Kaido kutsus mind üles osa võtma Sinilille jooksust kampaania Anname Au! raames. Et tegemist on 3,2 km jooksuga ja teha saab ka füüsilise ettevalmistuse hindamise testi (Army Physical Fitness Test), siis oli huvi üsna suur. Tean aga, et mul vormi mittemingisugust ei ole, seega on veel põnevam, et vaadata, mis saab ja kui lootusetu asi on. Samas ei taha nüüd ka päris raja äärde jääda, seega tuleb enne jooksu end natukenegi liigutada.
9.04. Teen jooksuga tutvust ja jooksen kodust Maximasse, ostan tarviliku, ja jooksen tagasi. Tee Maximani sörgin täiega, hing on üsna õhutu ja midagi meeldivat pole. Maximast tagasitee aga on kergem olla, samm on pikem ja hoog ka suurem. Tänaseks rohkem sporti ei teinud.
10.04. Enne jooksu puhkan pisut päevaväsimust välja ja siis jooksma. 1,5 km ja puhkus koos venitustega. Üks ring Tammekal, kerge puhkus. Teine ring ja jälle puhkus. Jalad lähevad kangeks, sellepärast on vaja puhata :S No ja siis sörgin kodu ära.
Õhtupoole käime Kaidoga Tammekal saunas ja siis proovime teha ka NATO testi elemente. Alustan kätekõverdustega – 30 on lõpupoole juba üsna kange, aga vaja oleks 70 kahe minuti jooksul et saada 100 punkti... Ja siis kõhulihased. Kaido teeb 30 50 sekundiga, mina 20... Ja jällegi, viimased on ikka kole vaevalised... Aga taaskord oleks 70 vaja 
11.04. 3 km sörki, pool teest vastu jahedat tuult. Esimese kilomeetri peal teen ka venituspausi.
12.04. Kõik lihased on üleeilsetest harjutustest piimhapet täis. Ma suisa magasin sellepärast üsna halvasti! Trenniga läheb täna kehvasti: peale õhtusööki kohe ei jookse ja siis on jalkamäng mis lõpeb niipalju hilja, et vastu und ka enam trenni ei tee. Tähendab puhkus asjaolude sunnil.
13.04. Kui töölt viie ajal saabun, siis kõht tühi ja loomulikult söön. See aga tähendab, et enne kaheksat suurt jooksma minna mõtet ei ole... No ja nii siis läksingi kaheksast. Peale esimest kilomeetrit venitamised ja siis kaks kilomeetrit ilma peatusteta sörkjooksu. Pulss üles ei lähe, hingeldama ei hakka, aga jalad jäävad põlvest kangeks ja vasakus põlves pistab vahelduva eduga – vana vigastus.
14.04. Täna teen 3 km, aga pisut kiiremas sörkjooksus. Peale esimest kilomeetrit loomulikult venitused. Kiirem jooks hoiab ka pulsi kõrgemal ja ajab juba ka hingeldama. Viimased paarsada meetrit läheb vasak põlv taaskord justkui paiste, aga pistma ei hakka.
15.04. Täna on õhtul Tammeka mäng, ja ega vist õhtu enne suurpäeva ei olegi tark trenni teha – seega oligi trennivaba päev
16.04. Suur Päev! 
Kell üks algavale jooksule lähen kerges sörgis. Vahepeal teen lõdvestusharjutusi ja mõne lõigu ka kõnnin. A. Le Coq spordihoone juures on üsna käputäis inimesi. Tuttavaid nägusid kohe ei silma, seega lähen ja teen osalus-annetuse ning võtan oma rinnasildi 153 välja. Et aega on, teen harjutusi ja jooksu. Lõpuks leian ka Kaido üles ja siis selgub et ka fänn Vitali on starti tulemas.
Stardijoonel Kaido ja Vitali võtsid end üsna esirinda, mina pisut tagapoole. Üritades leida sobivat jooksukiirust, leian Annelinna silla all endale ühe jänese – punastes riietes minust pisut vanem naine. Ja tema sabas siis jooksingi. Samas polnud ma ainus kes teda jänesena kasutas, Kaido jooksuõpilane Maia tegi seda samamoodi.
Kuskil pisut peale Võidu silda käis jänesel mingi klõps läbi, võttis hoo maha ja ma veel vaatasin et talle otsa ei jookseks. Nüüd tuli ise hakkama saada. Atlantise ees trepist üles joostes jäi pisut kaugemale ka Maia, samas hakkas järele jõudma ja mööduma kiiremaid. Pisut peale kaarsilda kuulen selja taga inglise keeles, et tüüp seletab finiši olevat seal, kus otse allee lõpus maja on näha. Ohhoo, see oli üllatus mu jaoks Kui nii, siis nii, hakkasin kiirendama. Maja, ehk Oeconomicumi juurde jõudis sain aru, et valeinfo, siit oli veel minna omajagu. Nüüd tundsin, et selle vea tõttu hakkab võhm otsa saama. Kroonuaia silla alt üles joostes läks Maia kaaskondlasega minust mööda. Aga et nad polnud oluliuselt kiiremad ja ma tundsin, et pauku veel on, siis enne finišijoont püüdsin nad kinni ja võtsin ära
Jooksujärgne olemine polnudki kõige hullem, taastusin üsna ruttu. Samas tunnistan, et viite kilomeetrit poleks ma sellise tempoga jooksin. Nüüdseks siis 3,2 km ja seda ajaga 14:59 minutit, ehk 4:56 kilomeetri kohta, mina olen igati rahul, kartsin palju hullemat Üldse, 3 km on igati hea distants – ei jõua loobumisele mõtlema hakatagi :P Tulemused.