Mida ütleb teile Siiri Sisask? Meeldib? Ei meeldi? On kuis on, aga sakslastele ta väga meeldib 
Minule ta siiani väga muljet pole avaldanud, kui ehk mõni lugu välja arvata, näiteks: Ma ei maga ma ei söö ja Mis maa see on.
Aga nüüd on keeratud uus leht. Juba mõnda aega tagasi on ilmutatud album Hommikupuu. See pälvis minu lemmikute seas üsna kõrge koha ja jääb sinna arvatavasti pikemaks ajaks.
Selle albumi juures meeldib mulle see, et iga lugu tekitab mingeid ettekujutuspilte, selliseid mis tekitavad ka hinges mingi seisundi.
1 Hommikupuu
Ühel ilusal õhtul
Udu oli langenud maha
Istusin hommikupuu all
Istusin õige tasa
Hommikupuu tarkus
Sadas äkitselt minule pähe
Kes on küll see, kes oskab öelda
On seda palju või on seda vähe.
– väga muhe, algab juba väga mõnusalt ja rahulikult. Vahepealne inisemine hakkab pisut kõrvule, aga peale inisemise kõrghetke keerab lugu teise lehekülje, vaikuseviiv enne tormi, kuid siis lajatab ja see niidab!
2 Viimne Võimalus
Sa võta ilust viimne ilu
Ja tõest võta viimne tõde
Peab olema - siis võltsist viimne võlts
Ja kaunidusest viimne kaunis
Hääst viimne võimaline hää
Mis lõid sa selle tule süles
See tõstab sind ja teisi üles
Ja mehisusest viimne mehemeelsus
Ja naiselisest õrnem õrna
Sa võta valust viimne valu
Ja kannatuse viimne katse!
– sõnad on põnevad ja lugu kah hea, kui just lõpu osa mitte arvestada :P Igatahes: „see tõstab sind ja teisi üles“
3 Kiigu, Kiigu
Kiigu kiigu lillemaale
Kiigu kiigu lillemaale
Aasal õied õitsemassa
Lillekesi liikumassa
Kastepiisku kasvamassa
Udu holmas uinumassa
Kiigu kiigu lillemaale
Aiaala aasa pääle
Kiigu kiigu lillemaale
Nirgikene niidu päälla
Nirgikene niidu päälla
Niidul vikat viilitune
Terariista teritune
Niidul heina niitemaie
Luhal loogu võttemaie
Nukukene nurme päälla
Nukukene nurme päälla
Nurmel hälle põimamaie
Villä vihku heitämaie
Nurmel nukku nätäessa
Vällal väikest vaadatasse
Ära mine nuias nurme päälle
Ära mine nuias nurme päälle
– rahulik klaver, meloodilise vokaaliga, kulminatsiooniga lugu, äkki jällegi lõpu osa laidaks, miski joodel :P. Sõnadest aru saamine võtab pisut mõtlema ja ega täpselt aru saagi. Justkui aasal käib heinatöö ja minna ei tohi, või siis on justkui kevad-suvi-sügis ja nurmele minna ei tohi 
4 Siin Ja Praegu
See on see hetk, just siin ja praegu
Näe, meeletumalt igavikku kihutab
Ta meidki minnes paigast nihutab
Muutes kõiki meis juba olnud aegu
See on see hetk, just siin ja praegu
Me täna tulevikku aimama ei vaevu
Me täna tulevikku aimama ei vaevu
Justnagu silmitud me üksteist kompame
Seejärel omi kitsaid radu lonkame
Seal ennast hõikame kui tühja kaevu
Me täna tulevikku aimama ei vaevu
See on see hetk, just siin, just praegu
Me elame ja meil ei ole aega
Ja me ei tunne hea ja kurja piire
Ja kõik käib kähku ja kõik käib kiirelt
Me välisest edasi ei kaeva
Me elame ja meil ei ole aega
Ja siis takso! Ja siis - taeva!
– „me elame ja meil ei ole aega“ – nii ongi; „ja kõik käib kähku ja kõik käib kiirelt“ - liigagi, ma ütleks... Elame tänases päevas, kõik tuleb ja läheb, läheme lõpuks isegi. Hea kiire rütmiga lugu.
5 Ei Ole Kunagi Hilja
Ei ole kunagi hilja
Andeks anda teistele
Teistele ja iseendale
Pole kunagi hilja
Andeks paluda teistelt
Teistelt ja iseendalt
Hiljem küll, mõistma me saame
Seda, mida tahtma pead
Ja seda, mida tahta ei tohi
Hiljem küll mõistma me saame
Seda, mida tahtma pead
Ja seda, mida tahta ei või
Ainult armastuse sisse mahub
Andestus kõigele ilmale
Armastus ja andestus
On kui üks minek valguse poole
Püha tee läbi metsa
Helkleval suvehommikul
– Kerge hingele koputamise lugu, ka meloodiliselt.
