Täna hakkas peale sügisene Hansapanga spordiüritus, Kaidogi tuli minuga kaasa. Vihma sadas nagu oavarrest, terve päev. Aga polnud midagi teha, jooksma tuli ikka minna, ei saa teisi tiimikaaslasi alt vedada. Algselt plaanisin rada läbi kõndida, Kaido tahtis joosta. No ja ta jooksiski. Mina, helesiniste teksapükstega, valge villane kampsun peal ja vihmavari pea kohal alguses kõndisin. Rada oli Riia tänava lõpus pargis. Käisin Riia tänavaga külgneva tee läbi ja siis pistsin jooksu, vihmavari pea kohal. Pidi tegema kaks ringi, jõudes Riiani ma käisin sellesama lõigu jälle tipatapa ja siis jooksin kuni lõpuni. Polnud hullu jalgadel midagi, isegi parem oli tegelikult.
Jooks väsitas ja tegi meid vihmaga läbimärjaks. Seega läksime minu juurde dušši alla ja sealt Võpusse, lootsime Kelly leida. Kellyt aga polnud, võtsime praeleivad (pähh, olid nätsked ja vastikud, kaeblesime). Vahtisime sel ka vähe telekat, siis aga sai villand ja tulime ära.
Tänanegi öö möödus I' juures. Enne und vaatasime Kalev Spordist Portsmouth – Manchester United vahelist mängu. Enne mängu lasti eetrisse diktori möla: "See on mingi inglisekeelne jama, võtke maha!"


Ja see viimane võõp saigi peale! Käisin peale seda Lõunakeskuses lõunat söömas. Pärast tulid külla Kaido ja Piret, nad olid linnas kolamas käinud. Sõime arbuusi ja siis viisime Pireti kodu ja Kaidoga käisime ehituspoodides.
Naastes aga oli vihm pausi teinud ja otsustasime kuurile katusepleki peale ära panna. Vedasime tööriistad välja, võtsime ruberoidi katuselt maha, inspekteerisime kui palju laudu on vaja katusel välja vahetada. Käisime Puuhallis laudade järel, valisime endale lauad ja lõikasime kohe paraja pikkuse peale. Siis lõime need lauad katusele ja algas tegelik plekipanek. Tõime välja ka jäägeri ja töö läks nagu lepase reega. Katus ise on igatepidi kumer-paatjas, selline sai ka meie tulem, ise aga rahul, tähtis et vett enam läbi ei saja.
Enne lõppu tuli I', tõi meile vorstikesi ja tegi pilti. Siis aga otsustasime Kaidoga linna peale kolama minna. Läksimegi. Rüütli tänaval täiendasime joogivarusid ja läksime botaanikaaeda istuma. Ajasime juttu kuni läks juba päris hämaraks ja meid sealt välja aeti. Läksime siis vaatama Laia tänava silla ehitust. Mis seal toimus saab lugeda SIIT.
Igatahes edasi läksime sealt Narva ühikasse reklaame lugema. Ajasime uksehoidjaga juttu, lõpetuseks rääkisin ühe anekdoodi ja lahkusime hea tujuga. Tulime sealt üle raeplatsi minu juurde. Tegime siin veel paar drinki ja edasi iga roju oma koju.
Kolmapäev. Täna hommikul võin siis tõdeda et põrand on valmis. Rahu mõisas

Käisin Maximas süüa ostmas, kodus polnud enam mitte midagi. Eelmine õhtu sõime Kaidoga kõik ära mis veel oli. Põikasin ka I' juurde, sai teine kuskilt odavalt Salvesti supisegusid. Õhtu punktiks sai vann greibi, võileibade, kalja ja raamatuga. Peale vanni veel veidi raamatut ja õrrele.
Neljapäev. Täna siis tapeedipäev. Väljas, nagu ikka, eksole, sajab


