Taas pisike verstapost ületatud. Mis siis muutunud on viimase poole aastaga? Hehh, suurt ei midagi, pisikesed asjakesed ainult 
- Lutivabad. Jah, oleme lutivabad. Paar kuud tagasi arvasime et äkki on halva magamise põhjuseks lutt. Öösel kui see tal suust välja kukkus, hakkas kohe nihelema kuniks luti tagasi sai. Seega, otsustasime, et aitab. Lõikasime katki ja näitasime lapsele ka et katki on. Esimene öö oli igati rahulik, üllatusime Kajaga mõlemad. Järgnevad ööd aga on olnud pea samasugused kui lutiga, või noh, pisut rahulikumad, aga mitte nii nagu ootasime.
- Magama jäämine. Vaat sellest on viimasel ajal probleem saanud. Nii kui lapsel selg voodit puutub, kohe saame suure kisa ja nutu osaliseks. Paaniliselt karjutakse. Arvasime, et äkki kardab pimedust, aga päeval on sama seis. Ja kui õhtul näiteks lasta tal voodis teha mis tema tahab, siis on vaikus majas.
- Silitamine. Meie tipsile meeldib kui teda silitatakse-masseeritakse. Ta on kohe nii õnnelik ja naudib seda täiel rinnal. Ka magama panemise ajal, kui silitada, on vaikus majas, nii kui järele jätta, nutt majas. Üldjoontes üritame ikka mitte silitada, laps peab hakkama ise magama minema ja jääma – sellega me tegeleme veel...
- Poti peal käimine. Kui pool aastat tagasi võisime lapse potile panna ja seda ka tulemuslikult, siis nüüd on ratas ringi peale teinud ja potti nähes saame juba jonni osaliseks. Poti peal ollakse niikaua kui tema püüdlused põgenemiseks teoks saavad. No aga päris vägisi ju ka kinni hoida ei taha...
- Söömine. Sööme ikka vähe. Hommiku- ja õhtupuder lähevad paremini alla kui vaatame arvutist Jänku-Jussi või midagi muud talle meeldivat. Raske sellega kohe.
- Kehakaal. Poole aastaga on laps juurde võtnud ainult 600 grammi. Seda on vähe ja meid on pandud lastearsti juurde järjekorda. Olen kindel et sealt midagi halba uudist ei tule, aga ikkagi.
- Pikkus. Poole aastaga 4 cm. Taas vähe, aga arvestades kehamassi juurde tulemisega, on see ootuspärane, vähemalt minu jaoks.
- Sõnad. No sõnu ikka eriti ei tule. Jah, me teame mitmete asjade tähendusi, aga neid sõnu kasutame harva. Isegi issi on enamalt jaolt emme, harva kui õiget sõna kasutatakse. Samas aga räägime rohkem kui aastaselt ja loomulikult aru saame palju rohkem.
- Vesi. Vesi meeldib meile jätkuvalt. Vanni minna tahetakse, aga pead peasta mitte Veega armastame ka niisama sulistada. Tegime pisikese trepikese et laps pääseks vannitoas kraanikausi juurde. Seal ta siis seisab ja mängib kraanist voolava veenirega, eriti just hommikuti kui hambaid peseme.
- Mänguasjad. No need pole ikka veel eriti IN. Vahepeal mängitakse, siis rohkem kui emme või issi ninapidi juures asjatavad. Üksi mängimist on vähe, kui siis võtmete või muu sarnase mitte-mänguasjaga.
- Kõndimine. Kõnnime ja jookseme, pool aastat tagasi polnud kumbagi neist Astmetest, kui on madalamad, läheme üles ja alla ilma abita ja püsti olles. Suuremate astmete korral roomame üles kui kätest kinni ei hoita. Trepist aga alla tuleme näpu otsas.
- Inimesed. Vanaemad tuntakse nüüd juba kaugelt ära, nägu läheb naerule, aetakse käed laiali ja joostakse vastu kallistama Onusid enam ei kardeta, pisut hirmu tekitavad kortsus tädid, aga nendegagi harjutakse mõne aja pärast ära. Pisut vanemad lapsed meeldivad, sellised kes mürgeldavad ja tormavad, nendega saab ju kaasa joosta
- Küüntelõikus. Varem oli see alati läbi nutu ja pisarate. Nüüd oleme leidnud mooduse kuidas teha küünelõikus lapsele huvitavaks. Meil on sõrmedel-varsvastel nimed: Niff-Niff, Naff-Naff, Nuff-Nuff, Paff-Paff ja Puff-Puff. Lõikuse ajal siis jutustame vastava sõrme või varbaga ja lapsele see meeldib!
Jah, ja muidu areneme ning oleme seltskondlikud. Jutustame palju, meile küll arusaamatus keeles, aga siiski. Suuremaid haigusehoogusid pole lapsel olnud, aga seda peetakse veel emapiimaga kaasa tulnud immuunsuse osaks. Järjest rohkem avastame maailma ja järjest suuremaks see saab. Õues jalutame nii aias kui ka linnaliikluses – laps peab ju maailma kogema sellisena nagu see on. Porilombid on lahedad, neid me väga ei keela, aga valime et need oleks vähese veega ja madalad :P
Seega, on nii rõõme kui muresid, täpselt nii nagu olema peabki Loe samal teemal: Kadi sai aastaseks!
