Esmaspäev. „Vihma sajab, kõik ujub...“ ümisedes jalutan auto poole et tööle sõita, täna jalutada ei viitsi.
Tööpäev on tööd täis, aga kella kolmeks jõuan kõigega kenasti ühele poole ja julgen minna vaatama koos teistega Tammekale U-21 valikmängu Eesti ja Horvaatia vahel. Nii kurb kui see ka pole lahkume staadionilt külmununa ja kaotusega. Kaja läks juba pool tundi enne lõppu ära kuna Kadi otsustas kakada ja sellest tulenevalt meetrite taha haiseda 
Laste värk.
Teisipäev. Kuigi eile lubati kerget sadu sadas hommikul ikka päris kõvasti. Bussipiletit osta ikka veel ei taha ja rattaga minna ei olnud hea, seega läksin jällegi jala, vihmavari pea kohal. Tööle jõudes sadu hõrenes ja päeva teises pooles hakkas suisa päike paistma 
Nüüd sooviks et ratas oleks siin :P
Kodu läksin siis taas jala. Kaja jalutas mulle lapsega vastu. Teel kodu poole sõitis minust taat jalgrattaga mööda, liikus edasi bussipeatuse juurde, võttis oma seljakotist kilekoti ja surus selle siis hambad risti bussipeatuse prügikasti. Vaat nii käivad need asjad...
Õhtul Kaja käis vannis lõõgastumas, mina mängisin lapsega ja vaatasin silmanurgast jalgpalli. Pärast käis Kaja poes, mina söötsin last ja vaatasin silmanurgast jalgpalli Pärast läks Kaja lapsega magama, mina vaatasin jalgpalli, nüüd enam mitte ainult silmanurgast
Kolmapäev. Kuigi eelmine õhtu sai meeldiva lõpu oli öö täis draamat ja pidevalt sehkendavat ning nutvat last. Kaja mingi aeg läks lapsega suisa teise tuppa... No ei saa aru mis vanakuri teda öösiti pidevalt vaevab...
Rattaga tööle sõites avastan et sügishommikud on järjest jahedamad. Arvatavasti viimane nädal kus rattaga tööle lähen, aeg kvartalipilet ära osta. Pealegi, enne pereleiba jõudmist hakkas sadama ja ka kodu sõites sadas terve tee...
Tööpäevas midagi huvitavat ja põnevat ei toimunud, nii nagu vaat et viimased paar nädalat. Tööd teha on, aga mitte midagi sellist millest kirjutada
Õhtul viisime Kadiga emme lõunakat taha naistekale. Mõned sügis-emmed said kokku ja tegid pisikese peo. Seega olime lapsega kahekesi kuniks keskööl emme meiega tuduma liitus.
Neljapäev. Laps ei lasknud jälle öösel magada... Paistab et öösel üleval olemine hakkab tavaks saama...
Rahulik tööpäev. Poolest päevast aga hakkas silmade tagant pea hirmsasti valutama ja kolme paiku läksin ära kodu.
Kolmest pidi Elion netipaketti vahetama tulema. Kuigi mul polnud algselt plaanis sel ajal kodus olla olin peavalu tõttu ikkagi siin. Ja tänu sellele läks tehnikul ka kiiremini seadme paigaldusega. Tehnik lahkus, läksime Kadiga tuttu. Kadi magas aga minul und ei tulnud... :S
Öiseks magama minekuks jäin mina täna ööbima ette tuppa, et saada pisut rohkem puhata oma peavalust.
Täna käis emme lapsega arstil. Tavakontroll. Ja nüüd siis on tõde et 7,9 kg on ikka liiga vähe ja kui kuu pärast asi eriti ei ole paranenud, siis erialaarstile et miks laps juurde ei võta. Aga ma vastust juba tean: kõik on korras – lihtsalt ta ei söö, oleme ka väevõimuga proovinud...
Reede. Kuigi uni oli parem valutavad pea ja silmad jätkuvalt. Mis kuradi jama see siis on nüüd!?
Õhtul purjetasime Tõrva. Täna oli plaan Hannese perele külla minna. Ja plaanist sai ka tegu. Mina, Kaja, Kadi, Inna, Reijo, minu ema, Kaja ema ja Paul tulime kahe autoga siia. Mõned meist käisid saunas, teised jutustasid niisama, sõid ja jõid nii lahjat kui kanget. Inna pani vahepeal lapse magama, ta pidigi siia öömajale jääma. Siis aga saabus see hetk kus Kadi tuli magama panna. Hakkasime kõik asju kokku võtma et Pauliga ära minna. Onu aga vajus kuidagi ära, et tulevad külla ja siis polegi eriti kaua. Noh, mul oli tast pisut kahju ja tegelikult oli isu veel siin olla, seega jäin ka mina siia öömajale.
Reijo sai vist aru et koht on võõras. Jauras pikalt enne kui magama jäi. Meie ülejäänud kadusime vooditesse poole ühe paiku.
Laupäev. Hommik Hannese juures oli soe, hoopis teine ärkamine kui tavaliselt kodus :P Aga ega kaua siin saanud passida, aeg oli tegudele minna. Võtsin ema peale ja sõitsime vanaema juurde. Tema duššinurk on liiga kõrge servaga ja ta ei suuda sinna sisse enam ronida. Lammutasime siis olemasoleva laiali ja uurisime teisi võimalusi. Nüüd vaja leida plaatija ja siis saab uue nurga tekitada.
Emaga käisime ka maal. Lihtsalt vaja oli pump kaevust välja tuua. Tagasi tulles läksin mina Kaja ema juurde, võtsime sealt asjad ja maandusime minu ema juures. Siin toimus siis lõunasöök ja kõhud täis asusimegi taas Tartu poole teele. Seekord jäi Inna Tõrva.
Tartus külastasime Prismat ja oligi nagu kogu päev.
Täna öösel oli Filosoofi tänaval avarii. Mingi mu** ei saanud korduvatest märkidest aru ja sõitis tänava lõpus kopale otsa! Ise ta viidi haiglasse, auto arvatavasti lammutusse, kopal polnd häda midagi ja läbisõidukeelu märk vist vahetati ka välja. Autojuht oli veel rohelise lehega ja purjus, vaat selliseid idioote leidub!
Pühapäev. Eile õhtul oli kindel plaan: Kaja magab eestoas, mina lapsega tagatoas. Laps aga hakkas une pealt täiest kõrist paaniliselt nutma ja seda korduvalt. Et emme on armsam, siis tema õlal rahuneti kiiremini. Seega juhtus hoopis nii et emme magas lapsega tagatoas ja issi üksi eestoas. Mis lapsel viga oli me oskame ainult arvata. Tundus et laps krooksus palju ja puuksutas kah, et siis gaasivalud millestki... Igatahes poolest ööst sai rahu majja.
Päeva peale käisime Bauhofis ja külastasime ka Lõunakeskust. Siit sõitsime Eedenisse kust ostsime kööki riiuli, käisime ka Kaubamajas – Citrosepti järel.
Õhtu-uinakuks läks Kaja lapsega magama, mina tassisin ahjupuid, panin kokku riiuli ja majandasin natuke ka aias peenarde peal. Kui tüdrukud tõusid, majandasin elamises vajalikke toiminguid teha.