Esmaspäev. Nii nagu nädalavahetuselgi, saabuvad ka täna öösel vastu hommikut korralikud peavalud. Üritan neid „maha mõelda”, mis mõningal määral ka õnnestub, aga lühiajaliselt. Lõpuks ajab Kaja mu üles. Vaatan ka vererõhu ärkamisjärgselt üle: 159/116 ja pulss 57 !!!
Nüüd läheb veidi kiireks, sest vaja on kliendi juures ära käia. Tõenäoliselt taas üsna tühine mure, aga kuna Kaja on tööle liikumas, siis saan temaga nii sinna kui koju tagasi.
Väljas on -6 kraadi külma. Päike tõuseb. Liigume Miiaga ratastel kooli. Kohati on üsna jäine, aga siis võtame rahulikult 
Täna on Püha Patricku päev. Paneme hommikul kooli kõlaritesse Iiri muusikat. Rahvas on üles kutsutud kandma rohelist, aga seda näeb ikka ülivähe. Miial oli roheline kampsun ja minul roheline käevõru
Päeva peale läheb tervis päris käest, olemine on halb, vibra on sees, vererõhk küündib 160/120 juurde, üks õpetaja väidab mu juba infarktieelikuks. Kaja on töö juures asja arutanud, soovitatakse EMO, aga kui ka koolis söögilauas käidi välja sama kaart, siis otsustasingi EMO kasuks. Nüüd viib Liis mu Maarjamõisa juurde ära.
EMO’s on minu viimasest korrast ümberkorraldused. Peauksest sisse minnes suunatakse mind vasakule, seal on esmane registreerimine. Rahvast koguneb kiiremini kui registreerimine kulgeb. Üks algklasside poiss tuleb isaga, oksendab pidevalt. On justkui minu järg registreeruda, siis peaks veel paar inimest vahel olema ja siis on poisi kord, vaadates aga olukorda, loodan, et poiss võetakse kohe järgmisena. Nii ka läheb.
Kui minuni järg jõuab, uuritakse asjad järele ja suunatakse ootealale. Siit edasi pole muud kui üle nelja tunni suremist, suikumist, tagumendi laiaks istumist, inimeste vaatamist ja mõtete mõtlemist. Silmad on valusad, seega telefonis ka istuda ei taha. Üldse midagi ei taha, mõtlen, et on mis on, aga mõningad aastad võiks ju veel elada saada, lapsed tahaks ikka suuremaks ära kasvatada...
Lõpuks mind kutsutakse teise ruumi. Küsitakse mis ja kuidas, mõõdavad vererõhku, on jah kõrge, annavad tableti ja saadavad ootesaali tagasi. Istun siis veel ligi 45 minutit ja lähen tagasi kontrolli. Ei ole rõhk suurt midagi alla läinud, aga peetakse piisavaks, kirjutatakse sama rohi välja ja öeldakse, et perearst siis tegeleb ikkagi edasi.
Kaja on olnud Miia arenguvestlusel ja just lõpetab kui minagi oma otsad kokku tõmmata saan. Nii sõidab ta mulle järele ja saan taas jätkata oma igapäevaelu.
Mari, ehk Miia klassijuhataja on asjadega laias laastus rahul. Kaja ja õpetaja vahel oli tekkinud igati meeldiv keemia, et isegi vist hea, et mind kohal ei olnud 
Kodus on Kaido ootamas. Laeme asjad autosse ja sõidame Pukka. Olemine justkui veidi paraneb.
Pukas siis on plaanitud plaatimine küttepliidi tagant. Sisuliselt kolm suurt tahvlit ja üks siis vaja lõigata ning ongi valmis. Päris tunniga vist hakkama ei saanud, aga vahet ei olnud, tähtis oli täna asi ära teha ja seda me ka tegime Väljas kippus miinuskraadiks kui me plaati lõikasime, siis oli küll maru külm olemine, aga enesetundele mõjus see pigem positiivselt. On mis on, aga plaadid said paika ja tulime pimeduses linna tagasi. 
