Raudtee ajaloo päev läks palju üle oma etteplaneeritud aja, seega ka hilines etendus. Piletid olid enamasti juba välja müüdud aga et ma saalist lahkusin viimasena siis piletikassa ees olin esimesena 
Tegemist oli August Jakobsoni romaani Vaeste Patuste Alev järgi tehtud teatritükiga Vaesed Ja Patused. Lavastajaks Raivo Adlas.
Hoogne ja lõbus tükk, hästi ära kasutatud vaksalihoone erinevad ruumid ja nurgatagused. Meeldis näitlejate rohkus, lapsed said oma dialoogiga diivanil väga hästi hakkama.
Sisuks oli esimese vabariigi ajal toimuv kolkaelu, lihttöölised. Mehed võtsid kärakat, naised panid litsi, vabrikandid tõmmasid töölisi tillist. Ehk siis: vabrikandid ei andnud töö eest piisavat raha, mehed sellest jõid, naised kas lihtsalt niisama või lisatasu eest osutasid "teisi teenuseid." Kui nii võtta siis ei midagi uut kui vaadata seda maapiirkonda kus minu esivanemad on välja kasvanud, seal on elu praegu samasugune... 
Eneseväärikuse puudumine.
Pildirida SIIN.