Esmaspäev. Hommikul rattaga tööle minna ei õnnestunud kuna oli liiga märg ilm. Nii siis ronisin bussi peale. Jala liikudes saab ka inimesi jälgida ja see on omaette mõnus tegevus. Kuigi hetkel ei sadanud liikus üks naisterahvas vihmavarjuga ja lisaks oli tal ka kapuuts peas. Noored alaealised tüdrukutirtsud aga pole siiani aru saanud et ilmad on külmaks läinud – õheldase kampsi hõlmad on lahti, dekoltee on nabani ja seelik on mini. Samas aga mõni on ikka päris sisse pakkinud enda...
Tööl oli täna tegevust omajagu, üks masin oli vaja ära teha, ühte programmi oli vaja lähemalt uurida ja raamatupidamise programmiga oli ka üht teist tegemist. Õhtupoole meeleolu kuidagi langes ja Mairo peatne ära minek hakkas kuidagi rusuma, olen siiski temaga kahasse töötamisega kuidagi ära harjunud... Kuigi hakkama peaks ilma temata saama küll, nii vähemalt tundub.
Õhtul istusin ja kirjutasin eelmise nädala blogi, siis saabus Kaja ja tegime õhtusöögi. Kui mul tuli idee poodi minna siis avastasin et täna oli ju Stamina jooks ja ma kuidagi täiesti unustasin selle ära! Ehhh... Et kell oli juba palju siis enam minna polnud võimalik, käisime poes ära ja veetsime õhtu tele ees.

Teisipäev. Tänahommikust niisket ilma ilustas udu. Kui linnas sees oli udu hõre, siis pereleiva juures oli see korralikult tihe. Nüüdseks on ostetud ID bussisõidu pilet ja enamus hommikuid ja õhtuid liigun nüüd bussiga. Täna õnnestus kohe oma peatusest peale minnes ka istekoht saada, väga tervitav mugavus
Tööpäev oli täis sebimist ja toimetamist. Mõõtsin täna tohtri juures vererõhku ja see olevat raudne, hea kuulda kõige muu tervisliku jama juures. Mairo lahkumiseni pole enam mõtet päevi vaid tunde ligeda, vahepeal kisub seest ikka kole kurvaks...
Kajaga käisime peale imehead seenetoitu Lutsu raamatukogus ja võtsime endid lugejatena üles. Aeg on selles vallas tugevalt edasi läinud ja palju tööd on arvutistatud, integreeritud on lugejapiletina ka ID kaart, raamatuid otsida ja tellida ja aega pikendada saab kodus läpaka taga istudes – mugavuse ajastu. Kui nüüd keegi raamatu kodu tooks ja selle pärast ka tagasi viiks..

Kolmapäev. Täna oli palju päikeselisem ja pilvitu hommik, samas ka jahedavõitu. Muidugi sääreliputajatele see takistuseks ei ole nagu inimeste pealt näha oli.
Kohe hommikul käis Neeme et laenaks mult läti ja leedu atlasi et tal on minek Valgevenesse! Assamait ma ütlen. Rääkisin siis et mul seal sugulased keda pole ammu näinud ja siis Virve küsis kõrvalt et ega nad juhuslikult Brestis ei ela – jõnks käis südame alt läbi kuna seal nad just elavadki... Niiii väga oleks tahtnud ka minna, oleks varem teadnud ehk oleks isegi kaasa saanud
Ja ei läinud palju aega mööda kui Jüri helistas et võta oma saan ja käi ülevaatusel ära. Et mootor peab selleks soe olema siis sõitsin linna, viisin vanakohvikusse avuti, käisin kodust läbi atlaste järel ja käisin ülevaatusel. Õnnestus kohe sisse saada ja mehed hakkasid oma tööga peale. Kutsuti alla ja näidati tagumisi pukse et mõranevad ja järgmine kord ehk peaks ära vahetama. Muidu aga oli kõik täiesti OK, 535 raha jäi sinna maha ja mõni jagu närve ka muidugi ning lõppeks olin jälle päikese käes nägu naerul.
Naasin tööle, käisin Neeme juures, valgustasin Sassi ühel häirival teemal ja tegin tööd. Kaja samal ajal kodus värvis aeda. Üritasin terve päev mõelda mis infot on mul Mairolt veel vaja kätte saada ja üritasin neist endale tervikpildi saada. Kahju, väga kahju on ikka et ta ära peab minema, me oleme siiski selle ajaga sõbraks saanud, mitte tööväliselt aga tööalaselt küll, võiks öelda et me olime ikka üksteist täiendav meeskond. Ehhh!
Õhtul käisime Kajaga Maximas ja Konsumis, tõime autotäie kraami. Peale poode käisin Tammekal jooksmas. Jooksin 4 km millest kolmanda koos Monikaga ja neljanda lisaks koos Kaidoga. Väga mõnus oli. Ja edasine aeg kulges koduseinte vahel ja enne unne vajumist sai telest jalgpalli vaadatud.

