Seekord oli meil plaan tähistada ära Kaido möödunud sünnipäev: võtta vein kaasa ja minna Supilinna taha lendavat taldrikut lennutama – sinna on selleks isegi spets rada tehtud. Plaan aga muutus, meid murdis Draamafestivali näitus ja sellele kulunud aja tõttu peale vajunud pimedus, selle pimeduse varjus istusime Uues Õues ja „nautisime“ muusikute loomingut...
Start sai võetud Filosoofilt Lembitu Konsumisse. Siit ostetud veinile aga ei leidnud me avajat. Uitasime isegi Madise juurest läbi, Meelise juurest läbi ja lõpuks ikkagi maandusime ühe Kaido tuttava jooksja juures. Kaidol oli siia ka mingi saadetis, seega pidime siit nagunii läbi käima ja hea külg selle juures oli, et tal oli avaja olemas 
Asjad üle antud, vein avatud, suundusime alla linna. Minu kergeks üllatuseks polnud Kaido veel Draama raames tehtud installatsioone vaatamas käinud, seega oli meil täna see suurepärane võimalus antud viga parandada. Juba esimestest atraktsioonidest peale nautisime kõike täiel rinnal. 
Läbi sai käidud kõik putkad ja nii mitmeski sai ka jäädvustusi tehtud. Siinkohal mainiks ära putkad:
- Nime ei tea – puujuurikate tuba, tunne nagu oleksid maa all
- Nime ei tea – lambipirnid ja peeglitükid: minu miljon ideed, mõni neist eredam, mõni kahvatum.
- Üheteistkümnele Kalevipojale – siin tutvustati üht raamatut kus erinevate jalkafännide grupeeringute laulud ja nende kõrval mõni koondisemängija pilt. Siin on päris mitu luulerida mis on just Kaido kirjutatud ja ta oli sellest silmnähtavalt liigutatud
- Pööratud ruum – tuba kus kõik oli tagurpidi, väga mõnus vaatepilt.
Näituse vahtimisele kulus vist mitu tundi ja terve vein. Õhtuhämarus hakkas peale suruma ja võtsime vastu otsuse, et kesklinnast ei lähe me kuhugi, lendava taldriku loopimise üritus tuleb kunagi uuesti ette võtta. Seega läksime ja täiendasime veinivaru, ostsime pisut süüa ja jalutasime edasi.
Lõpptulemuses viis meie tee Genialistide klubi juurde Uude Õue. Siin oli miski tasuta väliüritus. Saime istekohad ja jäime huviga ootama mis aeg toob. Aeg tõi juurde veel enam inimesi, sügisese jaheda õhumassi ja taldrikutäie praeleivakesi 
Lava peal vahetusid kaks tšikki kelle mõlema hobiks (või äkki leivakski) elektrikitarri tinistamine, mõningaste efektide kasutamise ja omaenese huilgamise saatel. Mõni aeg oli asi OK, aga siis hakkas vaikselt tüütama. Teine tšikk õnneks üllatas vahepeal ka mõne helilise elemendiga, et asi nii monotoonselt pläss ei oleks. Lõpuks aga tuli peale tüüp. See tegi mingit kosmost seal mis mulle absull peale ei läinud. Kaido tõmbus ka järjest rohkem kringliks, seega otsustasime liikvele minna.
Olime juba Vanemuise ees kui mulle meenus, et Merca oma bändiga pidi ju kuskil esinema. Hakkasime siis otsima kus kurat see Festivali pubi on. Mõningase vehklemise tulemusena leidsime selle Vallikraavi tänavalt.
Siin aga polnud suurt midagi peale hakata – ruumi polnud. Otsustasime siis käega lüüa ja kodu poole liikuda. Vaevalt mõnikümmend meetrit eemal on uus pubi - Naiiv. See jääb maja esimesele korrusele ja selle taha jäävale õuele ning mäerinnatisele. Päris põnev. Aga et ka siin ruumi olemiseks polnud, tegime siiski sääred.
Ja nii me siis vaikselt tiksusime Filosoofi ja läksime kodudesse laiali. Tore õhtu oli, suur kultuuriprogramm oli igati õhtule abiks. PILDIRIDA.