31.03.2016 Meleski klaasivabrik on mu külastuste lehel juba pikka aega olnud. Lihtsalt pole saanud mahti ära käia. Nüüd on see siis tehtud. Muljed? On, siiski küllalt kesised, aga midagi ikka 
Vabrik olla alguse saanud juba aastal 1794 – sellest andis tunnustust vabriku vastas üle tee bussipeatuse kõrval olev mälestuskivi (Lisette-Meleski klaasimanufaktuuri mälestusmärk ). Vabrik aga pole päris tollaeaegne, eks ikka ajastu ja tehnoloogiate muutus on seda hoonekompleksi ikka lihvinud ka Hoone fassaad ja akende-uste asetus võisid olla ka algupärased, aga muu hoone oma eterniitkatuse ja selle alla jääva metallkonstruktsiooniga on ikka juba üsna tänapäevased osad.
Kuigi hoiatussildid paluvad sisse mitte minna, oli uks kenasti lahti ja midagi varisemisohtlikku ei tundunud. Seega võtsin end kokku ja kobisin sisse.
Suureks üllatuseks pole sisustusest mitte midagi järel. Wikipedia järgi oli siin viimane klaasipuhumine 2005 aastal! Kui ei teaks, et siin klaasivabrik on olnud, siis ei oskaks isegi arvata, et siin üldse mingi tõsisem tööstus on olnud Mõned ruumid paremal ja vasakul, mitmed uksed mis viisid välja, muidu suur avatud ruum kuni katuseni. Saali tagaosas on lakke tõmmatud suur ratas millel küünlad peal, ehk siis mingi seltskond käib siin aegajalt aega veetmas.
Ümber peahoone on veel mõned hooned milles erilist elu ei paista. Üks hoonetest vist millekski kasutusel on, aga mingeid selgitavaid silte või firmanimesid kuskilt ei leidnud. Totaalne tühjus ja vaikus. Hoonekolakas ja tema sihvakas ning kõrge korsten, muud ei midagi...
Tegin siis väikese sõidu ka Meleski enda peal. Siin mitmed puitmajad kahel pool teed, mitmedki põleda saanud. Kunagi on siin vist isegi kauplus olnud – kivihoone keset küla. Üldiselt üsna üksluine küla, eemal igasugu linna ja maanteekärast. Päris välja surnud elu siin siiski polnud, õnnestus näha isegi kahte inimest
Küla põhjapoolses osas teest lääne poole kuusepuude varjus on suure metallristiga mälestuskivi – Suure-Emajõe lahingutes langenud Saksa armees võidelnuile. Üsna raske on seda märgata.
Mnjah, ja kõik saigi seks korraks. Klaasivabriku hoonel on silt, mis pakub rendivõimalust. Sellises kohas aga ei oska ma peale sõjatööstuse, kes end ehk veidigi peita soovib, küll muud rentnikku leida
Lisan peale mõningast otsitööd, et vabrikuhoonesse on tahetud teha Kultuurivabrikut. Wikipedia jagab isegi linki veebilehele, see aga ei sisalda mingit infot. Arvatavasti on see projekt lörri vajunud. Seal oleks pidanud olema ka Meleski klaasiumuuseum, aga ma ei leidnud kohapealt mitte ühtegi viita sellele. Puhkaeestis.ee põhjal leiab muuseumi asukoha ja kontaktid aja broneerimiseks. Tähendab, see ei jäänud minu viimaseks Meleski külastuseks 
Väga hea ja kokkuvõttev tekst Meleski (ja Rõika) peeglitootmisest on Palverännu tee lehel tegin sellest ka lokaalse koopia. Ja mõningast lisainfot koos piltidega Kultuurimälestiste riiklikust registrist ning minupoolne PILDIRIDA.