jflash luuletused ja jutulõigud, puhas omalooming läbi aegade.

Vaikselt ja tasa liiguvad poolläbipaistvad olevused - Sosistajad. Neid on vähe ja nad on vait. Tõde on nende elu. Nad elavad Tõest ja vananevad Valedest. Nende jaoks on maailm Tõdede ja Valede mets ning põllud. Nad ei näe minu maailma, mina aga näen nende oma kui mul soovi on. Millised on Tõed ja Valed? Tõed on kollased ja hiilgavad, nad on kõik ühesuurused. Sosistajad kastavad neid ja hoiavad nende sära, kuigi kunagi see niikuinii kaob, kaob koos Tõega. Valed aga on tumedad, neid on suuri ja väikesi. Sosistajad söövad neid, nad peavad, kuna nende asemele võivad kasvada Tõed. Ka Valed kustuvad kunagi, kuid liiga kaua, et oodata. Nagu teate - Sosistajad vananevad. Jah, vananevad, aga ei sure. Kui nad tunnevad, et on liiga vanad ja väsinud, siis nad kutsuvad mind - sosinal. Nad sosistavad mulle mõne Tõe ja saavad siis minna puhkama. Puhkuse ajal muutuvad Sosistajad jälle nooreks ja lähevad taas Valesid sööma. Milline on nende puhkus? Nad lähevad Puhastuse järvele lebama kus Ajatuuled neid silitavad. Selline ongi nende elu, elu kus pole päevi ja kuid, kus on ainult nemad, Tõed ja Valed ja Puhastuse järv Ajatuultega.