Kas sina tead sellest midagi? Mina teadsin, et ta on olemas, aga see oli ka kõik 
Mitmeid kordi kinnisvaraportaalides üleval olnud hoonetekompleks, mida sai nauditud juba noilt piltidelt, sai nüüd lõpuks ka ise üle vaadatud. Vaatamine on seal küll üsna keerukas, sest hoonet ehib kenasti silt „Varisemisoht” ja ega ta ka silmaga vaadates just eriti kindel ei tundunud. Seega ma siis lippasin lihtsalt ümber veskihoone.
Jõepoolne osa on toestatud metallvaiadega ja valatud betooni. 2012 aastal üles riputatud kuulutuse piltidel neid vaiasid veel pole. Sai ka sisse vaadatud, enamasti kas aknast või siis ronisin hoone eespoolse ukse servale ja piilusin sealtsamast. Kaugemale minna ei julgenud, kuna põrand oli kohati täielikult läbi mädanenud ja paari sammu kaugusele minek oleks võinud tähendada keldrikülastust (või siis pole kelder õige sõna, sest all on hoopis nö veekoridor turbiinidega). Vaatepildilt siis põnev, võimas ja samas kohutav ning kurb. Majas peale veski juurde kuuluva rohkemat midagi leida pole (ma muidugi ei tea mis on ülakorrustel ja päris all).
Külastasin ka siinset elumaja. Parajalt suur maamaja on kohati sisse langenud lagedega, sees midagi pole, pole juba pikalt olnud. Ja päästa seal ka enam midagi pole...
7178 ruutmeetrisel krundil peaks olema veel kaks pisikest hoonet, neid ma aga kohapeal ei näinud kuna kõik on võsas ja kõrges rohus ning jäid elumaja taha. Samas on siin sissesõidu kohas vasakut kätt palkhoone mis on lukustatud ja tervete akendega ning ka väliselt täiesti korras. Aga see ei kuulu enam selle kinnistu juurde (kui ta üldse kunagi kuulunud ongi).
2012 ja 2013 on kinnisvaraportaalis veskit müüdud korduvalt. Kas ta ka omanikku vahetas, ei tea, igatahes kuulutusega saab tutvuda SEAL.
Mida ma ise arvan, on see, et selle kompleksiga pole muud teha kui kokku lükata ja uus ehitada. Sel juhul vaevalt keegi veskit ehitab, aga oleks ju päris lahe, kui ehitad maja, mille osa elektri tarbimisest toodad ise – veejõul Kõigeks selleks peab muidugi finantse jaguma.... Aga mis seal ikka, tahtsin näha ja nägin, tahtsin jäädvustada ja jäädvustasin, võibolla kunagi lähen veel vaatama. PILDIRIDA.
Kondasin ka netis. Tuleb välja, et siin on olnud ka lagunenud pais. Selle paisu pinnast ja materjali on hiljem kasutatud veskialuse kanali kinni panekuks ja otsaseina ning jõe vaheliseks täiteks. See seletab suurte kivide olemasolu veski jõepoolses otsas. Paisu lammutamise kohta: „Varemete eemaldamise tulemusel veetasemed ülemises ja alumises bjefis praktiliselt ühtlustuvad.” Ilustuseks ka kaks pilt: 11.11.2005 Veski ots 
ja 22.08.2005 paisu varemed 
.
Tsiteerin ka üht netist leitud PDF'i: „Veski töötas Õhne jõel veeturbiinide jõul. Seal tehti tangu, jahvatati leiva- ja loomajahu. Leebiku veskil oli ka elektrijaam, kust said valgust veski, mõis, vallamaja, meierei ja kolm lähemat talu. Septembris 1944 purustasid taganevad Saksa väed silla üle Õhne jõe. Vene tankid üritasid jõge ületada mööda veskitammi. Esimene tank kukkus alla vette ja veeti sealt hiljem ära. Viimastel aastakümnetel oli Leebiku veskis villatööstus. Töödeldi villa ja kedrati lõnga. Veskis oli siis ka kaltsupurustusmasin. Veski töötas viimati 1990ndate alguses.”
Veel lisaks: Valga maakonna vesiveskite kaart.
Veel leidsin rahvusarhiivist: Leebiku mõisasüda 1896. aastal koostatud kaardil. 
Sellel on peale mõisasüdame üleval ka veski koos oma hoonetega üles tähendatud 