Neljapäev. Kui hommikul kartsin et tuleb väga raske ja emotsionaalne päev siis õnneks nii hull polnud. Keegi Mairo ärasaatmise juures päris nutma ei hakanud kuigi kõigil oli klomp kurgus (ja ma ei salga et mul on vahelduva eduga juba mitu päeva klomp kurgus). Tegime ärasaatmise koosolemisest pilti ja meenutasime häid aegu maitsvate suupistete kõrvale. Kõigil on kahju ja see on siiras.
Et pidin kohvikusse minema siis Mairo otsustas et lahkub samal ajal. Aitasin tal kingid autosse viia ja tema tõi mu kenasti kohviku juurde – see oli meie tööalase suhte viimane asi. Surusime veel käppa ja lubasime aktiivselt suhelda. On tunne nagu oleks kaotanud sõbra...
Kohvikus tegime ümber võrgu. Et kõik kenasti toimiks läks tükk aega ja siit läksin juba otse kodu. Kodus sai söödud ja Kaja rääkis Inna uudisest.

Reede. Hommik kulges väga paljude detailide lahendamisele. Igatahes mahtus sellesse tihedasse hommikusse kohvitamine tavasatsiga pluss Mairo Mairo kohe esimesel vabal päeval üllatas – ta oli Mairemaile lubanud mingid asjad, sellep tuli. Pealelõunal läksin kohvikusse arvutit vahetama ja mõningaid asju ümber korraldama, selleks tuli käia ka Ülikooli Raamatukogus. Aeg läks lennutiivul ja enamus mis teha tahtsin sai ka tehtud.
Õhtul tuli Inna meile, käisime paaris kaupluses ja naasesime Filosoofi. Mõne aja pärast liitus meiega Kaido, võtsime veinikest ja vaatasime Kelgukoeri. Rahulik õhtuke.

Laupäev. Selg ajas kaheksa asemel üles hoopis kell seitse. Kümneks tulid Martin, Ergo, Kaido ja Tanel Filosoofi, Kaja tegi meist grupipildi ja asusime Tallinna poole teele. Kuigi oli plaan sõita peatusteta Tallinnasse siis Mällari põiepidamatuse tõttu tuli Kose ristis siiski peatus teha – keegi ei kannatanud tema hala välja. Tallinna jõudsime viperusteta ja sõitsime otse staadionile kus ootas meid juba Teele. Väravate taga oli parkimine tasuline, seega sai piletimüüjatega veidi suheldud ja nad lubasid meil väravatest sisse sõita ja parkisime ainsatena keset suurt platsi Enne mängu käis Kaido välja idee et äkki läheme kella 17'ks Flora mängu ka vaatama. Huvitaval kombel olid kõik poolt ja ideest sai tegu.
Kalevi staadionil panime oma atribuutika üles. Pealtvaatajaid saabus nigelalt aga meie kuuekesi fännasime täiega. Ja oli mida fännata Kuigi esimese värava lõid kalevlased siis edasi domineerisime meie ja lõime neile suisa kuus väravat – sel aastal pole neid keegi selliselt üllatanud. Mäng oli üldjoontes hea ja paistab et selliselt võime isegi liigasse püsima jääda.
Muuseas, olete käinud Kalevi staadioni tualettruumis? Kus seal olid alles põrandakivid! Tase

Õhetavate rõõmunägudega sõitsime Kalevi staadionilt A.LeCoq Arenale. Ka siia saime tasuta piletid. Liitusime kaljukatega ja vaatasime esimese poolaja seal. Imelik oli vaadata mängu värava tagant. Poolajal käisin autos salatit söömas ja teist poolaega vaatasime küljetribüünilt. Siit siis kuulsime mida teevad nõmmekad ja mida florakad. Lärmi ikka oli. Florakad panid enne mängu lõppu end põlema – tossu oli terve ilm täis. Igatahes mäng jäi neil viiki kuigi enamus meist soovid nõmme võitu.
Ja tagasitee oli kiire: väike peatus Selveris ja kuni Tartuni rohkem peatusi polnud. Et oli juba öö hakk siis rohkem midagi ei toimunudki. Tallinna pildirida SIIN.

Pühapäev. Oma seljavaludest hoolimata suutsin magada 10:30'ni! Ammu pole nii pikalt maganud. Pisike asjade kokku korjamine ja varsti tuli juba Kaido. Kirjutas oma tekstikest, meie Kajaga ajasime omi asju. Pärast käisime Kaidoga Tammekal trumme ära viimas, siis tema läks linna rattakummi parandama ja mina maandusin kodus läpaka taha.
Kauaks ma läpa taha ei jäänud, käisime Kaja emale pakikest saatmas ja käisime Põllu tänava staadionil Tammeka duubelmeeskonna ja Meteci vahelist kohtumist. Oli mis oli, igatahes 4:1 duublile. Linna alla tõime peale endi ka Teele koos sõbrannaga, nemad läksid oma teed ja meie Kajaga Suudlevatesse Tudengitesse. Seal aga Creme Brulee'd enam ei tehta, soovitati minna Crep'i. Läksimegi. Siin oli tõesti asi olemas ja tellisime. Jõudsin uuesti, nagu kümme aastat tagasi, järeldusele et see pole minu jaoks – liiga kiirelt hakkab magusast paha Igatahes Kaja sai seega pea topeltkoguse.
Kodune aeg läks põhiliselt arvuti ja teleka peale.