Esmaspäev. Ärkan hommiku poole öösel lapse kisa peale, kuigi ta vaikib ilma sekkumata. Olen siiani maganud nagu nott, vist kuidagi valesti, pea lõhub otsas koledat moodi. Et pooleteise tunni pärast on äratus, kolin igaks juhuks teise tuppa, et äratuse helin last ei ärataks.
Peavalu ei lahku mu juurest. Silmad ka valutavad. Eile matkarajal sai mõningaid jõumasinaid näperdatud ja tehtud raskemaid harjutusi, äkki hoopis sellest – ei tohi ikka ilma eelneva soojenemiseta raskeid asju teha...
Tahan minna lapsega mänguväljakule, mõnele sellisele kus enne käinud ei ole. Võtan ette www.tartu.ee/kaart, määran mänguväljakute kihi ja avastan, et Ropka mõisa aladel on üks külastamata mänguväljak. Ega siis midagi, laps riidesse, rattale ja suunaga Ropkasse. Jõuame kohale, tükk aega otsime ja siis leiame miski liivaplatsi ja lendava taldriku torni, aga mingeid atraktsioone lastele siin pole. Pargi all pole ka korralikku teed, seega sõtkun rattaga läbi vihma-pehkinud muru. Et siit soovitut ei leidnud, sõidame Karlovasse vene kiriku juurde mänguväljakule.
Alguses Kadi ainult kiikus. Siis sain teda ka pisut ronima ja lõpuks juba lihtsalt ringi jooksma ning üksteist taga ajama. Siis tuli mingi aasta-poolteist vanem plikatirts, Kadile ta väga meeldis, aga alguses oldi üsna ettevaatlikud. Hiljem juba asjatasid nad koos ja seda oli päris tore kõrvalt jälgida.
Kuni mina lapsega ringi kolasin, käisid meil Kaido ja Piret külas. Mõlemal on nüüd puhkus ja seega nad veetsidki päeva koos puhates 
Teisipäev. Kuigi eile sai last väsitatud, ärkas ta esimest korda öösel kell kaks ja teine kord pool seitse. Mõlemad korrad sai ta küll tagasi magama, aga no enda öörahu oli sellest ikkagi rikutud. Samas väga väsinuna end ei tunnegi.
Hommikuses kohvilauas on kõik väsinud olemisega ja tujutud. Mainin selle kohe ära ka Kes kurdab tööstressi, kes hämarat ilma ja kes on lihtsalt väsinud. Üritan siis pisut tuju tõsta, aga üsna tulutult :P
Õhtul võtan töölt tordi - Kaire tuleb Elisega külla. Alguses oleme meie juures ja siis läheme kõik koos Tammeka laste-mänguväljakule. Täna on ka Kadi siin pisut aktiivsem, ronib nüüd ka läbi toru, mida varem täiesti ignoreeriti. Kui Elise pigem ronib-turnib, siis Kadi pigem jookseks ringi, näiteks palli järel; kiikuda meeldib ka palju.
Peale mängimist tuleb Kaido külla. Teeme tema sünnipäevaeelse veinikese No muidugi sööme ka Elisest ja Kairest üle jäänud torti ja Kaja tehtud pitsat.
Kolmapäev. Kaks ööd järjest on nüüd laps jällegi jauranud. Ei aita see õhtune väsitamine ikka midagi järelikult. Tundub, et näeb halba und ja hakkab siis kellegi lähedust nõudma. Meil öösiti isegi lamp põleb, et laps pimedust ei saaks karta, aga pole ka sellest abi nagu näha. Ei olegi midagi, kui et tuleb lihtsalt leppida ja loota, et see kunagi läbi saab. Muuseas täna öösel, kui laps kell kolm esimest korda lärmi lõi ja siis iga pisikese aja tagant uuesti nutma hakkas, läks Kaja lõpuks alla lapse kõrvale voodisse. Aga, ega see suurt midagi vaiksemaks ei teinud...
Kaidol on täna sünnipäev. Käime „meie“ ja „nemad“ koos Moka kohvikus kooki maiustamas. Et me kingime Kaidole ka šampuse, siis ta arvab, et võiksime selle koos ära tarbida. Mokas loomulikult oma jooke juua ei või, seega käisime Filosoofist läbi ja sõitsime raudteejaama. Lihtsalt toaseinte vahel ei tahtnud olla ja siin on selline mõnus olemine päikeseloojanguga Isegi reisirong mahtus selle aja sisse mil me seal olime, justkui ootaks me kedagi rongilt tulevat.
