Esmaspäev. Nomaitea, täna öösel ma peaaegu ei maganudki. Laps ajas mind kolm korda ülakorruselt alla ja kahel korral neist ei saanud ma oma tund aega sõba silmale... Vastu äratuskella aga sai und nähtud, mis oli omamoodi huvitav ja reaalne: „Ärkan üles ja lähen vannituppa. Vannitoas kuumaveekraan jookseb. Keeran nuppu ja vesi kinni ei jää. Jälle katki, mõtlen, nagu mõni aasta tagasi oli. Kerge pettumus tuli hinge, et asjad üldse ei kesta. Siis vaatan, et dušši kõrval on seina peal telefon. Hmm, nüüd on midagi valesti. Hakkab tunduma, et ma polegi tegelikult üleval, vaid poolunes. Hakkan otsima märke, mis kinnitaks mu aimu. Keeran ja vaatan, et WC potti enam polegi ja selle asemel on seina vastas pesumasin. Kartes nüüd, et olen üleval, aga näen miskipärast midagi muud, liigutan ettevaatlikult jalga üle selle koha kus pott asuma peaks. Jalg liigub sujuvalt üle, ei mingit takistust. Nüüd on asi selge, ma tegelikult magan veel. Tekib suur soov üles ärgata. Jooksen tagatoa poole, ise karjudes, et Kaja, ärata mind üles! Karjun seda mitmeid kordi. Tagatoa uksest tuleb Kaja minu poole, üritan teda haarata, aga käsi läheb temast läbi ja ta kõnnib minust mööda, nii nagu mind ei näekski. Vajun tagatoa ukse ees kokku ja kergelt hämardub ning hakkab uuesti valgenema. Ärkan oma voodis rahulikult, tunnen, et päriselt karjunud ma pole, Kaja ja Kadi magavad rahulikult.“ Vaat selline asi siis!
Inna ostab päeval hunniku grillribi ja tahab meie juures grilliõhtut teha. Suur vihmasadu saab õnneks läbi ja ta tuleb Reijoga meile. Panen grilli üles, seni Kaja ja Inna lasevad lastel porilompides hullata. Kui grill valmis saab, hakkab taas sadama ja lapsed on lompidest läbimärjad, seega läheme tuppa sööma.
Mina aga grilli mekkida ei jõua, käin Rohelise Liikumise tegelinskiga kohtumas.
Hilisõhtul olen arvutiabi 
Kaja töökaaslasel on läpakaga mõningasi probleeme. Probleemid aga on üsna suured, nii et täna valmis päris ei saagi...
Teisipäev. Täna on üks neist vähestest öödest kus laps magas kuni hommikuni täies rahus!
Õhtul on mäng Tammeka ja Sillamäe Kalevi vahel. Et nüüd on linnas palju (uusi)tudengeid, siis fännid kogunesid Pirogovil, et tulla rongkäiguga Tammekale, lootes leida veel huvilisi. Huvilisi aga ei leitud. Tund enne mängu jõudis rongkäik Filosoofini. Siit võeti kaasa osa atribuutikast ja liiguti edasi staadionile.
Et mul oli köögikapi korrastus pooleli, siis kohe ma nendega ei liitunud. Mõni aeg hiljem aga sadasin ratta selga ja põrutasin mängule.
Fännid olid purupurjus 
Aga peale ketikoera olid kõik normaalsuse piirides :P Mängu saime järjekordselt pähe ja enamuse teisest poolajast ei viitsitudki enam laulda. Kõigile on selge, et Meistriliigast võime me suu puhtaks pühkida, vähemalt tabeliseisu tõttu me siia püsima ei jää, kui just mõni meeskond ei otsusta ise Meistriliigast lahkuda...
Kolmapäev. Tulen töölt pisut varem ära, kuna Kaja läheb hambaarstile. Pisut peale Kaja minekut tuleb Lille külla. Kadi on selle üle ülimalt rõõmus ja nii nad siis koos mängivad ja lollitavad.
Kui Kaja saabub, tullakse varsti juba Lillele järele. Siis aga helistab Inna, et äkki läheksime lastega mänguväljakule. Olen küll üsna (lapse tõttu) magamata ööst väsinud, aga lootes et ta seal end piisavalt väsitab ja pärast sellest ka äkki korralikult magab, olen nõus.
Mänguväljakul on päris palju inimesi, aga õnneks on järjest lahkujaid. Kadi seekord kiikus palju ja asjatas lihtsalt ringi. Liumägi polnud täna miskipärast sõber, ainult kaks korda õnnestus alla lasta
Enne ööd vaatasin ka UEFA Meistrite liiga play-off mängu. Aga uni surus nii peale, et enne teise poolaja algust keerasin ära põhku.
Neljapäev. Üsna rahulik öö, esimene nutujoru on lapsel alles kuuest. Äkki see mänguväljaku teema ikkagi toimib? Tuleb veel mõned korrad proovida.