Viisin Lõunakeskusesse taarat. Mina vaikselt sisestan, sisse astub miski tüüp, kott käes viimse piiri peal ja pläraki – kott kukkus maha ja KÕIK pudelid läksid puruks! Tagaruumist kargas miski mutt välja ja kukkus õiendama et mis siin toimub, nii ei tohi ja kilekotiga tuleb arvestada ja pläägu-pläägu... Tüüp üritas nagu vabandada et nii see plaanitud ei olnud ja kui saaks kühvli ja harja ta koristaks selle ära. Ütlesin siis ka sõna sekka et ikka juhtub, mis seal kohe karjuda ja lahkusin. Sain 9.50, käisin toidupoes, piim maksis 9.90 ja nii maksin 40 senti pangakaartiga, ma alguses mõtlesin et nii väikest makset teha ei saagi, aga läks läbi küll.
Sõitsin otse pereleiba leiva järele. Kell aga oli 15 saanud ja kõik istusid kohvitoas. Et Taisil on homme sünn siis täna seda peeti, sain kõigest heast ka kohe osa ja ajasime juttu. Siis võtsin leiva ja tuiskasin kodu.
Üritasin ahjuplekkidelt värvi eemaldada aga värvi all on pind kole, seega tuleb osta ikka uued. Vahtisin aknast Filosoofi Achtung II (loe SIIT) ja seejärel puhastasin tööriistakasti ja komplekteerisin selle homseks Tõrva minekuks.
Õhtul sobrasime I'ga Taskus, õigemini ei sobranud vaid kaesime ta lihtsalt üle, poodides ei käinud. Läksime sealt edasi Ristiisasse sööma. Siis saabus Tartusse Kaja ja läksime I'ga kumbki oma teed. Pärast käisime Kajaga veel Maximas ja vaatasime filmi Elizabeth - The Golden Age. Filmist nii palju et täitsa tore film, ligi viiesaja aasta tagusest ajastust kui Inglismaa troonil istus lastetu ja armastuseta kuninganna Elisabeth; intriigidest ja sõjast mis ohustasid Inglismaad.

Vanaema helistas mõni aeg hiljem et traktor ootab põllu ääres ja tulgem nüüd kõik kartulit võtma. Läksimegi: mina, I', Kaja ja ema. Ilm oli täitsa mõnus, päike paistis ja soojendas mõnusasti. Põllu ääres olid veel kohalikud parmud Riina ja Lilleke. Kartuleid aga suurt polnud, tunni-pooleteisega oli kartul maast üles võetud. Nigel saak jah, aga kuuldavasti sama jama igal pool. Siis mindi sööma ja kes sai võis ka end purju juua (kohalikud kasutasid võimalust, loomulikult). Tüdrukud passisid pärast niisama, mina võtsin hekist välja sinna kasvanud mitte heki juurde kuuluivad puuhakatised. Sugulased Tuulikult käisid ja konstateerisid et meil on aeg kõik sibulad üles võtta, muidu mädanevad sinna ära. Niisiis saime tööd juurde, aga kolmekesi läks seegi nobedalt. Siis aga sadasime kõik autosse, viisime vanaema Tuulikule sauna ja ise sõitsime Tõrva. Läksime Kajaga siit kohe edasi Jõgevestesse Klaperjahile. Teema ise SIIN. Naasesime kümne paiku öösel. Pildirida SIIN.
Pühapäev. I' kargas hommikul harja ja rikkus mitmeks tunniks tuju totaalselt ära. Igatahes peale hommikusööki läksime surnuaeda ja lõime seal korra majja. Peale seda aga läksin jälle Kajaga Klaperjahile. Naasesime sealt 16 paiku. Oli aeg kinnitada keha ja Tartusse tulema hakata. Kuigi poolel teel kohati sadas, siis Tartus oli kuiv. Viisin I' kodu ja tulin ise ka. Ega suurt midagi enam ei teinudki, tõstsin asjad laiali, sättisin remondijärgset kola ja vaatasin lõpuks filmi Batman - The Dark Knight. Üllataval kombel mulle film isegi meeldis! Oli teine päris põnev ja atraktiivne, oleks võinud isegi kinno vaatama minna

Õrrele visates mõtlesin et loen raamatu lõpuotsa lõpule veel lähemale. Leht läks aga lehe järel, silmad puurisid himuralt,soov oli teada mis edasi tuleb jaaaaaaa... ...üks hetk oligi raamat läbi! Lihtsalt ots peal ja asi mutt! Nii et mina, raamatute mitte armastaja, sain lõpule järgmise teosega (Aleksandr Solženitsõn – Vähktõvekorpus). Teema SIIN.