Kõik pildid on ka galeriis. Galeriis on pilte ka erinevatele mõisahoonete detailidele mida kõike ma siia panema ei hakanud. Galerii SIIN.
Üleöö tekkinud plaan minna Tallinnast Kuressaarde läks vett vedama, seega otsustasin Tartusse tagasi sõita väheke teisemat teed pidi. Tükk aega mõtlesin maršruuti ja midagi isegi mõtlesin välja.
Võtsin esmajoones ette Saue mõisa. Nägi teine välja korras ja kena, suure eesõue ja suure pargiga tagaõues. Ainus mis kogu võlu rikkus olid nõukaaegsed elektripostid, nii palju oleks ikka raha olnud et kaablid maa seest viia.
Suunaga Saku peale leidsin üles ka Jälgimäe mõisa. Oli teine väga puude vilus ja esmajoones ei oskakski mõisaks nimetada. Hein ümberringi oli kõrge ja põõsad võsastunud (kuigi seal elati) ja ma ei hakanud oma nina sinna maja juurde toppima.
Sakusse sisse sõites hakkas kohe silma suur hoone mille ma alguses tembeldasin Saku mõisaks, aga kui lähemale sain siis vaatasin et midagi on valesti, stalini aegne suurehitus. No ja polnudki mõis vaid kas mingi linnavalitsus vms. Samas maja oli uhke ja võimas, mulle meeldis.
Tiba edasi, põliste puude all, seal siis oli ka Saku mõisahoone ise. Hoone oli igati korras ja kena. Jõekesega peaksid nad ka midagi tegema, see oli kole. Ühel pildikesel on ka SAKU IME (teisel pildil) 
Saku linn aga midagi erilist ei olnud, või ma vähemalt ei avastanud seal küll midagi erilist, seega jätkasin teekonda. Kaarti järgi viis tee Üksnurme mõisani. See oli maha jäetud ja seest küll lammutatud, küll kokku vajunud kandiline majake. Ei midagi millega hiilata. Kahju et nii maha jäetud.
Järgmiseks Salutaguse mõis. Kõigepealt tervitas mind karm aroom, no tõsine selline. Netis mõisa kohta lugedes avastasin et Salutagusel on pärmitehas ja see siis haiseski:S Mõisahoonest olid järel vaid mõned kõrgemad müürid ja tänu neile hoomatavad gabariidid.
Salutaguselt jätkasin teekonda Kohilasse. Kõigepealt hakkas silma paberivabrik oma suurte hoonete ja korstnaga paisjärve kaldal. Teispool silda asus Kohila mõisahoone, suht väsinud ilmega aga mille kallal käivad praegu mingid tööd. Selleks andsid tunnistust üks krohvija ja majast seest kuuldus lihvimist ja müristamist.
Kohilasse jäi ka Tohisoo mõis. Teest veidi eemal suurte puude ja põõsaste-hekkidega pargis. Kenasti renoveeritud keskmise suurusega roosa hoone.
Kohilast edasi sõites põikasin ka Lohu linnuse märgitud asukohast läbi. See oli siis teispool kraavi väike küngas mis pealt oli kaussjas nagu kustunud vulkaani kraater.
Lohu mõis. Asus kohe tee ääres, palju erinevaid suuri hooneid, kiviaiaga piiratud ala, hoovil üle kraavikeste kenad sillad. Kahjuks õuele ei lastud aga tundus väga ilus.
Üle nigela puitsillakese jõudsin Seli mõisasse. Polnud teine ei heas ega halvas korras. Kuulub Kaitseministeeriumile, nii et ehk on lootust et riigi rahad asja parandavad 
Pargist leidsin ka ümara kõrge sammaspaviljoni.
Pirgu mõisal oli küll suurelt silt ERAVALDUS aga ikkagi ma tungisin sinna et teda ligemalt näha. Meeldis. Ilus, väga erinevate detailidega pisike hoone: sambad, puitrõdud, kuppel, suur hooldatud park.
Järlepa mõis. Kindlalt aiaga piiratud suur mõisahoone, väga rangelt mõjus. Teisele poole mõisat jäi järv mida ma aga vaatamas ei käinud, ise ka ei tea miks.
Härgla mõis. Suur võimas sammastega peahoone, hoone ees (nagu tavaliselt) ringikujuline tee ja selle ümber veel mõned mõisakompleksi hooned. Nõuka ajal on sinna kõrvale ehitatud ka kolhoosi tarbeks erinevaid hooneid...
Maidla mõis. Hoone on suur ja ilus, kasutusel lastekoduna. Et uurelt oli silt mis võõrastel ei lubanud territooriumile minna, siis ma ei läinudki. Pargis oli võssa kasvanud muidki kompleksi kuuluvaid hooneid, paekivist.
Hõreda mõis. Seda hoonet tee pealt ei näe, võib ainult arvata kus asub. Suure puu alla langenud okste alt tundus minema kitsuke tee mida mööda autoga isegi liikuda sai ja nii ma sealtkaudu läksingi. Paarisaja meetri pärast hakkasid silma suurte akendega majamüürid, vaatasin aknast kurbusega et jälle üks mõisahoone praktiliselt kadunud. Sõitsin aga edasi ja veel oma paarisaja meetri pärast hakkas silma väga suur hoone. Nüüd siis alles jõudsin kohale. Hoone on konserveeritud ja sissepääsud takistatud. Jättis väga konkreetse mulje. Tööd on seal kõvasti et hoone korda teha ja pargigagi on palju tegemist, eriti kraavikeste ja tiigikestega mis oma vee vist ammutavad eemalt voolavast jõest.
Tagasi suurel teel ja sealt vaat et kiviviske kaugusel kohe teine võimas Inglise nimeline mõisahoone koos suure laia pargiga mida ilustab eelpool mainitud jõgi. See hoone on nõuka ajal korralikult kommunismi käe all kannatada saanud, siiski seal midagi korrastatakse, eks näis mis aeg toob.
Alates Kohilast kuni siiani sai küllaltki väikse maa ala peal vaadatud päris kenake hulk mõisaid. Kell aga oli olnud armutu ja mõtlesin edasi vaadata mõnda tee äärde jäävat mõisat et normaalseks ajaks veel Tartu jõuda. Inglise mõisast tulev tee liitus kohe Rapla piiril Türile mineva teega ja nii ma sealt ka ära keerasin.
Tee äärde jäi Valtu mõis millest ma aga kuidagi oskasin mööda sõita ja tagasi ma minema ei hakanud.
Tegin siis põike hoopis Keava mõisasse. Seal aga oli näha kunagise suure hoone metsa kasvanud müüre. Miski suur koer haukus kõrval ja lähemale süda minna ei lubanud :P
Kehtna mõis. Korda tehtud, riigi käes olev hoone korralike hekkide ja pargiga. Ei midagi erilist.
Lelle mõis. Täies eraldatuses. Mäe otsas kõrge telliskivihoone. Park ei jätnud pargi muljet ja selle suured puud varjasid vaadet.
Käru mõis. Kohe tee servas, kenasti tagaküljega jõe poole. Jällegi eravaldus, seega tegin suure ringi ümber valduse. Eestpoolt palju kenam oma trepi ja selle kaunistustega.
Sellega aga mu mõisate vaatamine lõppes. Türil hüppasin poodi kuna polnud päev läbi midagi söönud. Edasi aga oli tuim sõitmine üle Võhma-Põltsamaa Tartusse. Vahepeal oli küll mõte et telgiks kuskil ja jätkaks järgmisel päeval aga koduigatsus oli suur