Esmaspäev. Üks loll küttis eile ahju et niiskus majja sisse ei roniks. Ja seesama loll ei saanud sellepärast öösel korralikult magada. Lisaks see loll üritas õhtul kodutöid teha, tulemus selles oli tal aga üsna nigel. Nüüd see loll istub arvuti taga ja üritab oma arvutite failirägastikus natuke korda luua, paistab aga ka selles valdkonnas üsna nigel tulemus tulevat...
Tänase päeva ilm on üks nigelamaid. Päeval sadas, oli jahe ja tuul puhanguline. Esimesele Hansapanga liikumisüritusele ma minna ei riskinud, aga ega seda taga ka ei nuta, siis oleks veel vähem asjatoimetusi teinud 
Teisipäev. Leto svet, rahvas! Nooh, valasin õli tulle?
Päev läks nagu kõik teised – õhtusse. Mairol poiss haige ja see mees istus selletõttu kodus. Nii et olin ihuüksi toas, mnjaaa, aega üksindust tunda polnud 
Õhtul trehvasime Sirlega, käisin ja õpetasin rattakummi täitmist Statoili tanklas. Müttasime ka Zeppelinis, Erkki (minu ülemusenatuke) palus osta üks vidin mida Pärnus enam saada pole – mullimasin Ülejäänud (selle sõna võib vist ka jutumärkidesse panna) õhtu aga veetsin filmi vaadates, täitsa tore film oli - „P.S. I Love You“.
Kolmapäev. Käisime töökaaslase Urmasega Pärnus. Temal siis omad tööasjad ja minul omad. Istusin ülemusega koos ja arutlesime mida enne puhkusi oleks vaja üle vaadata ja millised on ohukohad. Enne ära tulekut saime Janega kokku, ajasime juttu ja vaatasime 3D ultrahelis tehtud lapse pilti. Mitte et seal nüüd midagi eriti vaadata oli, aga midagi ikka :P
Õhtul käisime Pille ja Innaga Zeppelinis. Sain endale lõpuks igapäeva botased mille otsingutega eelmisel päeval algust tehtud sai. Teel Zeppelini kohtasin kedagi bussis, teema SIIN.
Neljapäev. Esimene pool tööpäevast kadus kui lumme ku*ta... Teinegi pool oli tegemisi täis.
Peale tööd käisime Kaidoga mööda linna ja otsisime kohta kus saaks lipu nurkadesse öösid paigaldada. Õmbluskodadel on liiga väikesed ja kardinategijatel liiga suured öösid. Leidsime Abakhanist paraja suurusega ka,aga neid oli 4 asemel pakis 24. Lõpuks tõdesime et tuleb need 24 tk ära osta, aga selleks ajaks olid kõik poed juba kinni... Nöök.
Peale rännakuid maandusime südalinna pargis kirjandusõdakule "Alfaisend" kus astusid üles Liisi Ojamaa, Elo Viiding, Piret Jaaks, Hedda Maurer ja Andra Teede. Omamoodi tore oli kuulata naiste mõtteid erinevatest inimsuhetest või elusituatsioonidest. Enamuse ajast paistis meile päike selja peale ja oli mõnusalt soe ning vein libises ka hästi Täpselt ürituse lõpuks saabus Sirle ja läksime Ristiisasse sööma. Hiljem istusime minu pool kuniks Killul pesumasin valmis sai.
Reede. Oi mida päeva! 9. mai ju! Euroopa päev, nigolapäev ja Võidupüha! Täpsemalt SIIT.
Margit, minu korteri eksomanik, teavitas et sai pühapäeval teise lapsega maha. Jälle tütar, „õnn ja rõõm“ nagu ta ise ütles Väga vahva värk! 
Titebuum minu tutvusringkonnas aina jätkub. Kes on järgmine?
Pikema arutluse käigus vanaemaga jõudsime nii kaugele et kartuli panek on pühapäeval kell 13. Kohe näha et asjad hakkavad laabuma, super! Kiire kõne Kaidole et olen pungilainel ja kõik teed on valla. Nii me siis saimegi linnas kokku ja hakkasime aega parajaks tegema. Tegime pisikese tiiru, kükitasime vihma eest räästa all ja alustasime Trubetsky bändi Flowers Of Romance kontserdiga südalinna pargis. Tõnu on posu enda ja teiste loomingut kas ise või teistel lasknud inglise keelde panna ning muudkui lõõritab. Ega aru ei saanud küll neist sõnadest, aga viisi üritasime lugeda ja ära tunda mis lauluga tegu. Kui tundsime, üritasime eesti keeli kaasa laulda. Tuttavaid nägusid oli omajagu, näiteks Kitikas. Meiega liitus Lassie.
