2013 aasta augustis, kui veel oli majaostu plaan üsnagi jõus, kutsuti meid tutvuste kaudu vaatama üht maja Kambja vallas Sirvakul. Valisime siis ühe kena suvise päeva ja käisime Väljadega seda vaatamas.
Omanikrahvas võttis meid soojalt vastu ja hakkas siis näitama kus ja kuidas, millised on piirid ja millised osad müügiks lähevad. Hiljem leidsin netist, et siinne Kurmopõllu kinnistu on mitmeks jagatud (Kurmopõllu, Kurmomaja, Põllukurmo ja Kurmotalu).
Tegemist on siis 19. sajandi lõpus ehitatud taluga, pärandkultuuri objektiga. Kui sisuliselt on tegu ühe hoonega, siis rehielamule iseloomulikult on lihtsalt ühe katuse all mitme funktsiooniga ruumijaotused. Üks osa on palkidest eluruumid ja teine osa kivist-savist laudaruumid. Hoone on suur, ma mõtlen, et ikka SUUR – 380 m2! Kui elamiseks, palkosas siis, on kolm tuba, siis tubade kõrval on lisaks muudki kambrid. Üks kambritest on minu arust olnud rehiahi, aga sellest, kui ma ei eksi, on vaid seinad jäänud. Nende kambrite kaudu saab ka kõrvalossa liikuda. Ruumi on kõrvalosas laialt ja lahedalt. Tee siia või oma talupidamine, kõik ühe katuse alla! 
Ruumi on siin nii traktori, loomade kui ka mõningaste talvevarude jaoks, lisaks siis ka eluruumid. Hoone on veel üsna rahuldavas seisus ja selle korda tegemine (tänapäevastamine), on igati võimalik. Muidugi raha on selleks vaja, sest hoone gabariidid on muljetavaldavad.
Maja palkosa on korralikust ja üsna jämedast palgist. Toad, eriti need kaks mis jäävad maja ühe otsa poole, on suured ja ruumikad. Nende tubade vahele on hilisemal ajal ahi tehtud, aga ka selle sünniaeg jääb mõnede kümnete aastate taha. Igatahes paistab, et seda ahju köeti pikemate halgudega, kuna selle ahju mõõdud on üsna kenakesed.
Elamise poolse osa aknad on hilisemal ajastul vahetatud - raamid on küll üsna ligadi-logadi, aga klaasid neil on uuemaaegsed. Samas eeskoja aknaruudustik, kuhu jäi ka kuivkäimla, on veel vanaaegsest klaasist oma ebakumeruste ja pildimoonutustega Samas tundub, et see eeskoda päris originaali juurde nagu ei kuulu (kuigi kindel ei ole), et peamine sissepääs justkui on olnud räästa-alusest uksest otse praegusesse kööki.
Varem on hoonestuse juurde kuulunud ka saun, mis jääb praegu teisele poole külavaheteed. Sinnapoole jääb ka mingi kuurihoone. Majaga samale teepoolele jääb lisaks väiksemat sorti vanaaegne ait. See on kohandatud elamiseks.
Lisa 1. Üks asi, mis tahan veel siin mainida, on müüdavas hoones kahe toa vahele jääv uks. Siin olla kunagi olnud üks üüriline, kes siis oma luuleridu ka uksele kirjutas. Lõikasin need suuremast pildist välja ja neid saab lugeda siit galeriist.
Lisa 2. Maja on müüdud nüüdseks juba mitu aastat, mitmes erinevas hinnas. Nagu ütlesin, tee sinna või oma talupidamine, aga millest on puudu, on maa mis meid toidab, ja mets millega maja üles ehitada ning kütet hankida. Aga! On kirjas, et nii maad kui ka metsa on võimalik juurde osta, mõlemat pea poolteist hektarit. Samas sellega vist talu ei pea? Igatahes kui kellelgi on soovi ja raha, siis kuulutus on seal, ja päästke see üsnagi ajalooline ja põnev hoone hukust: http://www.kv.ee/2463312
Et ajalugu ka netis pikapeale tuhmub, siis VANA ja UUS müügikuulutus (piltide pärast).