Kohvikutepäev? Et misasi see on? Ega me enne ise ka ei teadnud, aga et Jaanus on oma FairTrade kohvidega sellelaadsetel üritustel alati väljas, siis otsustasime üle vaadata. Lõppkokkuvõttes oskan öelda, et see on üks vahva väikelinna üritus mis liidab väikelinna rahvast ja loob linnas õdusa atmosfääri. Ja kui ilm oleks sellistel üritustel alati nii hea kui seekord, siis on seda suisa lust külastada.
Kiire ülevaade ka siis milliseid kohvikuid külastasime (mina, Kaja, Anne, Kadi ja Reijo):
- Siin Me Oleme – see oli meie peakeskuseks, siit sai kõik alguse, siin oli Jaanus kohvimasinaga ja siin oli justkui kõige suurem melu ja mugavus olemiseks. Meeldis, et kohvikupidajad kandsid kõik punast rätti ja nad seetõttu kergesti ära tuntavad olid. Siin pakuti vist ka kõige suuremat toiduvalikut. Ainus viga, et järjekord venis pikaks ja ootejärjekord ka pikk oli.
- Villa Aino – Kenas rahulikus koduaias. Menüüd kenasti väljas. Aga et istumispaiku nappis, me siia ei jäänud.
- Hommikutepäev – Järveäärselt kergliiklusteelt sai hoovi, nii et auto pidime üsna kaugele jätma. Pisut muidugi ka kaarti süü, et täpsemalt aru ei saanud kust sisse peab keerama. Aga muidu maja ümber jäi vähe maad ja seega siin just eriti hubane olla ei olnud, aga ei midagi paha ka, sest rahvast siin istus omajagu.
Tilluke Lill – Teiselpool raudteed üks imepärane roheline puumajake. Siin sai maiustada ja ka omalaadseid asju proovida, näiteks kiluküpsiseid. Õuele oli maha paigutatud hulk patju ja vaipu millel siis päikese käes kena peesitada oli.- Kodu – Avara õuega, rohke rahvaga ja ma isegi ei tea täpselt mida nad pakkusid
Kaja vist ostsis siit mitu korda mingeid suupisteid, mina midagi erilist ei leidnud. - Kuldsed 80-ndad – Muusika vastas, aga riietus mitte kohvikule valitud stiilinimetuse järgi. Pakuti palju erinevaid toitusid, aga et kõht juba täis oli, siis siin pikemalt ei peatunud. Õu oli samas suur ja avar, kenade mändide vahel, et siin oleks võinud suvitada küll
- Looming – Tagasi teisele poole raudteed. Ruudulise planeeringuga tänavate vahelt andis seda kohta otsida. Rahvas saalis mitmes suunas ja otsis taga Aga lõpuks leidsime üles. Toiduvalikut oli, aga järjekorda oli ka, seega vaatasime natuke ringi ja tulistasime edasi.
- Tiia ja Gustavi Šokolaadikohvik – Gustavi šokolaadivalik üllatas meid kõige pikema järjekorraga. Aias olid toolid-lauad psna tihedalt puude vahel, nii et ma ei hakanud trügimagi.
- Siseosakond – Kõige stiilsema ideega koht. Nii olustik, toidunimed ja nende väljanägemine kui ka kohvikupidajate riietus vastas täpselt haiglateemale ja seda oli tore nautida. Suures aias oli lastele üles pandud telke ja oli ka palju muid mänguasju. Taustaks mängis videoprojektorist Siin Me Oleme.
- Soo Tänava Kohvik – Jällegi andis pisut taga otsida, just ligipääsu osa. Siin oli peale mõningase toiduvaliku ka avatud mikrofon ja mõni aeg hiljem pidi ka elav muusika tekitatama. Aga et oli kitsas olemine, siis naasime tagasi algusse.
Alguses siis jõime kakaod, vaatasime ringi ja lasime lastel lükatava motikaga hullata Üritus meeldis väga ja mina lülitaks sellise ettevõtmise iga väikelinna suvekavva! PILDIRIDA.