6 Vii Üle Vii
Üle uja su vii, üle kodutsõ uja
Su naaru
Üle suu kanna, laukasuust üle
Su mõttõ
Üle järve su vii, pilvega üle järve
Su viipuhta' silmä'
Vii üle vii, hindägä vii ma
Su naarutsõ' päävä'
Vii üle vii, aig mi, mõlõmba ärä
Vii, ütsnes vii
Üle mere su vii, vii punatsõh laivah
Su mõttõ'
Üle ookeani vii, lohutusõ laivah
Su murrõ'
Üle aomere vii, hindäga vii ma
Su süame
– rahulikum lugu, vahepeal peab ju hoogu maha ka võtma Rahulik, aga hea, mulle maitseb.
7 Meil On Meri
Meil on meri ukse all
Udu täis on kambrid
Vööruses meil kollavad
Tuuled - vanad vandrid
Udud toovad unustust
Roostest kellakappi
Tuuled aga puhuvad
Lipi pealta lappi
Meil on meri ukse all
Udu täis on kambrid
Vööruses meil kollavad
tuuled
Murdsid tormi marused
Kõivu pihti pikki
Kadakad need karused
Vaid on jäänud kikki
– pisut üksluine ja hiljem depressiivne ning ajudesse murdev lugu. Sõnad on selline „vana eesti film“ hõnguline, tekitavad sellise mustvalge igavikuse õõvastava olemise.
8 Talveõhtu
Mets mustab, öine hämar
On laotund üle maa
Nad võtnud üksteist
Üksteist hõlma
Siin talveõhtuga
Jäänd vaiki org, jäänd vaiki võsa
Mets, lumi, heinamaa
Nad võtnud üksteist
Üksteist hõlma
Siin talveõhtuga
Üks täheke veel udust
Kord vaatab... kaob ka
Nad võtnud üksteist hõlma
On talveõhtuga
Ma vaatan aknast välja
Kui rahul heinamaa
Kui pühaline vaikus
On üle kauge maa
Ei ole rõõm, ei ole valu
Mis minu rinnassa
Nad võtnud üksteist
Üksteist hõlma
Siin talveõhtuga
– sõnade tekitatud tunne seondub eelmise lauluga. Tekib taluelu tunne keset talveõhtut, kaugel linnakärast, paarkümmend aastat tagasi. See on sellisel ajal kui telest polnud midagi vaadata ja arvutist veel midagi ei teatud ja vaatasid lihtsalt aknast välja – toas midagi teha ei tahtnud ja õues midagi teha ei saanud Meloodia toetab sõnu, väga hea kompott.
9 Toolid On Tühjad
Toolid on tühjad
kuid kaetud on laud
Uks seisab kinni
ja vaikib kui haud
Valgust ootavad
lühtrite kroonid
Vaipadel magavad
punased moonid
Magavad valveta
päevi ja öid
Meeles üks pöid
üks kängitud pöid
Akna all pimedus
kummardub maani
Jõudmata ei'ni
jõudmata ja'ni
Magavad sammud
ja vaikivad käed
Selja taga
on varjudemäed
Toolid on tühjad
kuid kaetud on laud
Uks seisab kinni
ja vaikib kui haud
Vaikib kui puuslik
mis pole puust
Vaid lihast ja luust
vaid lihast ja luust
– vaieldamatult minu jaoks albumi parim lugu! Sõnad, muusiklaine pool, lauluhääl – super! Kui lõpus lugu käredaks keerab, tekib lendamise tunne – no tõstab kõrvust! Selliseid mõnusaid üleminekuid pakuvad ka mu lemmikbändi My Dying Bride paljud lood. Like!
10 Ma Ei Ütle Midagi Muud
Ma ei ütle midagi muud
Polegi öelda vaja
Siin on kõrvad ja seal on suud
Kaja lööb surnuks kaja
Ma ei ütle midagi muud
Mitte, et see mind kaitseks
Tunda võib äratundmisepuud
ilma, et vilju maitseks
Ma ei ütle midagi muud
Ma ei ütle midagi muud
Siin on kõrvad ja seal on suud
Ma ei ütle midagi muud
Ma ei ütle midagi muud
Teisest seinast ja tasakesi:
Kui sa kasvatad oma puud
Ära puuduta linnupesi
– ma ka midagi muud ei ütle, kui et hää olli.
SS kohta lugege kindlasti lisa Wikipediast. Millega ta aga jooksvalt tegeleb, leiate tema KODULEHELT ja FB lehelt.