Hakkan siin aegajalt pudistama üht teist Lõve kandi ja sealse kunagise mõisa aladelt, nii omi mälestusi kui mu lähedaste ja tuttavate omi. Isiklikult on see minu jaoks oluline kant aga võibolla leiab mõni lugejagi endale siit midagi huvitavat 
Järgnev tekstike on pisut tinglik. Nimelt Lõve mõisa juurde kuulus vanasti vesiveski aga vanaema pole päris kindel kas see ehitis mis paisjärve taga asub oli ikka vesiveski. Mina aga mäletan teda alati just nimetatuna veskiks. Niisiis, jätkame asjaga nii nagu see oleks olnud vesiveski:
Läbi oma elupäevade on ikka aegajalt vaatamas käidud maal Lõve mõisa juurde kuulunud vesiveski müüre. Kui Lõve bussipeatusest mõisa südame poole minna siis tõmbavad nad enne mäkke tõusu alati tähelepanu oma suurusega teiselpool paisjärve. Eriti hästi on seda näha kui puud on raagus.
Lapsepõlvemälestustes ringi kolades üritasin meenutada milline ta minu mäletamise algusaegades oli. Kunagi pole ma sel hoonel näinud katust, samas aga sisse langenud sarikad olid, seal sai isegi teiste lastega ronimas käidud. Mäletan ka metallist võlle ja torusid mis nüüdseks kas on roostetanud ja kivipuru all või vanametalliks veetud.
Praeguseks on müürid veel püsti, kuigi tagaseinas on pisut ka seina kokku varisenud. Majakasti sisse on kasvanud puud ja põõsad, suuremaks on läinud ojakese poolne auk seinas mida mäletan vanasti väiksema olnud. Samas aga seisab ta üsna samana nagu varem.
Uurisin ka vanaemalt, tema aga ei osanud selle majakese kohta mitte midagi kosta kuna ta polevat seal kunagi käinud. Imelik, elad 50 aastat ühes paigas ja ei tea mis toimub 500 m raadiuses Ema meenutas et tema ei mäleta ka hoonel kunagi katust olevat. Samas mäletab ta aga et selle hoone kõrvale ladustati talvel lõigatud jääkamakad ja kaeti saepuruga. Niisiis on seis kus mitte keegi ei oska mitte midagi öelda 
