Esmaspäev. Päike paistab juba varahommikust saati. Samas on väljas paar kraadi külma, see aga tundub suurema tuulega kohe eriti külm olevat.
Nädalavahetusel keerati kella, vana aja järgi peab nüüd tund varem ärkama. No oli vast vaevaline ärkamine! Eks sai õhtul pisut hiljem magama ka, öösel laps nuttis miskipärast pikalt ja endal kõht valutas...
Riinale tuli maksta 3,78 EUR Virvele viidud külakosti eest. Vaatasin et nii palju lahtist rahakotis pole, seega otsustasin et käin söömas enne ära. Sööklas lüüakse toiduraha kokku, annan viieka, köögikata lööb viieka masinast läbi, et näha palju peab tagasi maksma. Tablool põlevad numbrid: 3,78 
Panin tagasi saadud raha otse tasku, et ei peaks pärast rahakotist otsima :P
Õhtul käisime Prismas ja siis otsustasime et sööme täna City's kebabi
Teisipäev. Kaja käib kohe hommikul naistearstil ja mina olen seni lapsega kodus. Õnneks keegi sel ajal töö juures mind ei vajanud, seega oli kõik kontrolli all
Täna tuli veearve. Minu suureks üllatuseks oleme viimase kolme kuuga kasutanud rekordarvu vett – 22 kuupmeetrit! 
Kuhu me selle kõik valame? Isegi neljaliikmeline naabripere kulutas ainult 18 kuupi...
Peale kooli on Lillel paar korda nädalas Auras ujumistrenn. Täna ta tuli peale trenni otse meile kuniks papa hiljem järgi tuli. Lapse jaoks oli see jällegi kerge pidupäev
Unele aitas jalgpall TV6'st.
Kolmapäev. Täna tulen jala tööle. Kaja tahab täna autoga liigelda, ja olgem ausad, kõndimine tuleb kasuks
Tööpäeval võtab tuure läpaka teema Weroliga. Lisaks kõik räägivad järjekordsest artiklist Postimehes firma ja tema omanike seisust. Kirjutavad isegi, et leivatehas jäetakse seisma! Pipart teile keelele!
Kaja tuleb õhtul mulle lapsega töö juurde järele. Nad on just saabunud Lõunakeskusest. Kodus teeme kerge kõhutäie ja käime ära Kaubamajas – vaja pulmakutsete meisterdamiseks materjale
Neljapäev. Väljas sajab tatti – autoga tööle.
Postimehe uudise kohaselt on ameeriklased Obama peale pahased, et neil on bensiiniliitri hinnaks 0,77 € - see on ju topelt odavam kui meil?! Nagu FB'ssegi kirjutasin: meil peaks rahvarahutused olema?! Nonii, nagu sellest veel vähe oleks, täna tõsteti kütuste hinda ühe sendi võrra...
Õhtul tegeleme meisterdamisega. Üle nädala juba sellest kui võtsin plaani lapsele pisikese trepikese tegemise, et lapsel oleks kergem kraanikausi juurde saada. Algselt mõtlesin et lasen detailid pereleivas mõõtu, aga ei saanud mahti. Nüüd siis märkisin pikkused peale, saagisin ära, leidsin ka paraja pikkusega naelad ja klopsisin lapse silma all asja kokku. Valmis, ilus ja asjalik.
Reede. Laps hakkas hommikul hirmsasti nutma, juba kella kuuest. Ja ega ta meil magada lasknudki rohkem, kõik pidime endid üles ajama. Terve aeg kui ma hommikutegevustega ametis olin, ta muudkui jonnis ja jorises. No ei tea mis talle sisse oli läinud...
Piret käis täna töö juures. Aitasin tal mõningais asju Maarjaküla jaoks teha.
Täna tulin töölt varem, lippasin juuksurisse, enne kui Kaja bussile tõttas. Kaja läks Tõrva, emale appi juubelitoimetusi ajama. Meie Kadiga jäime Tartusse. Laps oli väga unine,s eega peale pikka üritamist suutsin ta magama saada. Ise vaatasin filmi.
