Esmaspäev. Taas tööle. Täna on lisaks selline päev, kus laps läheb esimest korda lasteaeda! Esimene päev on lapsed koos emme või issiga, lastakse neil lihtsalt uue kohaga harjuda. Kuigi Kaja tahab esimesel päeval kasvatajale ka lilli, on minule lähimad poed kinni. Esimeseks korraks sõidan ka mina korra lasteaeda, vaja on viia lapsest paari pilti, mille siis töö juures välja lasen.
Tagasiteel käin Kaideri juurest läbi, haaran sealt kettaboksi ja tunnistan ta kasutuskõlbmatuks, ehk siis tuleb poodi tagasi tassida. Jama.
Emme räägib, et laps mängis asjalikult, aga iga natukese aja tagant piiluti, kas emme ikka nähtaval on. Esimesel päeval oldi mõned hommikused tunnid, edasi juba mindi kodudesse tagasi.
Õhtul kui koju jõuan, on Kerli oma lapse Keisyga külas. Kajale pannakse pähe juuksevärv, mina seni majandan lastega. Lapsed saavad omavahel päris hästi läbi, isegi asjatavad koos. Näiteks koos tehti tühjaks, laaditi täis ja tehti veelkord tühjaks musta pesu korv
Teisipäev. Ka täna läheb Kaja lapsega lasteada. Täna on olukord teisem: emme on natuke seal ja siis peab ära minema. Kadi aga oli sellest üsna häiritud olnud ja enamuse ajast oli ta jauranud. Poolteist tundi hiljem siis kutsuti emme järele. Ja tuleb välja, et samal ajal polnud ka emmel kerge... Naised, naised.
Päev keeras täna üllatavalt soojaks, päikese käes suisa palavaks. Seega sõitsime ratta seljas lapsega Tähtvere mänguväljakule. Aga seekord läksime pisikese ringiga, käisime raudtejaamas, kuna olen täheldanud, et „tsuhh-tsuhh“ talle meeldib, kuigi väidab et kardab
Enne ööd sai kaetud jalkat. Eesti mängis Türgiga. Esimeses veerandtunnis oli põnevaid hetki, aga siis sai Jääger punase ja sellega võis mängu meie jaoks lõppenuks lugeda. Kaotasime 0:3.
Kolmapäev. Täna hommikul viisin lapse lasteaeda mina. Pakkisin ta lahti ja andsin kasvatajale üle – kohe ei kuulnud küll, et oleks nutuks läinud. Samal ajal kõrvalrühmas üürgas vähemalt kolm last...
Soovitan Kajal kodus mitte üle mõelda ja hoopis kaltsukatesse lapsele riideid vaatama minna. Lähebki, kuigi üritab hoida lasteaia lähedale Peale kümmet saabki juba kõne ja läheb lapsele järele. Meie laps on üks hellikumatest. Kasvataja saab ta vahepeal rahulikuks ka, aga siis mingil hetkel läheb taas lauluks. Aga küll me sellestki üle saame
Õhtul tuli Inna Reijoga külla. Parandasin tal laualambi ära. Siis saabus Kaido külla. Käisime temaga Tammekal üht karikamängu vaatamas. Plaanis oli olla ainult esimese poolaja, aga et mäng läks käest ära, siis polnud me isegi seda lõpuni. Pealegi, kui kohale jõudsime, hakkas sadama ja enne poolaja lõppu jäi sadu üle, seega lootsime enne järgmist sadu Filosoofi tagasi jõuda.
Inna oli just lahkumas ja teda oli asendama saabunud Piret. Piret tõi kaasa õe läpaka, mis vajas üle vaatamist. Tegime ka kerge veinikese.
Tänase päeva leid minut.ee vahendusel Taani ühistranspordi promomisest
Neljapäev. Täna oli laps emmega lasteaias koos. Nii kui emme silmapiirilt kaob, nii on lapsel jonn lahti. Paistab, et täispikka päeva ei tule niipea...
Õhtu on üsna vihmane. Samas on kuidagi tavaks saamas õhtused lapsega väljas käimised, seega teeme perekondliku jalutuskäigu Tiigi parki. Lapsele on vaatamist küllaga. Reiniku staadion jääb tee peale ja lapsele meeldib vaadata kuidas teised seal askeldava ja palli taga ajavad. Tiigi pargis uudistame Hurta ja lõpuks jõuame sihtkohta – tiigi äärde. Kuigi vihmapiisad panevad veepinna värelema, näeme ikkagi seal sees ujuvaid kalu. No ja muidugi ka pardid on lapsele põnev vaatepilt. Toidame kaladele-partidele mõned küpsised ja võtame suuna tagasi, sajab järjest rohkem...
