Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!

Mati helistas mitu aega tagasi ja uuris mis mina arvan poliitikast. Et ta ise oli just enne valimisi mõttekaaslastega algatamas suuremat poliitilist liikumist, siis tegi ta küsitlust, saamaks aru miks rahvas nii ükskõikne on.
No mis ma tast ikka arvan, olemas ta on, aga minu jaoks mitte. Poliitika on tavainimeste jaoks tehtud ebameeldivaks ja ebamugavaks. Pidevalt on skandaalid ja pidevalt on erinevatel teemadel kiskumised, justkui lasteaed, aga kõrgemal tasemel. Poliitika on võim ja võim on raha ja kus on raha seal on alati ka musti tegusid. Või tahate vastu vaielda?
Vaadates viimaseid valimisi, siis aktiivsus jäi keskmiselt alla 60%. Kahjuks see protsent ei näita mitte midagi. Poliitiliselt aktiivseid inimesi on siiski vast üsna pisike protsent ja kõik ülejäänud hääletajatest käisid lihtsalt mingist kohusetundest häält andmas: et see isik/erakond saaks või ei saaks valituks.
Võtame nüüd minu. Ühtegi erakonda ei kuulu ja veendumusi ei oma. See mis poliitikas toimub mind eriti ei huvita ja tean ka seda, et minust midagi ei sõltu. Jah, nüüd aktiivsemad hakkavad ajama, et ka ühest häälest on kasu... Olgu neil see teadmine, aga ega ikka suurt ei ole. Jah, hääletamas olen ma käinud ja käin ka edaspidi, aga ikkagi erilisi veendumusi mul pole, ühtegi erakonna eelistamist pole ja ka inimeste eelistamist pole. Vastupidi eelistamisele aga negatiivseid tundeid nii erakonna kui inimeste vastu oman, aga tulevikule vaadates ma täpsemalt ei kommenteeri
Mis ma siis Matile vastasin? Eks ma nii vastasingi, et mind see teema ei tõmba, kuna mind pole sellesse kunagi kaasata üritatud ja pigem on kasvatatud nii, et poliitika on räpane ja must ja polegi minu jaoks mõeldud Kui see kasvatuse osa vastab tõele, siis minuga on see ühiskonnal korda läinud. Ja ise ma kunagi poliitikasse ronima ei hakka, kui just ei pea ja/või see mulle kuidagi väga vajalikuks ei osutu. Punkt.