The War of Arrows – poolajalooline film Koreast. Tegu polnud õnneks mingi mõttetu karate filmiga. Osav vibulaskja, pimestatuna kunagisest lubadusest hoida oma õel silma peal, muudab ajalugu. Seekord mitte päris üksi, abiliseks õe värske meheraas. Lõpp hea, kõik hea, või midagi sellist
Et aga kodus suurt midagi teha polnud ja üks vajalik käik oli vaja teha, siis sõitsime temaga Annelinna. Annelinna staadionile oli vaja homseks mänguks trummid ära tuua, seega siis ka tõime. Pärast jalutasime pisut ka staadionil. Parasjagu käisid mingid noorte võistlused, seega oli siin palju sagimist. Lapsele kuidagi väga meeldis siin olla, edvistas ja jooksis ringiratast, kippus staadionile teiste juurde palli tagama ajama minema
Helgil oli täna sünnipäev. Võtsime poest mõned lilleõied ja maandusime lapsega külla. Pakuti kooki mida ka laps isuga sõi. Mingi hetk aga lapsel hakkas igav, võttis mul sõrmest kinni ja hakkas sikutama. Mõtlesin et vaatame siis, kuhu ta mind viib. Viis kööki ja sealt välisukse juurde – andis teada et aeg on kodu minna!
Laupäev. Kuigi Kadi kippus seitsme ajal üles, suutsin ta edasi magama suruda. Mingi hetk aga helistas Kaja ja ajas meid üles, imestas veel et me nii kaua oleme magada suutnud Ja kohe viis minutit hiljem helistas ka ema, aga seks ajaks olime juba üles aetud.
Täna sõidame ka meie Tõrva, Kaja emale juubelile. Inna lapsega ei tule kuna lapsel on suuremat sorti nohu ja ema Tõrvas jäi ka päris haigeks. Ega siis midagi, toimetasime kodus kuniks lapsel uni peale tikkus, laadisime vajaliku autosse ja asusime teele.
Teel laps jäi magama. Kui Tartu kandis oli maa must, siis alates Elvast oli kõik tee paksult lörtsine ja maa valge vaiba all. Teeolud Rõngus paranesid, aga maa oli igal pool valge.
Viisin lapse Kaja juurde ja ise käisin vanaema juures ahju kütmas. Ta peale puusaoperatsiooni ei tohi veel eriti madalale küürutada, seega ta ahju ise teha ei saa.
Kella poole kuuest asusime teele Marja talusse. Kaja lapsega läks Pauli peale ja mina võtsin peale Kaja venna pere. Sünnipäevalisi oli kokku kolmekümne ligi. Sõime, jõime, ajasime juttu ja mõned meist keerutasid ka pisut jalga. Kodudesse tagasi jõudsime poole kaheteistkümne paiku, isegi Kadi pidas sellele katsumusele vastu. Juubelipiltide rida.
Pühapäev. Hommikupoolikul läheme Kajaga Lõvele. Toome vanaemale keldrist üht-teist ja vaatame elamise üle. Kahju et omanik veel helistanud ei ole, tahaks temaga rahu maa peale saada, kuna kuuri katus vajab kiiret sekkumist.
Lõvel käime ka küla peal. Vanaema ostab siit mune, aga et ta ise tulla ju ei saa, siis käime meie Kajaga. Taas tekkis suur soov siin kõigil tuttavatel külas käia ja uurida pisut minevikuhõlma vajunud teemasid et neist artikleid kirjutada... Ehhh!
Ja taas linnas. Kaja omade juurde, mina vanaema juurde ahju kütma. Pärast lähen ka ema juurde pisikesi probleemikesi lahendama. Kui kõik asjad tehtud saavad, sõidame tagasi Tartusse.
Tagasiteel laps magab. Jõuame maja ette – kohe silm lahti. Tõstame asjad tuppa ja et lapsega tuppa minna, hakkab tema meil nutma ja viitab õue poole. Otsustan temaga siis väljas jalutada. Jalutab aeda ära ja nurub sülle. Jalutame nii pisut aias, proovin mõned korrad ta maha panna – protest! Jalutamegi siis pisut tänava peal, laps süles, pea viltu õla peal. Ei ole midagi, laps tuppa ja tuttu! Aga nagu viimasel ajal kombeks, olgu päev või õhtu, nii kui selja maha saab, kohe läheb röökimiseks, korralikuks röökimiseks. Jah, sellest paistab tulevat tõsine probleem, taas...