Alati kui olen sõitnud Tartust Viljandisse (või vastupidi), vaatan üht hoonemürakat mis jääb Viljandi suunal paremat kätt peale Uusnat mäest üles sõites. Ta näeb selline omalaadne ja mahajäetud välja, et olen tahtnud oma silmaga vaadata mis seal tegelikult on. Nüüd siis oli mul see võimalus ja ma käisin ära.
Hoonemürakas on, nagu ütlesin, asustamata. Suure tee poole jääb maja tagakülg ja maja juurde saab suurest teest teiselt poolt. Siin ees on ruumikas õueala ja maja keskel on kaubalaadimise platvorm. Maja ise on eestpoolt täiesti sümmeetriline – lahe lahendus 
Tagantpoolt maja sümmeetria kaob, siin on paar juurdeehitust abiruumideks. Maja taga on ka pikk kuuride jada mis tundub hetkel kellegi poolt kasutust leidvat.
Hoone üks küljeuks oli lahti. See andis võimaluse maja ka seestpoolt uurida Loomulikult, kui juba võimalus oli, ma seda ka heatahtlikult kasutasin.
Siit uksest sai liikuda igas suunas: keldrisse, teisele korrusele ja põhikorrusele. Põhikorrusel paremat kätt jäid mingid väikesed kola täis ruumid ja otse sai nö meierei ruumidesse. Meierei oli üsna tühi, ei olnud siin seadmeid, ei erilist mööblit ega ka muud sisustust-risustust. Mingi riiulike oli ja seal olid mõned, enamasti saksakeelsed, elektroonika-raamatud. Üldse paistab, et siin on mingi aeg elektroonikaga tegeletud, selleks annavad tunnistust raamatud, mõned käsitsi joonistatud skeemid ja maja taga olevad kaks suurt prügikotti arvutitehnika jäänustega.
Ka teisel korrusel käisin. Kuigi siin on pööning nii palju kannatada saanud, et see varsti kokku kukub, siis teisel korrusel väga ohtu liikumiseks ei ole – siiski kiviseinad tervel majal. Teine korrus oli kui ühikas: mõlemale poole kätt jäid toad. Siin ma palju ringi ei kiiganud, kuna tekkis tunne, et äkki siin ikka keegi pesitsemas käib. Kuigi kõik kohad olid prügi täis, ei tundunud see kraam nii väga vana olevat.
Maja üle vaadatud, tekkis mul huvi selle ajaloo kohta. Hoone esiküljel oli vaevuloetav tekstiriba. Algselt lugesin selle juustuvabrikuks olema, aga et netist midagi sellist ei leidnud, suumisin pilti ja pika uurimise tulemusena lugesin välja UUSNA PIIMATÖÖSTUS. See juba andis ka mingeid vasteid ka Google otsingus.
Nimelt leidsin muuseumide veebiväravast mõned pildid:
http://muis.ee/museaalview/1146212 – Aasta 1935. See pilt on küll Uusna meiereist, aga on hoopis teine hoone, see mis mõned aastad hiljem põleda sai.
http://muis.ee/museaalview/1145766 – 1935 a. Seesama vana meierei seest.
http://muis.ee/museaalview/2469970 – 1946 a. Postkaartina saadetud pilt tollase meiereina töötanud Oskar tali (endine Tirmann) poolt oma pojale Reinule. Sel pildil on nüüd küll juba tegemist sama hoonega mida ma külastasin.
http://muis.ee/museaalview/1146148 – 1983 a. Siin kannab pildi allkiri nime Uusna võitööstus.
http://muis.ee/museaalview/1150409 – 1983 a. Sama koht, sama aeg, lihtsalt fotograaf on liikunud paar meetrit
http://muis.ee/museaalview/1141807 – 1993 a. Kümme aastat hiljem, aga ikka kannab võitööstuse nime. Ja tundub, et ka sellelaadne töö siin veel käib. Pilti suuremalt vaadates on näha ka, et maja küljes on ka tekst UUSNA VÕITÖÖSTUS. Kuigi ma olen üsna kindel, et praegu loeb sealt just PIIMATÖÖSTUS välja.
http://muis.ee/museaalview/1151601 – 1993 a. Hoone ka tagantpoolt.
http://muis.ee/museaalview/1128100 – 05.05.1999 a. Siin kannab pilt nime kui Uusna meierei. Meierei aga tähendas nii või-, juustu, kui ka piimatööstust... Järjest rohkem imestan, kuna see siis piimatööstuseks ümber kirjutati. Kahjuks ma selle kohta enam midagi leidnud ei ole.
Samas leidsin ühe toreda väljalõike Uusna meierei kohta, mis küll ei käi kõnes oleva hoone kohta, aga temaatikasse mahub ilusti:
Sealaut ja meierei. Kes Wiliandi-Oiu teed käinud, on kahtlemata tähelepannud Uusna mõisa läheduses kaht ehitust. Teise nendest wõib kohe tunda kui sealauda. Just selle maja kõrwal, sülda, paar eemal on Uusna meierei. See on tekitanud palju wõõrastust. Isegi Tallinnast on püütud abi otsida, et kaoks kord agronoomi sealaut meierei kõrwalt, ning et meierei ruumides, kus walmistatakse meie eksport wõid, oleks puhtam õhk. On selge, et üks oma asukohta peaks muutma, kas meierei uusi ruume otsima, wõi sealauta muuks otstarbeks tarvitatama. /leitud netist ajalehest 29. veebr 1928 Kesknädal nr 50 lk 7/
Ja nüüd siis veel korra tagasi isikliku kontakti juurde. Nimelt leidsin sealt paar fotot mis toon ka siia alla välja ning isegi mingi protokolli mis aga ei taha mul kuidagi selle majaga seonduda. Aga äkki seondub kuidagi mõne siin pesitsenud inimesega. Märksõnaks toon välja:
Perekonnaga pildi taha on kirjutatud Suvel 1959, ja vasakult Artur, Toomas, Salme, Mihkel, Anne. Üksiku naisterahvaga pildi taga on: Salme jaanuaris 1970. Kolmas pilt mingeid kirju ei kanna.
Protokolliks on: KT ja KEET A/Ü Vabariikliku komitee Tallinna klubi segakoori "Laulik" aruande-valimiskoosoleku protokoll. Pikalt väljakirjutatult on ametiühingu nimi nii: Kohaliku Tööstuse ja Kommunaal Elukondlike Ettevõtete Tööliste AÜ. Protokoll kirjutati 9. veebruar 1976 aastal. Koosolekut juhatas R. Mahoni, protokollis H. Allikmaa. Veel jookseb läbi nimesid: Heino Kuld, Kaisa Sisask, Lydia K_ajoon, Milvi Grossman, Ants Luugas, Herman Lepp, Enno Kuld, R. Kriis ja Vello Mahoni.
04.05.2016 - nõjatudes lugeja kommentaarile, otsisin netist üles kõnealuse hoone müügikuulutuse (19 000 €) ja tegin sellest ka lokaalse koopia.