Kaido viib mu kooli juurde. Võtan toast oma asjad ja õuelt jalgratta ning sõidan koju. On olnud VÄGA imelik ja keeruline päev.
Teisipäev. Öösel ärkan suure peavalu peale kell 1. Tabletid alla ja ohtralt vett peale, päris ära ta valu ei võtnud, aga magada sai. Tundub et see valu on rohkem silmadest tingitud... Hommikul kui ärkan, mõõdan vererõhuks 160/110...
Liigume Miiaga kooli ratastel, mõttega, et rattaga kiirem pärast apteegis käia. Küll aga rattaga istumise korral hakkab see koht kus song oli/on, kuidagi hirmsasti häirima...
Peavalud saadavad mind terve päeva. Töötoimetuste vahel käin apteegis, Madis avastas, et vana Töötukassa kõrval on apteek. Liigungi sinna, aga jala.
Nüüd saab siis ka vererõhutablett alla. Hiljem ka peavalutablett. Peavalud veidi taanduvad aga silmavalud jäävad, vererõhk hiljem normaliseerub.
Lõunasöögiks võtan täna mitte koolitoitu, vaid prae. Selleks on sealiha seene-juustukattega. Ai kui hea see oli ja kõhu pani ka kenasti täis!
Muidu on täna igasugu ringi lappamisi, samas aga silmad on valusad ja väsinud ning kipuvad valu tegema.
Kolmapäev. Öösel kell pool üks on „mõnusad” silmavalud millele järgnesid ka peavalud. Ei jäänud muud üle kui kaks tabletti alla ja tuttu tagasi. Õnneks vastu hommikut on sügav uni ja ärgates mõõdukas peavalu-kuklatuimus...
Hommik on väljas eriliselt valge. Päike tõuseb ja pilvi peaaegu pole. Lapsedki on äratuse ajaks üleval. Kadil on koolipäev, Miial kodusõppe päev, kuna õpetajatel on koolis koostööpäev. Jalutan kooli.
Laulukooride õpilastel on täna peale kodusõppe päeva ka siiski vaja kooli tulla lauluproovidesse. Miia nende hulgas. Antakse viimast lihvi enne kui tulevad kooride valimised Laulupeole.
Silmad on ikka valulikud ja väsinud. Üldine olek ka kõige parem ei ole, aga talutav. Püüan leida tegevust maja peal, et ei peaks palju arvuti taga istuma. Lõunast lähevad olud veidi paremaks.
Tänasest on üks firma Pukas maja peal - ehitatakse küttesüsteemi välja. Päevaga siin muidugi hakkama ei saada, aga töö on alustatud ja viiakse ka tõenäoliselt edukalt lõpuni.
Täna käin ühe kliendi juures. Vaja oleks mingit metalltahvlit maale veeboileri alla, aga metallifirmast võetud pakkumine osutus hetkel mitte taskukohaseks ja tema kättesaamist homseks ei saanud ka organiseerida. Õnneks me kliendi juurest ühest hämarast nurgast mingi tahvli leidsime ja see siis käiku ka läheb (Y)
Õhtul käime Kaja ja Mõmmiga jalutamas. Tuul on suur, aga riietus on soe. Liigume üsna hämaras, silmadele väga mõnus. Peale jalutamist viin ühe paki Lembitu COOP’i juurde pakiautomaati.
Kadil on nohu või allergia, nina peas vesine ja silmad ka kipitavat. Justkui ei õitse meil siin veel suurt midagi, kas siis linnatolmust?
Neljapäev. Täna öösel, üllatus-üllatus, pea valutama ei hakanud. See muidugi on iseäranis meeldiv! Küll tuli vastu hommikut vajadus tualetti külastada ja sealt edasi ei lasknud mõtted sõba korralikult silmale tulla...
Täna on vaja kohe hommikul maal ära käia, et küttespetsialistile metallplaat kohale toimetada. Viin Kaja töö juurde ja ise sõidan maale. Hea on minna, liiklus on väheldane, vaid vastutulevad autod.
