26.02.2014 a. Sõidan mina Põlvast Tartu suunal. Ilm on ilus, tuju hea ja valmis visuaalseteks seiklusteks. Ühel hetkel näen läbi raagus võsa mingit huvitavat maja, tundub, et justkui sammastega. Võtan hoo maha ja keeran arvatavalt maja juurde viiva tee peale. Siin on veel kaks pisemat elamist kohe kõrval, aga keegi kuskil ei liigu ja koeradki ei haugu, seega otsustan veel lähemale sõita – teisele poole võsa.
Siin avardub vaade paarile laudahoonele ja nende külje alla siis jääb üks vana taluhäärber. Häärberist tee poole võsa serva jääb ka paar ühekordset puithoonet mille ma ristisin pioneerilaagri putkadeks 
Aga putkadest ma rohkem ei räägi...
Maja ise on väga omanäoline, kahe korrusega, eestpoolt neljal postil asetseva rõduga kaarjalt peasissekäigu kohal. Peasissekäik on maapinnast kõrgemal ja sellele viib paariastmeline trepp. 
Uksest sisse viib kohe trepp üles teisele korrusele ja kahele poole ruumidesse.
Maja tagumises osas on veranda, 
sellest on küll üsna vähe järele jäänud, aga midagi on veel alles. Maja üldine seis on nigelast nigelaim. Mina sinna sisse minna eriti ei julenud, seal võis igal sammul midagi pudeneda. Peasissekäigust ma küll sisse kiikasin, kuna rõdu oli juba alla langenud - sealt polnud erilist ohtu näha.
Mis ma öelda tahan, on see, et koht on küll kesine, aga hoone on märkimisväärne ja kunagisel hiigelajal olnud üks imekena hoone. On suisa tõsine patt, et see on käest lastud ja nii kehva olukorda unustatud! Tõsiselt kahju! Igatahes räägib sellest häärberist ka Kambja valla koduleht, mille aladele see hoone jääb, ehk kes tahab lähemalt lugeda, siis selle artikli leiate SEALT.
Pilte jagan loomulikult ka, need leiab GALERIIST ja alates 13 kuni 31.