Renditud fännibuss väljus Tartust tugevas vihmasajus seitsme kuiva ja ühe läbimärjaks sadanud fänniga pardal. Vahet polnud – kõik olid rahul. Jalkajuttude kõrvale olid kangemateks poisteks Asunik ja Imperial, lisaks lahjemat kraami. Tuju ja elevus tõusid, kuigi neljast küsitletud fännist oli võidus kindel vaid üks: Tanel.
Ilmaolud muutusid minutitega, peale Kükital tehtud peatust hakkas aga taevas selginema ja valdavaks oluks sai päikeseline ilm. Tallinn tervitas meid soojusega millega Tartu meid ära ei saatnud, seega oli meeleolu igati elev ja hea. Lipud ja muu atribuutika said justkui iseenesest üles ja varsti juba tatsasid meeskonnad platsile.
Sõda lahinguväljal oli üsna võrdne. Esimese tõsisema üritusega sai hakkama Tammeka, Tiirikuga eesotsas. Seejärel käis pall nii ühel kui teisel väljakupoolel kuniks Tiirik kümnendal minutil Tartu juhtima viis. Sellist rõõmu pole ammu kogenud 
Võimalusi jätkus ka ülejäänud poolajaks, mõlemal poolel.
Poolajale läksime eduseisus. Edu aga vajas loputamist, seega mindi tutvuma kohaliku putkamajandusega. Uute ja vanemate fännidega sai tehtud ka paar kiirintervjuud, mis oma hetkelises eufoorias on ehedad fännielu näited
Teine poolaeg pakkus igasugust närvikõdi. Olgem ausad, 1:0 eduseisus teisele poolajale tulla ei tähenda mitte mingil juhul veel mängu lõppskoori Mängiti mis seal mängiti, üsna selline edasi-tagasi värk oli, aga 64 minutil sai meil Tenno jala valgeks. Teistkordne suur rõõm! Just siis, kui 2:0 eduseis hakkas juba lootustandvalt võitu lubama, said vastased penaltiolukorra. Olukorda kui sellist mina seal küll ei näinud, aga kohtunik nägi ja sellest piisas... Kõik hoidsid hinge kinni ja kõik rõkkasid suurest rõõmust kui Liivamägi penalti väravast hoopis mööda lõi Hiljem oli meil veel mitmeid häid võimalusi, need aga võimalusteks jäidki.
Mängu võitsimegi 2:0, nii meie kui ka mängijad ise olid ülimalt rahul. Kuniks me atribuutikat maha korjasime tegid mängijad mõned soojendusringid ja iga kord kui meie lähedusse jõudsid, lõivad fännid laulu lahti ja mängijad elasid lehvitades kaasa 
Turvamehed olid sel mängul toredad. Mängu alguses oli neid üldse ainult kaks ja mõlemad passisid just meie juures, mängu lõpuks oli neid aga suisa viis ja ikka nad passisid just meid Hakka või arvama, et meil on halb kuulsus Aga korraks Mällar neid ka kõditas, oli vist penalti olukorra rõõm kui ta staadionile pisut lähemale jooksis, üle turvapiirete Aga turvad väga kurjad polnud ja Mällar seletas neile, et joovastus oli lihtsalt liiga suur 
Kogu mängu aja oli korralik fänlus. Laulud kõlasid ja trummid põrisesid. Alguses oli trumme kaks, aga esimese poolaja lõpuks andis üks neist järele... Oli vahepeal kuulda ka vastasfänne (meie hingetõmbe aegadel). Üks tüüp seal vahepeal kolistas ja karjus, vahepeal laulis lisaks ka lastekoor (või midagi sarnast).
Mingi värk oli meil seekord jookidega. Kõik mis ostsime, õlu-gin-limonaad-vesi, valati pooleliitristesse topsidesse. Esimese poolaja alguseks oli kaks topsi kummuli, teise poolaja alguses voolas taas midagi ja teise poolaja pooleks olid kõik topsid kummuli. Ega me seda tegelikku kurikaela lõpuks leidnudki, ju mingi Tallinna Kalevi kotermann seal liigub...
Tagasitee kulges šampuse kaisus, vähemalt mõnedel. Kosel tegime söögipeatuse ja edasine tee kulges juba eriliste toiminguteta. Tammekale saabusime pool üks. Siis uuriti, et meeskond jõuab 15 minuti pärast ja otsustati nad ära oodata. Kui buss ette sõitis ja mehed väljuma hakkasid, lõime taas lõkkele ja laulsime oma meeskonda ülistavaid laule. Kindlasti lähedal asuvatele elanikele see ei sobinud, aga kes selle peale mõtles :P
Lõppu lisan koondi uutest, salvestamata fännilauludest. Tegelikult on kogu meie fännivideote pagas nähtav SEALT.
Fännilaul: Võit täna tuleb, TULEB
Fännilaul: Sinised - valged
Fännilaul: Shaalalalilalaa
Fännilaul: Oo Tammeka sind austame
Fännilaul: On ainult Tammeka
Lisame siia ka lingi Maag-Tammeka aegsetele videotele
Ja siis mõned toredad pildid vastaskaldal istunud kohalikest fännidest :P
