Kirjutades ja avaldades omaloodud videoid, tekkis mõte, et tutvustaks siis pisut ka seda tehnikaimet millega ma need kokku olen filminud. Kui te eelmist videopostitust lugesite, siis juba teate, mu tolleaegne kaamera on/oli: Sony DCR-TRV240E. Ostsin ma kaamera Sony Centrist ja ta maksis minu jaoks kokku 15 000 krooni. Et mul sellist summat võtta kuskilt ei olnud, siis võtsin järelmaksu peale, vist suisa pooleteiseks aastaks. Ideed, mõtted ja soovid selle masinaga tegusid teha olid üsnagi laiahaardelised 
Küll mäletan, et esimesed sammud selle masinaga olid konarlikud. Algatuseks see, et masina oma müra oli niipalju suur, et vaikses ruumis oli see videolt kergesti tuntav. Teine teema oli sellega kui video oli arvutisse tõmmatud, siis pilt oli kiirelt liikudes kamjas, ehk asjaosalised teavad sellist sõna nagu interlace 
Oi selle interlace’ga oli jama omajagu, aga õnneks oli selleks huviliste poolt ka rohtu saada: VirtualDub + Avisynth. Tänapäevasele videokeerutajatele võibolla üsna tundmatud nimed, aga VirtualDub oli üks parimaid tasuta video redigeerimise softe mida sai pluginatega laiendada. Üks neist pluginatest oligi Avisynth oma skriptidega mis oskas videoid deinterlace’da. Hiljem sai juba katsetatud ka teiste, graafilisemate video redigeerimise programmidega.
Aga kaamera. Tol ajal oli ta kõva sõna, tänasel päeval, loodan et keegi ei solvu, prügi. Samas aga on ta nii armas prügi, et minul on ta siiani alles ja töökorras, akud on vaid arvatavasti surnud. Aparaati oli ise aga üsna lihtne käsitseda. Isegi täisfunktsionaalne pult oli teisel kaasas. Videot salvestas ta Video8 või HI8 kassetile ja sealt arvutisse sikutamiseks sai kasutada FireWire liidestust. Arvutisse laadimise aeg oli sama kaua kui video taasesitamine, ehk kui video oli tunnine, siis arvutisse tõmmati ka seda terve tund. Kasutasin selleks mingit pisikest programmikest, oli WinDV.
Kaameral on CCD sensor mõõtudega 1/6’’. Seega ärge mu videotest just suurt detailsust nõudke Optilist suumi 25x ja digitaalset... ...ah, las see olla, see oli juba pildi tohutu hägustamine Filmimisnurk oli ka üsna kitsas, et ega laia plaani sellega ei saanud Küll oli tal ülikõva Night Shot, ikka päris pimedas suutis ta üsna huvitava pildi üles tõmmata
Aga ega siin tehnilistesse detailidesse mõtet ronida polegi, kes tahab, leiab need netist nagunii üles. Tahan öelda, et tol ajal oli ta siiski priima laiatarbe kaamera, vähemalt mõned aastad küll Kui ma ise just aktiivne filmimees lõpuks ei olnudki, siis Urmas kasutas teda oma projektides rohkem ja vähemalt kellelegi oli mu masinast tulu Oleks ju võinud ise ka rohkem filmindusega tegeleda, sai ju isegi Tartu Filmiklubi taasavamas käidud, aga juba seal ma põrkusin isikliku elu jagamise oskamatuse taha. Tõsi, seda ei oska ma praegugi, aga see on juba teine teema