Õhtul on lastevanemate koosolek alles avatavas lasteaias. Kajal on mingi halb aimdus... Igatahes, sõidame Inna juurde ja mina Kadiga jään sinna Reijot hoidma, Kaja ja Inna aga lähevad koosolekule.
Mängin lastega õues, kõigil on päris tore. Mingi hetk aga kisub pisut jahedaks, võtan vankri ja istutan mõlemad sinna. Võtame suuna Rebase Rimi peale. Rallitame enamuse teest, ai see neile meeldis! Poes teeme ka sisseoste ja tagasitee poolenisti rallitame, poolenisti jalutame.
Kui tüdrukud tagasi jõuavad, pesen mina laste tagumikke Mõlemad otsustasid korraliku kraami mässuse teha, ei tea, kas see rallitamine nüüd mõjus või mis :P
Koosoleku koha pealt, nagu Kaja eelaimdus oli, nii ka läks – ei midagi head. Lasteaed on veel poolik, majaomanikega pole veel nõusolekutki, et kas lasteadea teha tohib. Pidi selguma järgmine neljapäev, kuigi algselt juba esmaspäevast pidid rühmad lahti minema. Igatahes on seal hetkel kaos, ootame.
Hämaras õhtus käib meil ka külaline. Margus tõi mõni aeg tagasi kaks arvutit ja palus, et neist ühe korraliku kokku teeksin. Tegingi, nüüd siis vaatasime koos üle ja sain asjadest lahti.
Reede. Jällegi võib mainida, et oli rahulik öö. Nutma hakkas ta alles siis kui minu äratus oma kerge meloodia kuuldavale tõi. Et eile sai Inna juures lastega korralikult marutatud, siis äkki see väsitamise teema siiski on just see, mida me lapsega igal õhtul tegema peaksime??? Igatahes uuringud jätkuvad.
Töönädal taas läbi, sõidame kõik Tõrva, aga seekord läbi Valga. Annaliisa sai valmis meie pulmapildid ja ta tahab need meile kenasti isiklikult üle anda. Nüüd on meil siis lisa pulmapilte mida kõik huvilised saavad näha SEALT. Täpsustan, et neid pilte pole mina pidanud enam ise mudima, kõik on Annaliisa poolt valmis tuunitud.
Laupäev. Ei saa me läbi Lätita, või õigemini Lõveta. Maal vaja kartuleid sorteerida, kurke hapendada ja punapeete purgistada. Kaja on Kadiga linnas, Reijo aga on siin ja tal on silmnähtavalt igav. Pealegi sajab väljas vihma ja ta on ülepeakaela riietesse mähitud, mis pärsivad ka liikumist.
Kui kõik kartulitega seonduv ühele poole saab, tulen mina linna ära. Poolteist tundi hiljem lähen ka teistele järele.
Tõrvast tulemine viibib. Kaja emale tuleb Aira külla, sööme arbuusi ja vaatame Annaliisa tehtud pilte.
Pühapäev. Hommik kodus venib, tahaks midagi teha, aga ei tea mida. Otsustame Jänese matkarajale minna.
Jõe ääres lapsele meeldib. Kuniks jõuame üle supelrandade matkaraja teeotsani, on juba üle poole tunni läinud Ühelt poolt seetõttu, et laps vee äärde kippus, teiselt poolt aga seetõttu, et korjasime kõik vahulikud, mis silma hakkasid, ära :P Matkarada ise aga oli öisest vihmast porine ja lompidega, seega me peale paarikümne meetrist liikumist keerasime tagasi.
Kodus läksid tüdrukud magama, mina majandasin keldri, pööningul ja kuuri all.
Õhtul käisime peale koogisöömist Tammeka mänguväljakul. Tuul oli väga tugevaks keeranud, seega meil siin kaua olla ei lastud. Ära minnes aga kohtusime Kaidoga kes Pärnust jooksult tuli. Võtsime ta peale, käisime Maximas ja viisime ta kodu.
Ahjaa, kui mänguväljakule jõudsime, ei saanud me last turvatoolist kätte Lukusti oli kinni kiilunud! Lasin siis paelad pikalt järgi ja sain lapse vähemalt ahelatest lahti. Lukustiga aga on see jama, et see kuidagi lahti ei käi, kartsime, et nüüd on vaja uut turvatooli! Kodus uurisin, peksin ja asjatasin selle lukusti kallal, aga ei midagi. Kui olin juba lootust kaotamas, mõtlesin, et aga kui valaks talle õli sisse, no äkki läheb paremaks. Ja see oli kulda väärt mõte! Kõik toimib nagu kord ja kohus.
Õhtul vaatasime suure huviga hirmsasti üles haibitud filmi Vasaku Jala Reede. Mõnedes teemades väga üle võlli keeratud filmike, omamoodi, aga ei midagi erilist. Pealegi keerati filmi lõpp telemeeste poolt pekki, kui peale reklaami tuli algusepoolne lõik, mis äkki õigeks lõiguks üle läks. See keeras muidugi aru saamise asjast eriti segamini... Samas tahaks kiita siin Leplandi, kes oma möku-osa hiilgavalt välja mängis!