et kui juba siin oleme, siis selle ka ära vaatame. Loetud minutitest sai aga vähemalt 15 min külmetamist enne kui midagi toimuma hakkas.
Liikusid nii vahtkonnad eri gruppides kui ka moosekantide punt. Moosekandid tegid lisaks veel paar pala mida oli päris efektne vaadata. Üks trummimees kukutas pulgagi maha, aga kerge liigutusega oli tal järsku käes uus pulk. Nagu aru võis saada siis mingit kummardamist olla ei tohi. Minul tekkis küsimus et kas poiss selle eest pärast ka pragada või isegi kartsa sai.
Vahetuse me igatahes vaatasime lõpuni ja külmusime ise samas üdini. Hakkasime otsima mõnd pubi kus võiks kuuma tee teha. Käisime mingis keldriurkas kus aga ei saanud maksta kaartiga ja pidime petetud nägudel edasi otsima. Palju maha ei käinud kui lõpuks leidsime endile sooja koha. Ainus probleem et sel soojal kohal polnud Wcd.
WC me leidsime taas kuningakoja juures olles. Asi maksis 5 kohalikku raja ja selle eest käisime kõik neljakesi järgemööda hädal ära :P
Tegime veel vanalinnas ringi, nautisime maju, vitriine ja inimesi. Käisime läbi ühest kaubanduskeskusest ja liikusime läbi pimeduse tagasi laevale.
Laevas alustasime kohe õhtusöögiga. Kaidol oli sisse võetud peapöörituse vastane tablett ja evis alkoholivaba poliitikat. Et diskoteegi avamiseni täna korralikult vastu pidada otsustasime minna saunamõnusid nautima. Mina, kes oli kindel sauna soovija kutsus kõiki üles kaasa võtma ujukaid mille aga ise maha unustasin. Samas aga on tänapäevased trussad ujukatega üsna samalaadsed, siis saun oli ka minu jaoks olemas.
Piret sai saunas "nautida" üksindust, meeste poolel aga oli meil seal terve sats noori ülemeelikuid väljasmaalasi, need lärmasid, pritsisid üksteist külma veega ja lõpuks peksid üksteist ujukatega – nõmedad, aga lõbusad, muud ei oska kostagi.
Sauna juures sai ka mullivannis vedeleda, see oli M ja N ühine. Mul oli endal kaasa võetud joogiks Starter, selle aga korjas kohalik maadam Flora mult ära kuna oma joogiga seal olla ei tohtinud. Üks hetk kui maadam kõrvaliste asjadega tegeles, varastasin ma joogi tagasi :P
Kaja meiega saunatamises tehnilistel põhjustel osa ei võtnud vaid lõi kajutis silma kinni. Tagasi tulles molutasime veidi niisama ja siis läksime jällegi liikvele lõbustusasutuste poole. Šõubaaris oli sama jama, karaokebaaris ruigasid meile juba saunast tuttavad väljasmaalased ja lõpuks kui diskoteek lahti tehti, siis see hambavalu muusika meile kellelegi midagi erilist pakkuda ei suutnud (vähemalt jäi mulle selline mulje). Natuke me siin istusime ja rahvast vahtisime-pildistasime. Mingi hetk sai aga küllalt ja kadusime kajutisse magama.
Uus hommik tuli kiirelt. Sõime ära kõik mis veel närida võimalik oli, panime asjad kokku ja peale pikki terminalikoridore olime autoparklas. Siin aga oli väga suur välja saamise saba, seega läksime Rimisse aega veetma, lõppeks siis peatusega Kükital sõitsime Tartusse oma armsatesse kodudesse
Ja mis ma siis kostan selle reisi peale? Kõik sujus ja kõik oli OK. Laevas oleks võinud küll lõbusam olla, et ka korralikult pidu oleks saanud panna, aga esitajad polnud kahjuks sütitavad.
Stockholmis olemiseks jäi vähe aega ja me ei leidnud infopunkti et teada saada mida veel vääriks külastada. Ilm oli ka pisut kesine, kuigi arvestades detsembrikuu lõppu, oleks saanud ka palju külmem olla
Ma pole küll kunagi rassist olnud, aga nähes kaupmeeste ja teenindajatena küll musti, küll kollaseid, küll araabiamaade kaetud naisi jne, siis selline värk mulle lihtsalt ei meeldinud. Loodan et ma kunagi omas koduses vabariigis mitte kunagi sellist pilti ei näe! Ju-be!