Neljapäev. Täna sajab hoolega. Vihm segas isegi kodu minekut, täpselt poole viieks tuli paras padukas just peale. Seega viibis start kodu poole veerand tunni jagu.
Täna on meil justkui külastuspäev Hakatuseks tuleb Jaanus (tihane) oma fototehnikaga külla. Plaan on mõned perepildid teha ja plaan on et see plaan ka teoks saaks. Plaanid said teoks. Ja kui Jaanus oma asjad kokku sai, saabus Kaido, et meiega mõnusasti õhtustada.
.
Reede. Täna öösel oli laps üle mitme päeva päris vaikne. Like, like, LIKE!
Hommikul kohe käisin Kaideri töö juures. Üritasime ühest kettaboksist jagu saada, aga ei õnnestunud. Tuleb mõni päev uuesti proovida.
Õhtuks oli Kadi kutsutud sünnipäevale mänguasjamuuseumi mängutuppa. Seal saime olla mõnikümmend minutit, kuna samale ajale jäi lasteaia koosolek.
Kajal on jällegi aimdus, et ega sest koosolekust midagi head asja saa. Aga, vägagi sai! Lapsed võetakse kõik esmaspäevast vastu, tuleb sellest siis lasteaed või lastehoid. Majaomanikud on jätkuvalt lasteaia vastu. Ausalt, see vastasseis on üsna põhjendamatu ja nende inimeste koha pealt väga alatu tegu! Appelleeritakse lärmi osas – lapsed on ju ainult päeval lasteaias ja palju see kisamine ikka levib? Lisaks, et parkimiskohti on vähe – siin on parkimiskohti ümberringi sitaks! Nad vist ei tea mis teiste lasteaedade juures toimub. Pealegi lapsevanem tuleb, toob lapse ja sõidab kohe ära, seega ka see probleem pole probleem. Kolmandaks, et mänguväljaku tõttu tuleb pargist maha võtta kolm puud ja siis tulevad tootmishooned inimestele aknast nähtavale ja nad seda ei taha – mida?! Nende endi lastelgi pole praegu kuskil mängida ja mis selles vaates seal nii jubedat on? Tulge vaadake mis minul on, ja mina ei kurda küll kellelegi!
Igatahes nägime lasteaias ära Kadi rühma ruumid ja näidati ka neid ruume kus hakatakse lastega rütmikat tegema, laulma jms. Mina olen positiivselt meelestatud 
Laupäev. Reijo käis ka eile lasteaia koosolekul ja näed, täna on ta juba haige! Ega nüüd täpselt ei teagi, kas ta sai mõnelt lapselt viiruse või oli tal see juba varem külge korjatud...
Meie aga käime linnas. Täika on selleks aastaks läbi, aga täna oli linnas suur Maarjalaat. Vaatamata esialgu pisut sombusele ilmale oli siin nii müüjaid kui ostjaid ikka omajagu. Seekord oli ka niipidi, et Kaja leidis rohkem tuttavaid rahva seast, kui mina 
Lõunauinaku tegime kodus, siis käisime Lõunakeskuses - vaja nüüd mõningaid asju lapsele lasteadea. Käime ka Maximas linnas ja viime Innale Reijo jaoks rohtu.
Õhtul tegime vanni, olime kõik kolmekesi vannis, kuigi jah, ruumi on meil seal ikka tõsiselt vähe
Pühapäev. Hommikuaskeldustes tõin ahjupuid tuppa – talv läheneb, Kaja majandas seni lapsega. Et ilm paistis ilus, võtsime suuna Luke parki. Päike paistis ja kõik oleks olnud hiiglama hea, kui tugevat ja külma tuult poleks olnud.
Luke pargis läheb kõik ülesmäge, ja minul, mõisate armastajal, oli rõõm näha, et peaaegu kokku vajunud mõisahoone on rekonstrueerimisel. Katus on taas peal ja keldreid kohendatakse. Näis, kas kunagi saab see siis ka nii valmis, et maja saab taas elule.
Õhtupoolikul käin Kadiga Tammeka mänguväljakul ja päris õhtul käin maratoonlastest Kaido ja Taneliga Tammekal saunas