Narva-Jõesuu oli nõukaajal üsna elav paik, suur kuurortlinn just suure Venemaa tähtsatele tegelinskitele. Siit on pärit minu üks headest tuttavatest: Jaanus, kelle perega me üsna tihedalt läbi käime 
Kahjuks polnud teda sel korral siin, kui meie oma perega Narva-Jõesuud külastasime, usun et ta oleks meile olnud suurepäraseks giidiks tutvustamaks oma põnevat kodulinna. Aga on mis on, võtsin pisut oma kaheöisest spaakülastusest aega ja käisin uurimas kolme objekti mis autosõidul aknast paistsid ja huvi pakkusid.
Kuursaal. Nurme 2.
See suur kivihoone on kui mõisahoone – sama suursugune tundus ta olevat ja teda ümbritses pargiala kus ka tiigid ja lehtla. Algselt kuursaalina ehitatud hoone on läbi aegade saanud nii lammutust kui ümberehitust. Rohkem infot Wikipedias.
Üks mööda jalutav proua oskas valgustada, et esimesel korrusel sai kunagi vaadata kino ja teatrietendusi, teises tiivas olla tantsusaal ja mingi saal olla ka teisel korrusel olnud. Siis aga justkui ühmas käega ja ütles, et aga nüüd pole siin midagi, surnud paik, ainult suvel on pisut melu turistide tõttu, talvel aga õitsevad vaid veekeskused ja sealgi inimesed sõidavad otse sinna ja otse sealt kodu tagasi...
Muidu on hoone aga konserveeritud ja osade akende-uste plankudele on paigaldatud suured pildid. Seis ja vaade parajalt trööstitud.
Sanatoorium Põhjarannik. Vabaduse 75.
Kunagi aastate eest sai sellest hoonemürakast mööda sõidetud, et aega polnud, jäi uurimata. Seekord uurisin. Kuigi juba eemalt kargab silma turvafirma vilkuv teabeplafoon, ma selle ees põnnama ei löönud – polnud mul ju plaanis sisse murda (kuigi oleksin ka hea meelega seestpoolt vaadanud). Tähendab, tegu on kunagise sanatooriumiga mis praegu ootab oma saatust. Nõukaaegne suurteos on aga ka väljast üsna nauditav vaadata. Suurte elupuude all tervitab otse sissesõidu juures puittaies, siin kõrval on ka omalaadsed puhkenurgakesed omanäoliste puittoolidega. Kõrgustesse kerkivad valged rõdud punaste telliskiviseinte taustal – suur kivimürakas keset männisalu. Hoone taha jäävad mõned abihooned ja parklaala. Abihoones paistis ka elu sees olevat, ei tea kas kodutud või mis, uurima ma sinna ei kippunud
Sellest hoomest on veidike isegi kahju. Ta võiks olla korras ja võtta vastu puhkajaid. Küll sellise hoone majandamine on kindlasti kallis ning tema elamiskõlblikuks loomine maksaks juba ise terve varanduse.
Nimetu hoone, kohe Meresuu külje all. Aia tn 48.
Hotell Meresuu juurest linnast välja viival suunal on järgmine hoone valge paarikorruseline telliskivihoone. Näeb kangesti mingi puhkeasutuse moodi välja. Hoone on kasutamata ja mõnes ruumis paistab akende järgi ka tulekahjusid olnud olevat. Igatahes usun, et see lammutatakse sealt ära ja Meresuu saab ruumi juurde
