Esmaspäev. Väljas on -15, põhjarannikul isegi -20. Talv on saabunud me maale. Puud on kõik kas lumised või härmas. Päev läbi sillerdab päikese käes sädelevaid lumehelbeid. On väga ilus.
Seik töö juurest kui telefonitsi õpetasin kuidas selekteerida Outlookis kõik meilid. Ütlen siis: "Vali Control ja A." Sealtpoolt saan vastuse: "Controlit ma tean aga kus see Control A on?" Vat nii siis
Ühe töökaaslase Heino juures sai käidud võrgukaabli otsa pressimas. Peale seda viisi mind politseimajja passilauda. Vaja ju kõik dokumendid uue nime peale ümber registreerida. Pildid olid eelnevalt juba valmis ja kõik oleks kena olnud, aga siis tuli välja et biomeetriat ei anna nendele piltidele peale panna ja pean nende automaadis uued tegema. Tegin siis. Olin nördinud küll et 60 EEK eest spetsialistide tehtud pildid ei sobigi. Saatsin vastavasisulise kirja ka Photopointile. Vatstati et teevad reeglite järgi ja kui vaja teeme uuesti. Saatsin nad pikalt, ütlesin et passilaua andmetel on teie tehtud piltidega pidevalt probleeme, et parem suheldu nonde ametnikega ja eks nemad siis räägi milles probleem on...
Teisipäev. Külmakraad püsib kümne ligi. Ega eriti väljas liikuda ei taha. Siiski tuli Ülikooli Kohvikus kassamasinat remontimas käia. Hea et oskasin viga ette ennustada, remont käis kiirelt ja valutult. Kui kohvikusse sain pereleiva autoga siis tagasi tulin bussiga. Eemalt näen et buss saabub peatusesse, peas käis klõps – peab jooksma. Ja jooksingi, rahulikult aga visalt. Haav nagu valu ei teinudki, järelikult läheb asi järjest paremaks ja varsti võib juba ka trenni peale mõelda
Tööpäeva lõpus tuli käia Leiko 2's inventeerimas. Aastalõpu inventuurid on täies hoos. Iga päev mõni üksuse juhataja helistab ja tahab täpsustada temal arvel oleva IT tehnika teemadel.
Kodu jõudsin pisut enne seitset. Sõime kõhud täis ja siis käisin ringil: pakend pakendikasti, taara taaraautomaati, Maximast süüa, pereleivast vanapaber, Inna juurest kardinapuu, Konsumist toidukraam mida Maximast ei saanud ja tagasi kodu. Kodus, nagu ikka, elu keerleb lapse ümber
Kolmapäev. Võtsin eile elektrinäidud ja täna sisestasin portaali et ära maksta. Et kütteperiood on alanud ka elektriga siis oli arvata et arve on tavalisest krõbedam. Sisestan näidud, vajutan kontrollnupule ja pidin äärepealt otsad andma kui näidati et öine kuutarve on 1200 kW. Õnneks eksisin tuhande sisestamisega ja number alanes märgatavalt. Nii võib iseendale maohaavad tekitada...
Hommikul kukub kokku EMT võrk. Ma algul arvan et firmal on ehk arve maksmata jäänud aga ei, selle poole pealt on kõik korras. Hoopis EMT'il endal on jamad kaelas. Alles see oli kui Elionil oli Tallinna piirkonnas suur võrgukatkestus... Paistab et see suur internetiseerumine on vägagi haavatav ja samas suurte tagajärgedega.
Kadile sai täna suur vann koos Kajaga. Imelikul kombel talle täna kaua vees olla ei meeldinudki :S
Neljapäev. Tööl on sabimist ürituse pärast. Teen ühe kokkuvõtva video ja selle materjali kokku korjamine polegi nii lihtne. Lisaks on kodulehe tootekataloogi uuendamine ja pean tooteid pildistama ning töötlema veebi jaoks. Hea et lõuna ajal massaaži saab. Osa õhtust läheb JM filmimise peale.
