Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!

Käidud! Kogu see mulle algselt vastukarva tundunud reisike on nüüd läbitud! Algse plaani kohaselt pidime päeval sõitma et õhtuks seal olla, võtta öömaja ja hommikul turule minna. Juhtus aga nii et segastel asjaoludel hõikasin õhtul kell üheksa et davai, käime ära, mis tehtud see tehtud. Inna oli peaaegu et kohe nõus, Kaja võttis natuke mõtlemisaega ja vastu ei olnud. Niisiis, minek. Tüdrukud käivad poes et teele miskit kaasa osta, mina käin dušši all. Minimaalselt vähe vajalikke asju kaasa ja väljasõit õhtuhämaruses.
Kaja sõidab kuni Valkani, sealt edasi mina. Algselt plaanisin minna kõrvalteid pidi, aga et on öö, siis liiklus peaaegu olemau ja läheme kiirteid mööda. Valka – Valmiera, Sigulda juurest kiirteele, ümber Riia ringile, Bauska, ümber Panevežyse kiirtee Vilniusesse. Viimased 200 km silmad kukuvad vaikselt kinni. Väljas on kohati tihe udu ja lubatud 110 km/h on raske sõita. Teel on surnud loomi, tee ääres ka elavaid. Ühel hetkel teeb Kaja selja kaelamassaaži ja ma ei saa aru kas see ergutab või viib unele. Tegime tee ääres neljanda peatuse, edasi on juba palju parem sõita.
Vilniuse kaart on atlases mitme lehe peal ja seega me otsemaršruuti kokku panna ei suuda, enam vähem eksleme, ja isegi korraks peaaegu ära eksime, hea küll, kaheks korraks suisa Siis aga hakkab mul vaikselt tekkima linnast ettekujutus ja veidrate keerutuste järel keerame kiirteelt maha ja just õigesse kohta. Inna küll üritab tuhnida mälusoppides ja algselt arvab et oleme vales kohas, õnneks ta eksis.
Keerame turu väravate ette. Tahan uurida et kus parkida saaks ja mis kell avavad. Miski burgeriputka neiuke patseeris, käisin uurimas – ei oska ei vene ega inglise keelt (sellised aint burgeriputkasse kõlbavadki), miski takso seisis ja rahvas sees – ka need ei osanud (pigem ei tahtnud osata), väravavaht – puhas venelane, temalt saan kogu info ja jutustab niisamagi. Igatahes pargime auto ümber turu kulgeva tee äärde ja üritame tunnikese magada.
Ära sa räägi, ma isegi magasin. Siis aga oli kell kuus ja tegime ringi turu peal. Müügiputkasid oli lahti ühe käe sõrmedel. Minu sisetunne tuleku mõttekusest kahanes veelgi. Et aga müüjad alles kogunesid siis mina otsustasin kaheks tunniks autosse magama keerata. Ja magasin nagu vana rahu kuniks põis piinama hakkas. Enne üheksat ajasin jalad alla ja liikusin turule. Noo, teine tera! Helistasin ja otsisin tüdrukud üles, võtsin neilt liti, lubades et peale ws's käiku olen kohe parem inimene. Olingi.
Turult saime riideid nii endile kui titeriideid ja lõpuks saime ka tuleku peapõhjuse – käru. Kuigi ma arvasin et värvivaliku suhtes tuleb Kajaga lahing maha pidada siis tegelikkuses meie maitse ühtis 100%. Kuigi jah, ega seal nüüd erilist värvivalikut ei olnud. Kärumüüja imestas et nii kaugele tullakse et odavamalt saada. Üks asi oli veel, kärumüüja seletas et leedukad ostavad ühevärvilisi kärusid, eestlased ja lätlased aga armastavad igasugu mustriga, eriti ovaalsete kujunditega kärusid.
Kui turule ring peale sai hakkasime kohe tagasi liikuma. Mõtlesime et liigume läbi Vilniuse, siis aga esimesel ringil olid juba remonttööd ja ummikud, seega hoobilt loobusin, meenus ju öine läbi linna ekslemine. Keerasin tagasi et minna kiirtreele mis suundub Kaunase poole ja sealt lõikasime juba Panevežyse kiirtee poole.
Et me hommikust ega ka lõunat söönud ei olnud siis tegime peatuse Širvintoses. Juhatati küsimise peale kenasti korralikku sööklasse. Pugisime mis jaksasime, olime kõik surmani väsinud. Igatahes võtsime tagasi kiirteele ja sõitsime Bauska poole. Otsustasin et kiirteedest aitab ja sõidame vähe väiksemaid teid pidi. Seega keerasime peale Pasvalyst Biržai peale. See teelõik oli kitsas ja kehvake, aga kõik sõitsid üle saja. Biržaist võtsime suuna Skaistkalne ja sealt Barbele peale. Barbelest pidime minema Jaunjelgava peale aga et see tee meie õnnetuseks oli kruusatee, siis ei jäänud muud üle kui minna Riia peale, sealt ümbersõidule ja juba tuldud teed Valmiera peale... Ehk siis oleks võinud minna kogu tee tuldult tagasi. Aga see oli alles esimene tarkus. Hiljem võrdlesime käru hindu poes, netis ja turul, ega me suurt ikka midagi ei võitnud. Koos muude asjadega ehk tuhat krooni, äkki vähemgi. Igatahes sai see hullus läbi tehtud ja ega rohkem enam eriti ei kipu