Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!

Ka selle aasta pagaripäevad on seks korraks läbi. Mees-naiskond: Piia, Kaire, Virve, Monika, Merje, xx, xx, Diana, Neeme, Kristjan, Andres, Tõnis, Gunnar, bussijuht ja mina. Liikusime palavast Tartust juba varahommikul et jõuda normaalseks ajaks Saaremaale Karujärve puhkemaja territooriumile. Väga ilus koht, ei olnud parme ega sääski, järvekallas on mõnusalt liivane, järv läheb aeglaselt sügavaks, pikk purre järvele, ööbimismajakesed jne... Kohale jõudsime esimestena ja valisime endale kõige järvepoolsemad kämpingumajakesed.
Esimene õhtu oli pmst koondumisõhtu. Hagar lõi meie juurde oma elamise püsti ja hakkas neile kombe kohaselt rahvast terroriseerima. Lasivad niimoodi oma muusikalist maitset hommikuni, keegi ei saanud õieti magada.
Uus päev tõi jällegi päikese, aga kui Tartus oli üle 30 kraadi, siis meil ligi 25 kraadi. Terve päev toimusid erinevad võistlusmängud. Esimesest mängust, takistusrajast, saime üheksanda koha. Masendav! Ma kartsin juba halvimat aga ei näidanud seda välja. Kummikuviskes tulime teiseks, hakkas juba looma. Penaltide löömisega läks veel paremini, esikoht oli käes. Vees ujumine madratsil tõi ka meile esikoha. Järve tühjaks kandmises tulime kolmandale kohale, see oli tõesti mõnus mäng, väga karastav. Võrkpall, nagu ikka, tõi esikoha. Võrkpallis nõrgemate meeskondade vastu pandi platsile ka mind, Gunnarit ja Dianat, olime kõik selle üle väga rahul ja olime üsna asjalikud
Kui oli juba teada et üldvõit on meie, lasime endid vähe lõdvemaks. Gunnar isegi natuke liiga palju aga see jäägu sinna kust ka alguse sai. Šampused leidsid oma otsad meie kõhus, edasi sai mitmeid kordi pundiga tantsuplatsil käidud. Aga ega musa eriti peale ei läinud, keerasin, nagu eelminegi õhtu, ühe paiku magama. Seekord oli Hagarile selgeks tehtud et kell kolm algab öörahu, nad said sellest isegi aru, kuigi kaks tundi tuli kogu jama kannatada :P
Öösel üllatati meid, telkijaid, väga häälekate seksi hüüetega lähinaabruses olevast telgist. Rahvas kes telkide vahel liikus itsitas ja kommenteeris endamisi. Hommikul kaesin üle, miski alla neljakümnene paarike elas seal :P
Hommikul hakkas hirmsasti paukuma - eemalt oli oodata äikesepilve. Viskasin telgis kiirelt asjad kokku. Madratsi tühjaks laskmine aga võttis liiga palju aega, seega see sai pooltühjalt kilekotti visatud. Kui ma telgi kokku sain algas ka sadu. Korralikult sadas ja äike trampis ikka mõnuga. Nautisin vihma ja käisin ka dušši all ära. Mulle see raju meeldis
Siis tuli hommikusöögi aeg ja peale selle autasustamine. Noh, selline omamoodi mõttetu toiming, aga mis teha. Ja siis, meil kui võitjail ja minul kui meie eestvedajal paluti lipp langetada. Nõme oli suures vaikuses lippu alla lasta, võiks ikka miski tunnusmeloodia toeks olla.
Tagasitee kulges päris kiiresti. Et meil praamile oli küllalt aega siis rääkisin Virve ja Neemega ja lõpuks käisimegi Panga pangal ja vaatasime üle Angla tuulikud. Viljandi ümbersõidul kiskus taevas mustaks, kukkus hirmsasti sadama, tuul vingus ja äike oli armutu. Meie aga võtsime Gunnariga tagaistmel üles laulujoru ja jorutasime Tartuni. Tee ääred olid oksi ja puid täis, Puhjas meie jaoks raju taandus. Tartuski oli palju puid maas, pereleival isegi pool katusest maas...
Üht asja tahtsin veel kirjutada. Teisel päeval sai esimest korda elus vähipüügiga tegeldud. Õigemini küll mitte püügi vaid otsimisega. Jalutasime keset päeva rannast eemal järve servas ja uurisime kive. Lõpuks ühe alt isegi leidsin! Mul polnud julgust teda veest välja võtta, Toomaski kogus end oma 15 min enne kui kinni napsas Lahe värk, ma pole vist elu sees elusat vähki näinudki (loomaaiad ei lähe arvesse). Kaua me teda ei häirinud, näitasime rahvale ja panime vette tagasi. Pildirida SEAL.