Maal siis asjad maha, vaatan siit-sealt mõned asjad üle ja tagasiteele. Nüüd on nii, et alates Elvast sõidan linnani kolonnis. 
Nagu arvata võib, siis tööle sai pisut hilinetud. Aga nii kui kohale jõudsin, kohe rakkesse – meid külastab Iiri saatkonnast keegi ja vaja talle asjad valmis panna. Ja siis juba järgmine külaline ja muud toimetused...
Päeva peale on just silmad veidi kuivad ja valulikud, eriti arvuti taga olles. Vererõhku mõõdan jätkuvalt, see on kooli jõudes 150/105 juures, päeva peale läheb 140/95 lähistele, seega tabletti ei võta.
Kadil tõuseb palavik ja ta tuleb koolist ära. Seega polnud eile allergia vaid hoopis haiguse algus...
Õhtul käin ja toon pitsa, sellega saab õhtusöök lahendatud Emme saabub veidi hiljem, aga kui tuleb, läheme taas jalutusringile raudtee äärsetele aladele.
Igasugu suured jalgpallimängud käivad. Tahaks ka vaadata. Uurin siin Go3 Sport paketti ja tundub et siit näeb. Tellime ära, logime sisse ja avastan et olen saanud korraliku tünga. Need paketid on neil kõik nii segased, ja kohe tahaks arvata, et teadlikult inimeste tillitamiseks nii kirjutatud. Ikka me neid jalkamänge ei näe, sellele 10 eur paketile tuleks lisaks võtta üks kanal millel on kuumaks 13 eur. Aitäh! (Uuel nädalal asjad muutusid).
Natuke "meeldivat" lugemist: https://www.kv.ee/kohtutaitur-oksana-kutsmei-avaldab-teadaande-taite-3732156.html Kas teie saate kuskilt aru milline sel kuulutusel olev korter välja näeb? Nii pildid kui tekst räägivad vaid koridoridest ja ustest Mulle tundub, et laenu peale võetud korteri eest ei suudetud tasuda, aga kohtutäiturit ei lastud korterisse sisse isegi piltegi tegema Sellise korteri ostmine tähendab kindlasti toredat praeguse elaniku välja tõstmist
Reede. Ei mingeid valusid täna hommikuks! Täitsa imelik kohe. Kui, siis silmad on veidi nii ja naa, aga ikka oluliselt parem kui nädala esimene pool.
Täna teen 3.a klassile ChatGPT tunni. Tasuta versioonil aga jookseb päringute arv kiiresti täis, seega on sellise tunni tegemine suht kiiresti kenakesti keeruline...
Kaheks pean minema perearstile. Liigun alla linna jala. Kooli juures liitub minuga õpetaja Allar ja meil on enamuse teest ühine, kohe selline lõbus ja meeldivate teemadega jalutuskäik.
Arsti juures kuulatakse-vaadatakse, juba on perearstil läbi loetud EMO protokoll. Sott on arstil selge: suure tõenäosusega on siiski kõrgvererõhutõbi ja tuleb edaspidi tableti peal olla, aga, ei tõmba veel joont alla, vaid teeme mitmed uuringud. 
Tagasitee kooli on kergelt rusutud meeleolus. Isegi kõhu võtab lahti, nii et käin Pihlaka kohvikus tualetis ja ostan sealt kaasa värvikirevate beseedega karbi – midagigi ilusat tänasesse päev
Ja siis saab aulasse homseks ürituseks tehnika üles seatud ja võingi oma päeva ning suisa töönädala kokku võtta.
Õhtul vaatame Kadiga jalgpalli: Inglismaa – Albaania.
Laupäev. Vastu hommikut näen huvitavat piltidejada silme ees. Silmad on kinni, mingi unenägu jookseb taustal, aga ette nagu visatakse erinevaid mustrikaarte, nii viis tükki sekundis, need loobitakse suvaliselt ja nad pole eriti kirgaste värvidega. Imelik, aga huvitav.