Reede. Tööl on programmeerimispäev! Nii kurjavaimu ammu pole programmeerinud. Nüüd siis vaja raamatupidamisele üks julla teha. Hea, et vanad programmid on näideteks ees olemas. Aega teema võtab, aga õhtuks on prototüüp mingil tasemel valmis, aga esmaspäeval on seda vaja veel edasi arendada ja mugandada.
Õhtu on kontserdi külastamine Kaidoga: No Big Silence @rockiklubi.
Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!
No Big Silence @rockiklubi
- Üksikasjad
- -> 1914
Kontserdi päev. Paar tundi varem läheme Kaidoga liikvele. Et vaba õhtu ja see ka vastu nädalavahetust, siis võib endale pisut vägijooki lubada. Lembitu Konsumis läheb meil pikalt aega. Esialgu vaidleme margi osas mida tarbida. Valikuteks vein, jääger ja pipraviin. Veiniavajat pole kaasas ja mitut pudelit (ühest jääb ju väheks) kaasas vedada on piin. Jääger tundub hetkel kuidagi mõttetult magus ja imal, pole just hetkel seda soolikat mis seda seedida tahaks. Pipraviin pole just mu lemmikuid, aga ta pole vähemalt magus ja teda pole vaja kahele palju kaasa vedada Seega otsustame pipraviina kasuks, valikuid on kolm, korda eri mahud. Poolesest on palju, arvan mina, Kaido aga vastupidi. Lõppeks siis võtame poolese pipraka, lisaks coca.
Ja nüüd tekkis küsimus, kas meil topsi ka vaja on. Nimelt tollest pudelist pole hää juua, tal miski plastikjulla seal ees. Kaido uurib apteegist ja sealt pakutakse talle uriinitopsi Tops topsiks, aga et ta selliseks lolliks asjaks on mõeldud, siis minul on miski sisemine tõrge ja see tops jääb ostmata Aga avastame kohviautomaadi, võtamegi ühe kohvi, ja sellega topsi probleem laheneb.
Algne plaan oli aega parajaks teha Toomemäel. Kell aga muudkui läks ja Toomemägi jäi siit üsna kaugele. Võtame suuna raudteejaama ja sealt edasi läbi pargi teeme mingi umbmäärase ringi Tähtvere peal. Võiks öelda, et üsna sihitu ajatäitmine
Miski üheksa paiku jõudsime Rockiklubi juurde. Siin aga kontsert veel ei käinud, pakuti et tunni pärast tuleb esimene soojendaja peale. Et meile niisama tubases keskkonnas istumine just meeltmööda ei olnud, läksime Feenoksisse cocat juurde tooma. Naasime kontserdi paika, aga ikka vaikus. Pipraviin oli selle ajaga hakanud otsasaamise märke välja näitama. Ega muud üle jäänud, kui tuli leida lisa. Olgem ausad, mina küll rohkem ei tahtnud, aga sõbra eest peab ju hoolitsema Kõmpisime Tiigi poodi.
Tiigi poe ees sõitis meist mööda öise rattasõidu rahvas, mida pidi eeldatavasti olema 500 ja keda oletatavasti oli rohkem. Elasime neile siis pisut kaasa. Õigemini mina elasin, Kaido kobis poodi süüa ja juua tooma. Ühel vennal läks siinsamas kumm katki, tuli seda siis meie juurde parandama. Vennal oli kõik kaasas, justnagu kummi katki minek oleks ette planeeritud olnud „Ma olen Tallinnast, selleks on kõik vajalik kaasas,“ sõnas ta ise
Tegime taas ringi kontserdile. Joogikraami peitsime eemale puu otsa. Esimene soojendaja oli miski soomlane, Ozzmond nimetusega. Seisis üksi kitarriga laval ja lasi laia naeratusega laulu. Minu arust käras küll, Kaido arvates mitte, aga noh, vahet ausalt polnud, see mida tegelikult kuulama tulime, on ikka midagi muud. Ahjaa, kohtusin üle pika aja kunagise vana tuttava Andresega kellega koos keskkoolipinke oleme nühkinud. Kutsusime ka teda välja puu alla, aga ta olla täna kaine poiss ja väljas olevat liiga külm
Kui järgmine esineja, Blueintheface, jällegi soomlased, peale tuli, olime meie väljas ja vaatasime kuidas noored tagaajamismängu mängivad ja pudeleid toksivad, kuniks ühe klaaspudeli ära lõhkusid. Kui Kaido tahtis tõpraid korrale kutsuda, jõudis temast ette üks tšikk ja too juba abi ei vajanud
Järgmisel hetkel nägime Andrest väljas jalutamas. Hurjutasin siis, et pidi ju liiga külm olema Tema aga kurtis, et see punapea kes lavale tuli, kriiskab nagu viimsepäeva hommik oleks saabunud ja tema vanad kõrvad sellele vastu ei pidavat. Ehk siis tema käis autos kõrvatroppide järel
Enne kui tegelikuks lahinguks läks, jõudsime juba kaheksandat korda puu all käia. Kaido manustas põlevat ja mina olin lihtsalt sabarakuna kaasas. Aga olgem ausad, sees polnud nagunii midagi peale hakata.