Üks pidu läbi, liikusime teise poole. Emajõe ääres, seal kus jõgi keerab Sadamateatri juures, tegime aega parajaks. Liitus Piret, avastasime eemalt Väikse-Nüha (Ergo) kahe sõbraga ja liitusime seekord ise. Tegime veel aega parajaks.
Siis keegi kuskilt andis märku et Zlo juba soojendab. Et meist keegi eriti ei teadnud kes-mis punt see Zlo on, siis erilist tuska uudis ei toonud. Vajusime sisse, annetasime ukselt 125 EEK ja pidu oli meie päralt. Lassie kurivaim leidis teised sõbrad ja meiega ei tulnud. Zlo, vene keelest tõlkides „kurjus“, pani jala tatsuma küll. Kaua ta ei tatsutanud, tuli vaheaeg. 
Andres, vana EPMÜ ühika kaaslane, oli ka seal. Polnd teist ammu näind, ajasime juttu ja... ...tegime aega parajaks.
Vaheaeg sai läbi ja lavale astus legend – Velikije Luki. Villu oli kergelt juba orbiidil, pole ka ime, ta oli aega parajaks teinud Belõi Aist'ga, pool oli veel järel. Solist-näitleja ja muidu mees Ivo Uukkivi oleks esinemisega hakkama saanud ka siis kui ta poleks elu sees varem kunagi laulnud. Igatahes, pidu läks poole äkilisemaks, oli kole palav. Alguses kadus tagi alt särk, hiljem juba ka tagi. Maailm käis ringiratast, kord olin paremal ääre, kord vasakul, kord keskel, kord puhkehetkel (aega parajaks tegemas). Elu vajaski välja elamist ja see oli just see koht! Ülikõva pidu, surma keegi ei saanud, kui keegi kukkus, aidati kohe püsti, aumeeste värk. Väikse-Nüha saatsime lavale ja sõidutasime kätel rahva kohal. Selle koha pealt oli rahvas väheke apaatne, aga käras küll. Väike-Nüha sai veel ühe naljaga hakkama – käis vahepeal Emajões end turgutamas (vähemalt ise väidab nii) ja keegi pani tal kaldal trussad tuuri...
Kell 12 sai pidu läbi, olgu kõige kõrgem tänatud, mul oleks muidu hing välja läind, nii ära väsitas et ma kohe ei leia sõnu. Kõik esemed mis mind ümbritsesid olid läbimärjad, ei, mitte keegi ei valanud meile mitte midagi peale, ise ka ei valanud. Tatsasin kodu, magama, järgmiseks päevaks oli mõeldud asjatoimetusi.
Õhtu tähelepanek – mitu nädalat juba on probleeme jalgadega, aga siin, anna tilk alkoholi ja jookseb-kargab nagu väle põder...
Laupäev. Hommik algas kell 9:30. Eelmise õhtu jääknähtusid polnud, noh, tegelikult olid, aga mitte alkoholist – puhkamatus. Tegin kohvi ja võileibu ja keerasin taas põhku. Kell 12 ajasin jälle jalad alla, olid ju „asjatoimetused“. Varsti helistaski Kaido, tuli külla ja läksime autoga ehituspoodi vajalikke vidinaid ja ööse otsima. Nimelt oli meil plaanis uue koha „Võitjate Pubi“ sisekujundamine, õigemini Maag-Tammeka nurga kujundamine. Öösid mis leidsime olid tegelikult totaalne saast ja see rikkus nii mõnegi asja ära. Üldjoontes saime aga oma lipu kenasti seinale kinnitatud.
Sealt aga kimasime Inna juurde, võtsime ta peale koos lilleistikutega ja maandusime taga aias. Kaido aga läks teistele jahimaadele. Tegime Innaga ka grilli, mul oli silm kinni kukkumas. Söömine aga hakkas järjest rohkem mõjuma silmalaugudele. Inna sai asjad valmis, viisin ta tagasi kodu ja keerasin ise magama.
Poolteist tundi und, kiire riietumine ja minek – Madise poissmeestepeole.
Poolel teel, Vanemuise kontserdimaja juures, korraldasid elu nägemata noored piketi loomade peal katsete tegemise vastu. Paar hägust sõnumiplagu, üks kuuse alla peitunud ruuporiga tütarlaps, paar tüüpi pildikestega näpu vahel tänava ääres ja veel miski hajus seltskond – kogu miiting. Loodan et nad teadsid mida nad teevad.