Hommikust ärkamist venitan mõnuga. Kui üles lähen, algab peavalu ja tuimus. Midagi tõsiseltvõetavat sellises olekus teha ei taha, aga jalutada tahaks küll.
Nii me siis peale hommikusööki läheme Kaja ja Miiaga jalutusringile. See viib meid alla linna Humanasse, siis Kassitoome kaudu teise Humanasse. Vahepeal tuleb kõne koolist, ja kuna ma kõrval olen, lähen lahendan sealse koolikellaga seotud mure ära. Ja siis me jalutame veel veidi enne kui koju läheme. Päris mitmetunnine ring saab. Aga ilm oli ilus, tuju oli hea ja poolel teel võtsime ka kohvid jalutusele kaasa. 
Kodus puhkame, siis aga käime perega Prismas. Kaido võtab ühendust ja kui Prismast tuleme, pannakse mind Karlova ülemise koolimaja spordiplatsi juures maha. Loobime Kaidoga korvi ja ootame Sanit. Aga mingi hetk võetakse meie pausi ajal korv üle ja nii oleme korvitud. Tiksume ise Sani juurde. 
Sanil on õuel klotsid. Kui ta saabub, tuleb ka Sveta ja nii me Kaidoga läheme edasi, et ei segaks teistel töö tegemist.
Teeme väikese jalutusringi. Üks jalgratas on meil „hingel” ja käime asja uurimas, aga kedagi ei ole kodus. Nii me tiksume Riia tänavani kus me teed lõpuks lahku lähevad. 
Täna on saunaõhtu. Kanni helistab, et võin minna. Panen vererõhumõõtja peale: 156/102 – selge, ei saunata. Käin koristan sauna ära ja liigun tagasi tuppa vaatama mutifilmi Loomade Salajane Elu.
Pühapäev. Täna saame vara üles. Ilm on päikeseline. Plaanime Miia ja Kajaga treha Tõrva ringi. Alustame ehituspoodidega. Avastame, et ehituspoed avatakse üheksast ja me oleme veerand tundi varem ukse taga Aga ei ole hullu, lööme veidi aega surnuks ja saame vajalikud asjad kätte.
Algatuseks põrutame Pukka. Vaja mõned tööriistad võtta, nuusutame veidi mõnusat värsket maa-õhku ja sõidame Tõrva. 
Tõrvas on mitu plaani. Alustame ema köögikraani vahetusega mis meile mõnuga hambaid näitab aga lõpuks ikka järele annab. Ka tema valamukapp saab veidi kõpitsemist, üks igavene vana surm ta on aga ema seda välja vahetada ei taha...
Teine punkt on Tõrvas surnuaias käik (ülla-ülla ). Kui muidu on olud surnuaias head, siis vana-vana-vanemate haua kõrval on matused olnud ja meie mullane hauaplats on liivahunnikutega täitsa ära rikutud, ära sõkutud ja see tuli tõsisemalt üle käia. Tänud naabritele muidugi, lambad sellised!
Ja siis käime poest läbi, teen ema juures asja lõpuni, õnnitleme Aira ära ja siis vanaemad lähevad jalutama ning meie keerame tagasi Puka peale. Pukas oleme nüüd veidi kauem. Oli mõte ka veidi tööd teha, aga kell on palju ja vaatan hoopis kuidas edeneb küttesüsteemi välja ehitamine ja jalutame õuel. Miia muidugi saab naaberaeda koerakutsikaga mängima. Maal on ikka igati mõnus! Kahjuks veel öömajale jääda ei saa 
Tartusse jõudes saab puhatud, Miiaga inglise keele sõnu õpitud, siis käin jooksmas-jalutamas ja ongi nädal läbi. 
Tõsiselt jabur on minu arust see, et mingi Rootsi pagenud muusik tuleb Riigikogusse Eesti rahva elu juhatama?! Kas tõesti olen ma üksi kes arvab et see jabur on? Eks see näitagi lõpuks riigijuhtimise kvaliteeti ja üleüldist suhtumist meie maasse ja rahvasse...