Et lasteteema on minu elus järjest kasvav, siis kirjutame ka midagi mis lastega seostub. Tänane teema on see kuidas suurt ja jõledat katastroofi esitatakse lastele kui lõbusat ja toredat seika – täna võtame ette lastelaulu Rongisõit. Kes täpselt enam sõnu ei mäleta, see klikib
title="SIIA ET NEID NÄHA.|Eemalda laulusõnad
RONGISÕIT
| Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh, piilupart oli rongijuht. Rattad tegid rat-tat-taa, rat-tat-aa ja tat-tat-taa. Aga seal rongi peal, kas sa tead, kes olid seal? Seal olid tiisud, seal olid liisud, seal olid väiksed kirjud kiisud. Kiisud sõitsid Türile, sõitsid külla Jürile. Seal olid suured mustad kutsud, seal olid väiksed roosad notsud. Kutsud sõitsid Torilasse, notsud sõitsid Porilasse. Seal olid sarvilised sikud, sarvilised sikud-sokud. Sokud sõitsid Karjakülla, Karjakülla, Marjakülla. | Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh, piilupart oli rongijuht. Rattad tegid rat-tat-taa, piilupart jäi tukkuma. Oi-oi-oi, ai-ai-ai, mis siis sellest rongist sai? Kõik nad läksid uperpalli, uperpalli, kukerpalli. Kiisud jooksid, sabad seljas, Kutsud jooksis, keeled väljas. Kümme notsut kukkus kraavi, kümme kutsut laskis traavi, sarved segi sikkudel, sikkudel ja sokkudel. Kiisud ei saand Türile, külla minna Jürile, kutsud ei saand Torilasse, notsud ei saand Porilasse, sokud ei saand Karjakülla, Karjakülla, Marjakülla |
Kui te täpselt sõnu ei mäleta, siis lugege kindlasti uuesti läbi. Mis siis seal on? Ses loos on maskeeritud tegelikult üks jube rongiõnnetus. Vedurijuhist piilupart on eelmisel ööl tontsedateab millega tegelenud, igatahes pole ta piisavalt pädevas vormis et saada hakkama rongi juhtimisega - Piilupart jääb tukkuma, ehk laseb silma looja. Tema üleväsimusest tingitud magama jäämine aga põhjustab koletu avarii. Rong siis kas sõidab millelegi otsa või lihtsalt rööbastelt maha, loomad on kõik segi paistaud, nad on rongivagunitest välja lennanud, paanika, õud ja hirm. Laulus ei mainita mitte midagi ohvrite arvust ega minda detailsemaks, räägitakse ainult sellest kes kuhu kohale ei jõudnud.
Pakun et selle jõletu loo on ilusasse kuube värvinud sotsialism. Halbadest asjadest ei räägitud, vaid võõbati millegi muuga üle. Antud loo sõnasepaks on Ellen Niit ja lustaka viisi autoriks Gustav Ernesaks – puha eestlased. Selle laulu kohta on välja lastud ka illustreeritud raamatuid, jah, tõsiselt illustreeritud. Loomulikult seal ei näidata tegelikku koledust, kas peakski...