Valgamaale, Tõrva valda, Riidaja-Leebiku-Helme kolmnurka (kunagine Helme kihelkond) jääb üks vana ja unustatud mõisakoht: Vanamõisa mõis. Kohalikud kasutavad ka nime Vana-Leebiku mõis, saksa ajal nimega Althof.
Kunagine Leebiku mõisa kõrvalmõis on tänaseks jäänud rusudesse ja minetanud oma kunagise suursugususe ja ilu. Kahjuks ilu kohta ei oskagi midagi öelda, kuna peamisest hoonest endast midagi peale kivimüüride järel ei ole. Loetleme üles mis siit leiab: Helme-Oru teega paralleelselt jäävad kunagise aidahoone müürid, selle taga on peahoone müürid, neist paremale tahapoole jääb hilisem palkmaja mille taga on maakelder ja aidast paremale pisut eemale jääb tallihoone.
Peahoones olla veel neljakümne aasta eest elugi olnud. Praeguseks pole peale müüride ja rusuhunnikute midagi järel. Niipalju on aru saada, et hoone all on olnud ka kelder.
Õnneks on säilinud Muinsuskaitse rgistris üks pilt peahoonest. Sealt näeb, et tegemist oli väga lihtsa ühekordse ehitisega, ei mingit kulda-karda ega suursugusust 
Palkmaja olla kunagi ära ostnud keegi välisamaalane, aga kellele hoone hetkel kuulub, ei tea. Majal on väga armas väikeste klaasidega uksekoda. Praeguseks on kõik uksed ja aknad suletud, nii et ega seda ilu seal kauaks enam ei ole. Akendest paistabki siseruumide trööstitu olukord mis on niiskuse tulemus (kuigi katus on üsna korralik).
Maakeldri trepp ja sisenemistee on maakividest ning betoonist, uks irvakil. Kui suur kelder olla võib või mis seisus ta maa seest on, ei tea, ei olnud julgust sisse kiigata
Aidast on alles kõrged kivimüürid ja betoonist uksekastid.
Tallist on hilisemal ajal tehtud laut, ehitatud on juurdeehitus ja ümber on laotud uksekohti. Hetkel on see kõige vaatamisväärsem ja märkimisväärseim hoone sellest kompleksist. Kunagist hoone ilu on võimalik olemasoleva järgi aimata. Sisuosa on ka arvatavasti palju ümber korraldatud, aga kõik mis seal praegu vaatamiseks avaneb, näib põnev ja on küllaltki tsaariaegse moega
Talli-lauda tagant leiab põneva kiviringi mille otstarvet praegu aru ei saa. Ma ei taha uskuda, et see oleks kuidagi silo või virtsa hoiustamisega seotud, kuna laut on selle jaoks liiga suur. Äkki on siin hoopis kunagi veesilm loomade jaoks olnud?
Maa-ameti lehelt leiab ka 1948 aasta aerofotod millest teen väljalõike. Panen ka märked peale, et lihtsam aru saada oleks. Kõrvale saab tänapäevasem aerofoto.
Kui praegus seisu vaadata, siis on kompleks jagatud kaheks koos kõrvale jäävate põldudega: Vanamõisa ja Vanapõllu. Paneb natuke imestama, et see pole joonistatud üheks kinnistuks Aga kui vaadata Maa-ameti aerofotot, siis piir jookseb täpselt sealt kust varem on olnud puude allee vms.
Huvitav on ka see kuidas risttee on ajas muutunud. Tee, mis siit ristist Riidaja poole suundub, on kümnekonna meetri jagu nihkunud lõunapoole ja vana tee on puude järgi peahoone suunal täiesti tajutav. Algselt arvasingi, et peahoone suunal on läinud eraldi tee, aga 1948. aasta pilt näitab muud
Ka Muinsuskaitse registris on Vamamõisa mõisast inventeerimisakt olemas (lokaalne) Inventeerimispaberitelt selline info mõisa kohta:
66. AVANAMÕISA MÕIS (Althof). Kõrvalmõis, kuulus Leebiku mõisa juurde. Riidaja k/n, Ljahhovi nim. kolhoos (Helme kihelkond).
Peahoone on väike ühekordne krohvitud kivihoone maakivist, mis kaetud laastakattega poolkelpkatusega. Sellel poolviilu kelbakolmnurga all ja külgfassaadides lihtsad eenduvad laudkarniisid. Poolviilud on rõhtlaudadest. Vähesed, ühtlaste vahedega paiknevad aknad on väikesed, kitsad, piiratud krohviääristega. Algne raamistik muudetud. On säilunud vaid väikesel poolviiluaknal 6-ruuduline raamistik, aken ääristatud profileeritud piirdelaudadega.
Hoone võib pärineda XIX saj. II veerandist, ta on kasutusel elamuna ja rahuldavas seisundis.
Kõrvalhooneid on vähe, neist kirjeldamisväärne:
Ait-kuivati - keskmise suurusega krohvitud maakivihoone, kus kivide põsed ulatuvad krohvipinnale. Hoonet katab 1aastukattega ja kitsalt üleulatuvte räästastega poolkelpkatus. Aidal on uksel barokse lõikega lihtne lukuplaat ja sepalukk. Hoone võib pärineda algselt XIX saj. algusest.
Park puudub, on vaid väheselt puid ümber mõisasüdame, mille taustaks on osaliselt mets. Hoonete vahel väike eeshoov, peahoone taga aed.
Külastatud ja pildistatud 1967. a. (pildid: Vanamõisa peahoone ja Vanamõisa aida uks). Peahoone. 
Ait. 
Aida uks. 
Mis veel imestama paneb – inventeerimisaktil ega registri pildigaleriides ei leia märkigi talli kohta. Ometi pole see uueaegne ega sõjajärgne hoone. Ka ei kirjutata aktis midagi palkmajast mis on 1948 aasta fotol juba olemas. Või on 1948 olnud seal mingi muu hoone mille asemele on hiljem palkmaja ehitatud? 
Siin ka kaks isiklikku galeriid: 07.05.2018 (kuni pildini 383) ja 19.04.2019.