Peale tööd saan kokku kahe daamiga kes soovivad oma MTÜ'le uut kodulehte. Vaatame, ma pole väga kindel kas nad seda ikka suudavad, mina suudaks küll Siit lähen põikega Tartu poodi kodu. Kodus ootab jällegi kütmine ja Kadi&Kaja. Kamin haigutab laia lõuaga – selge, tuleb kuuri kaminapuid saagima minna...
Reede. Videote tegemine jätkub. Nüüd kus esimesed linnukesed eile valmis said, läheb täna palju kiiremini. Väikeste tarkvaraliste viperuste saatel saab video kenasti valmis, Virve vaatab üle ja kiidab heaks. Ise kardan et 14 minutit on natuke pikk aeg aga eks vaatame seda homme peol.
Õhtul lähen Inna töö juurde. Saan sealtkaudu kaminapuid. Nüüd on hea, ei pea enam ahjupuudest saagima Õhtu kulgeb jällegi koduselt, otsin peole minekuks kraami välja.
Laupäev. Toimetamine, toimetamine ja veelkord toimetamine. Kella ühe paiku lähevad Kaja ja Inna lapsega linna peale, mina aga juuksurisse. Juuksed on küll lühikesed aga mingi kukeharjakese me ikkagi püsti saame ja punaseks lakime. Kodus viskan selga ka muud aksessuaarid, kutsun taksi ja sõidan pereleiba. Pilte näeb SEALT.
Peost endast on pikem lugu SIIN.
Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!
Pere pidu Kuursaalis
- Üksikasjad
- -> 2085
Küsige nüüd: „Kuidas pidu oli?“ Vastame: „Kõigepealt sõitsime sinna, siis olime natuke seal ja sõitsime tagasi.“ Jah, neli tundi sinna, kuus tundi seal ja neli tundi tagasi. Enamuse ajast sõitsime. Enamus teest sadas lund ja tuiskas, kohati sõideti suisa neljakümnega, lisaks mõned peatused.
Peoteema on töö juures arutlusel olnud juba kuu aega. Stiiliks on kaheksakümnendad ja kõik mõtlevad kus võiks asuda nende vanad tagavarad. Endal on sott selge – mina olen punkar. Esiti selleks et enamus sellest kraamist on mul juba olemas, teiseks selleks et pungid on tolle ajastu üks märk. Lihtsamaks tegi asja veel see et oli veel mõni kes arvas et võiks punkari või rokimehena (-naisena) tulla.
Alustasime teekonda Tartus pereleiva juurest kahe bussiga. Nimekirjade segadus oli korralik ja pealegi üks buss otsustas et temal on aeg minema sõita. Läks siis läks, lihtsalt mõned pidid meil kuni Väike-Rakkeni püsti seisma...
Bussisõit, nagu juba sissejuhatusest lugeda sai oli lumetuisune. Võrtsu kohal oli ka korralik autoavarii. Bussis aga käis ringi vägijook ja rahval oli soe ja lõbus. Viljandis tehti bussijaama juures põiepeatus, mõned lihtsalt kippusid lekkima
Pärnus oli vaikne ja rahulik. Sadasime kiirelt Kuursaali sisse kus meid võeti vastu hõõgveiniga. Minu moto sel korral oli: „Alkoholiga ei liialda!“ Seega see joogike jäi minu poolt tarbimata. Samas, ega ma polnud endale kuiva seadust ka määranud, lauas said rahvaga esimesed viinatropid tehtud. Aeg läks maru kiiresti. Algselt pidime kella seitsmeks jõudma, aga avamine toimus alles peale kaheksat. Õhtu juht võttis sõna, edasi järgnes Jürka-Murka kaheksakümnendate kokkuvõttevideo, seda saab kordusena vaadata-lugeda SIIT. Peale Jürka-Murkat võttis sõna Rein Kilk ja sellega oli üritus oma alguse saanud.
