Seda, et me liigasse püsima jäime ja Rakvere 4:1 purustasime teab juba iga jalgpallist huvitatu, aga seda, kuidas fännid terve päeva reisi alla panid, teavad vaid vähesed 
Kõike ei tea ma kahjuks isegi kuna rongisõidud jäid minu jaoks seekord ära.
Kell kukkus üheksat laupäeva hommikul kui Kaido kodust peale võtsin ja Tammekale sõitsime. Aitasin siit võtta lipud ja suure koguse joodavat kraami ning viisin ta selle killavooriga Tartu raudtejaama. Kell oli veel vähe ja ühtki fänni veel jõudnud polnud...
Et fännidel polnud fotokat kaasa võtta, sõitsin pisut enne rongi väljumist taaskord raudteejaama. Rong oli ees ja fännid sees. Lipuke oli juba akna ette pandud ja esimesed õlled käisid ringi. Melu juba kasvas ja Kadi oli sellest pisut liiga häiritud Seega siin kaua ei olnud, andsin fotokas-teatepulga edasi ja lahkusin.
Järgmine kokkupuude oli juba Valgas. Udusombuses ja õnneks seekord üsna tuuletus ilmas võtsid fännid vastu mind lippude lehvides ja naerulsui. Melu juba käis, laulud/hüüded kõlasid. Tõsiselt, eemaltvaatajale väga ilus vaatepilt. Ja siis algas mäng...
Kõigi üllatuseks ei pidanud me seekord kaua ootama: Tamm laksas palli vastaste väravasse! Esimesed pürotehnilised atraktsioonid said siin alguse 
Teine värav 13 minutil mis läks kirja kui rakverelaste omavärav: Mällar mattus sinise tossu sisse ja mõnda aega polnud üldse kedagi ega midagi näha :P 21 minut ja Tomson tulistas: fännid ei vaikinudki enam, kõik olid õnnelikud ja joovastuses, nüüd võib võidus ja püsimajäämises kindel olla!
Poolajale saadeti mängijad laulu ja hüüete saatel ning laul ei vaikinud ka seks ajaks kui ma poodi lendasin. Poest tulles ikka veel lipud lehvisid ja fännid ei näidanud väsimusemärke; meeskond saabus platsile.
Edasi oli sellist siia-sinna mängu ja me juba olime pisut kurjad mängijate peale, et mis nendega nüüd vahepeal juhtunud on 51 minutil lõi Hang meile värava – me ei saanud sellega just eriti rahul olla! Meeskond aga võttis end kokku ja 62 minutil lõi Tamm oma teise kolli. Nüüd polnud enam midagi, nii hulluks ei saanud asi enam minna, et me seda seisu kuidagi peaks maha mängima. Ja ei mänginudki 
Ronisime kõik tribüünidelt alla ja tänasime meeskonda. Fännid võtsid signaalraketid, üks anti ka kapten Tiirikule ja siis saabus see hetk mida Kaido ammu oodanud oli: „Kes täna võitis?!“ hõikas Tiirik. „Tam-me-ka!“ hõikasid kõik ülejäänud kui ühest suust, kolm korda ja võimsalt, rakettide tule ja tossu saatel. Võimas!
Kui fännid veel staadionile jäid, käisin mina ära, oli asja. Aga enne rongi väljumist sõitsime Valga raudteejaama fänne ära saatma. Nüüdseks olid fännid üsna väsinud olemisega aga laulud ikka suul Rahulolu oli kõigi silmis ja melu jätkus ka peale minu lahkumist.
Ja et head asja pole kunagi vähe, siis viie fänniga kohtusin ma veel hilistundidel Pirogovi pargis. Kohati kustuti, siis jälle möllati Joogid olid oma kerge töö teinud ja see oli nii mõneski näos näha, aga ega sellepärast alla ei antud, muljetati mitte ainult tänast, vaid ka varasemaid mänge. Lahe, fänni-elu, see jah, on kõige parem! Pilte näeb SEALT.