Olen kirjutanud palju Lõve mõisast, aga on meie väikesel Eestimaal veel mõni paik mida nimetatakse Lõveks. Üks neist on Rõngu vallas Lapetukme lähistel. See on selline koht kuju naljalt ikka ei satu Ma oma ringreisil mõtlesin mitu korda kas ikka keeran sinna, aga siis otsustasin ära käia, et mine sa tea kuna muidu jälle mahti saan.
Üldiselt seal midagi nagu peale hakata pole On mõned talupidamised kus elugi sees ja siis vesiveski. Seda viimast ma uurima tulingi. Otsides Lõve mõisa kohta ajalugu, olen korduvalt sattunud Lõve vesiveski peale. Vanalt pildilt, mis tehtud 1933 (lokaalne pilt ), on näha suur veskihoone, üsna kinni kasvav paisjärv ja paisu sild. Tänapäevaks on paisu sild lagunenud ja hoonest endast on jäänud alles vaid osa, võimalik et isegi uuesti ehitatud pisem hoone. Kuna paisu pole, on paisjärvest järel vaid looklev jõgi.
On mis on, aga veskihoone juures keegi toimetab. Uks oli hoonel lahti ja uksest vaatas vastu veskikivi. Sisse ma sellegipoolest ronima ei hakanud. Lootsin, et kõrvalolevast majast keegi tuleb uurima ja saaks juttu vesta, aga peale haukuvate koerte ei liikunud kedagi.
Jõe ülevoolupidi allapoole minna on tehtud uus jalakäijate sild ja teemärgid kutsuvad üles rattaga sõitma. Kohe teisel pool on suured eravalduse märgid, ei tea kas on sinna mõtet üldse rattaga liikuda või mitte? Igatahes minul on seal käidud ja omalaadne elamus saadud – oli päris põnev koht ja tasus tulla.
Pisut otsinguid netis annab siinse kohta vähe infot. Leidsin nii palju, et siin on sündinud kujur Juhan Paberit. Lisaks leiab Muinsuskaitse registrist inventariseerimise materjalid. Aga pisut rohkemat ajalugu kahjuks ei leidnud, või polnud piisavalt usin otsima