Ja siis ta saabus. Saal keerati pimedaks, heli keerati korralikult juurde ja vilkuma pandi värvimuusika. Siit algas õige lahing. Tore oli inimesi vaadata ja ka ise muidugi kaasa elada. Mingid sellid võnkusid üle saali, aga need kutsuti lõpuks korrale. Rahva seest avastan Marta, tema vana NBS fänn, rokkis oma rahvaga.
Kuna ma viimati industriaalmetalit üldse kuulama käisin? NBS'i? Oi see oli hiiglama ammu, Sadamateatris*...
Kokkuvõttena sain elamuse-laksu kätte ja olen rahul (ei käi soomlastest esinejate kohta). Rahvast polnud ka õnneks üle mõistuse palju, vaid sai ruumis ikka liikuda ka. Tore üritus.
Kui siis pidu läbi, võtsime puu otsast oma jäägid ja kulgesime Filosoofi. Kaido kurtis, et ta on ikka natuke liiga purjus, kuigi minu arvates polnud tal häda midagi (oleme vist hullemat näinud) Mina aga, tagasihoidlik pipraviina jooja nagu ma olin, olin peaaegu kaine kui kodu jõudsin. Kontserdil sai uim välja hüpatud ja tegelikult mul selline plaan oligi. Ning, saab vist ka tulevikus olema.
Igatahes tänud Kaidole, et ta NBS mõtte üldse päevakorda tõi ja et me selle ka kenasti lõpuni vastu pidasime!
* Vaatasin järele, viimane NBS kontsert minu jaoks oli 2006 aasta mais. Hea on lugeda ja avastada, et ka seal kohtasin Andrest ja et ta juba sealgi kasutas kõrvatroppe :P
Laupäev. Laps lõi öösel lamenti, korduvalt nuttis, aga Kaja tegeles temaga. Mina üritasin nurru lüüa. Aga ei, ei lastud. Lisaks tuli laps vara üles. Minu tänaöine uneaeg: 3,5 tundi. Kas sellest piisab, et päev lõppu vedada?
Käime Sepa turul, Inna poisiga ka. Tahan võtta lapsed käest kinni, üks ühest, teine teisest käest, aga Kadi ei taha. Kadi tahab Reijo käest kinni võtta ja poisil pole õnneks midagi vastu. Lõpuks lasin mina Reijo käest lahti ja lapsed kõndisid mulle käsikäes kenasti järele Nii lahe vaatepilt, kõik vaatasid ja muhelesid. Emmed aga lasid siis mööda turgu ringi, lapsehoidja oli ju olemas.
Lapse lõunauinakuga keerasin põhku ka mina. Ei jaksanud ikka üleval olla. Kaja samal ajal läks kinno Puhastust vaatama.
Magasime päris pikalt, sai kohe väga hea. Ka Kaja saabus kinost. Tema arvamus filmist, et raamatut ta luges, kino ta vaatas, teatrietendust ta enam näha ei taha, liiga kole olevat see teema. Ega jah, see küüditamise värk pole just teab mis lõbus asi.
Annan täna emmele veel vabadust, võtan lapse Tammekale jalgpallile kaasa. Esimese viieteistkümne minutiga pannakse mängus asjad paika: Tammeka juhib 2:1 Narva Transi vastu ja see ei muutu kogu ülejäänud mänguaja jooksul. Jess! Võit üle viie kuu. Martinil olid püroasjad kaasas ja neid kasutati siis nii väravate löömise järel kui ka mängu lõpus. Kadi tossu kartis, kippus jonnima. Enne esimese poolaja lõppu läksin temaga mänguväljakule ja tulin sealt tagasi enne teise poolaja lõppu. Elasin võiduovatsioone kaasa ja sõitsime tagasi koju.
Pühapäev. Kole öö, laps nuttis mitu tundi järjest enne kui emme tema juurde magama keeras... Lasteaiatrauma? No peame üle elama...
Hommikul tegelesime aias. Niitsin ära muru, tegime korda peenrad ja riisusime mida riisuda oli. Aed sai palju kenam.
Õhtul helistati töö juurest – turvateenistusel läks arvutiga midagi sassi. Sõitsime ratta seljas lapsega kohale, tegin asja korda ja sõitsime Sõbra tänava mänguväljakule.
Siin oli lapsi päris palju. Kadi muudkui jälgis neid, ise kiikus. Üldse ta kuidagi liiga palju tahab kiikuda, mitte muid mänguväljaku võimalusi kasutada. Hiljem sain ta ka liiva sisse mängima.