Pirogovis vahtisin tükk aega ringi, Madise Tallinna poolseid sõpru ma ju ei tunne. Üks tüüp istub, vaatan et vana kitarrikosu külje all, tegin juttu ja oligi õige koht. Madis oli sel hetkel juuksuris kus hirmutati tal pats maha võtta. Õige pea olid nemadki tagasi, liitus veel inimesi. Madisele anti teemakohased riided – rokkstaar. Liikusime raeplatsi kus ta oma rattakesega tegi mõned ringid. Place's tegime mõned õlled ja saatsime Madise tänava äärde kerjama. Esimene pauk – Madis ei tea peast laule, seega kerjamine nurjus. Keegi meelt ei heitnud. Edasi oli kokku pandud mitu purki „vajaliku kraamiga“ ja Madis pidi need võimalikult kallilt maha müüma. Teine pauk – Madist on õnnistatud väga halva müügitöö andega, vahepeal võttis õhtu juht Martin otsad enda kätte. Tema oleks vanaema ka maha müüa suutnud kui talle aega oleks antud Siiski, igasugune müük oli alla arvestuse, linnas oli teisigi Madise taolisi müüjaid kes olid selles ametis vähe paremal järjel. :P
Naasesime Pirogovi. Trallitasime sealgi mõne aja, siis võeti Madisel kätest-jalust kinni ja viidi ta Püssirohukeldri ette. Kõigile toodi poissmehe panniroad, Madisele aga grill koos grillitavatega. Ei olnud temast erilist tolku ka iseendale süüa tegema, käis hooga laua juurde ja haaras teiste taldrikutelt mis kätte sai – praemune, kartuleid, vorstiviile. Selle trahviks võtsime ära pool tema toidust.
Püssis oli kontserdi esinemise aeg ja me kolisime väljast siseruumidesse. Toodi kokku erinevat söödavat ja joodavat. Aeg oli käes Madise järgmiseks etteasteks – laulda bändiga Viljandi Paadimeest. Et juba oli näha asja nurjumise märke siis neljakesi toetasime teda. Isegi koos meiega tuli asi SITT välja. Muidu oli plaanis Madisele veel üks laul – Mutionu Lugu, aga selle me jätsime repertuaarist välja, püssis oli niigi vähe kliente, vaja et päris tühjaks jookseks :P
Püssist suundusime pläskusse sauna. See oli õhtu mugavaim osa. Kes tahtis, manustas õllet, kes tahtis võttis sauna, kes tahtis ujus basseinis, kes tahtis passis niisama, kes tahtis tegi kõike seda. Enamus tegid kõike seda, olin enamus. Peale paaritunnist saunatamist oli plaan minna edasi, kas stripikluppi ja/või Maasikasse. Kui kõik olid alla jõudnud, siis kogu see mees tiirles ümber administraatori tšiki ja siis sain aru et kõik oleks olnud palju parem kui seltskonnas oleks ka mõni vastassoo esindaja olnud... Et hommikul vaja vara ärgata, lugesin mina oma õhtu lõppenuks. Sama tegid ka Kaimo ja Janar ja läksimegi, kell üks-kaks öösel, Riia mäest üles kodudesse laiali. Pildid SIIN.
Kokkuvõtvalt polnud pidu halb, Madis oli kohati liiga jäärapäine ja ei tahtnud asju kaasa teha, aga teise koha pealt ta selle jällegi kompenseeris.
Pühapäev. Kell ajab üles 9:30. Uni ja väsimus matavad maad. Ihuliikmed on reedesest tsirkusest ikka veel haiged, kaelalihased on nii tulised et pead padjalt tõsta on paras piin Tuleks rohkem trenni teha. Nii kui jalad terveks saavad hakkan jälle jooksmas käima, punkt.
Kella üheteistkümneks jõuan kenasti Inna juurde. Külastan ta naabrimehe arvutit, samal ajal saabub Inna sõbrants Merike ja laseme Tartus varvast Tõrva poole.
Tõrvas kaua ei jokuta, ema ja vanaema auto peale ning maale, jõuame mõnikümmend minutit enne traktori tulekut. Kartul saab maha poole tunniga, ülejäänud aiaviljaga läheb palju kauem. Päike lõõskab ja väsimus murrab, aga maal on tore.
Lõpetanud põllutööd käime surnuaiast läbi, mina vanaemaga istun küll autos, ja suundume ema juurde. Sööme kõhud täis, ajame veidi juttu ja kell ongi juba 18, seame sammud Tartu poole.
Tartusse läheme Lõve kaudu (see koht kus meil maa on ja kus kartuleid panime), võtan peale enne valmis pandud mullakotid ja sõidame kodu.
Ülejäänud õhtusse mahtus vann ja väike kodu koristus.