Avamisjärgselt hakkas aeg veel kiiremini liikuma. Kõik kes olid varakult soovi avaldanud said ära tantsitatud nii et keel vesti peal. Lisaks ka neid kes polnud soovi avaldanud. Ma loodan et keegi kahe silma vahele ei jäänud Muuseas, järgmine kord on nii et kes tahab tantsida tuleb otsib mu ise üles mitte mina ei aja kedagi taga :P
Õhtu bändiks oli Karavan. Noh, mõni lugu neil ju käib kah, aga mõni lugu oli ikka totaalne seltskonna surm. No mis ja jõristad oma saksofoni kui rahvas tahab korralikku tantsumürglit! DJ see eest oli tasemel. Ma ikkagi mainiks ära, aeg läks kurjavaimu kiiresti.
Vahepeal tegi etteaste mingi poolkabaree seltskond. Jällegi, rahvas niheles ja tahtis ise tantsu lüüa. Huvitav oli see et kui tantsida ei saanud siis oli kohe nagu surmigav. Ma ei tea, võibolla oli see minus kinni. Igatahes üritasin aktiivses tegevuses olla kui mõned hetked välja arvata.
Kinnisidee mitte üle juua oli korrektselt plaanipärane. Tõsi, ega kraam sai laudadelt ju lõpuks otsa ja sel aastal ma juurde ei ostnud kah. Lihtsalt enda pärast polnud vaja ja teised olid niigi parajad poisid ja tüdrukud :P Laudadele jäi palju veini ja peaaegu puutumata jäi miskine imelik ürdiliköör – ainuüksi selle lehk oli mitte talutav
Kell üksteist lasti sisse ka muu maailma rahvas. Võõraid nägusi sadas päris palju sisse. Järelikult popp koht. Igatahes ei lasknud me endid neist häirida ja möllasime edasi. Ja siis sai kell üks, mikrofonidest hõigati maha et meil on aeg kodu poole tagasi liikuma hakata. Nördimus oli suur sest just siis kui kell üks ära kukkus hakati palju paremat muusikat laskma! Deem!
Kõik see mees bussidele ja sõit kodupoole algas. Kes magas, kes jõi veini, kes oli niisama seltskondlik. Ma olin seda viimast. Tagasitee oli palju vaiksem aga sama pikk, hea et suhteliselt kodu lähedale viidi, ei pidanud pikka teed oma ketside, kukeharja ja nahkmantliga külmetama. Kell näitas viit kui koduuksest sisse sain.. Meeleolukaid pilte näeb SIIT.
Pühapäev. Uni kestab keskpäevani. Võibolla kestaks kauemgi, aga solidaarsuse mõttes teiste pereliikmete vastu ajan enda maast lahti. Tuim on olla aga pea vähemalt ei trummelda enam Otsustame väheke ringi kolistada. Võtame inna ka peale ja käime Zeppelinis. Siin aga pole suurt midagi peale hakata, võtame suuna Lõunakeskusesse.
Lõunakas on parklad paksult autosid täis. Sisse saame siis tervitavad meid kohe jõuluvanade hordid. Neil olla siin mingi konverents. Riietame kiiresti Kadi lahti ja anname esimesele jõuluvanale sülle. Jõuluvana on rahul ja Kadi paistab samamoodi olevat Teeme lapsest toredaid pilte. Ja siis kondame niisama ringi, teeme ka söögipeatuse.
Päev on lühike. Lõunakast lahkudes on väljas juba pime. Uni matab kohutavalt maad aga otsustan mitte magama minna kuna muidu pole äkki öö jaoks enam und. Poole tantsusaate ajal aga kustun ikka ära ja keeran magama. Ei tea mis jama on aga silm kinni ei jää. Üldse on rahutu öö kuni hommikuni ja seda mitte lapsest tingituna :S