Esmaspäev. Und nägin palju kuna uni oli rahutu. Ka lapsel oli raske üles tulla. Juba hommik oli üsna palav ja sellest ka ülejäänud päev oli üsna ebatavaliselt suvine :P
Päeval oli Kadi lasteaias. Õhtul aga käisime lastega Anne kanali ääres ujumas. Kui Reijo näiteks duššinurgas vees sulistamisest kategooriliselt ja valjuhäälselt protesteerib, siis siin on nagu või sees. Ka Kadile hirmsasti meeldib. Aga kaua me pole, siiski esimene kord ja ma ei ütleks et nüüd nii väga soe veel on 
Peale ujumist sõime kodus ja käisime Maximas.
Teisipäev. Kui öö oli OK, siis hommik oli veider. Kadi muudkui nuttis ja jauras ja miski ei meeldinud ega sobinud. Nuttis kohe südamest. Ega me aru ei saanudki mis tal viga oli.
Täna sõidan Riiga HP ja Inteli korraldatavale seminarile. Jaanus jõudis maja ette 15 min enne 7:45't. Ma polnudki päris valmis veel. Saatsin tüdrukud ära ja panin oma asjad valmis.
Tee vennasvabariiki sujus viperusteta. Kui Eestis ühtegi politseid ei näinud, siis siin kontrolliti Valka külje all algatuseks dokumente ja hiljemgi oli politseinikke näha. Riias keerutasime pisut ringi, kuna Jaanuse GPS oli kohati uimane ja ajas meid sassi. Ja lõpp-punkt oli ka vale. Hotell oli linnulennult 300m teises kohas, aga tänu kohalikele saime lõpuks õigesse kohta. 
Algatuseks anti süüa. Ootasime õiget aega ja vaatasime kuidas reklaamlambid libistasid seintele Inteli ja HP siniseid logosid. Vaatasin nii, et kahe meetri peal olev lamp paistis teravalt paremasse silma. Ja sellest jäi silm valutama ja andis tunda veel ka järgmisel hommikul! Täitsa karm värk.
Peale söömist koguneti ühte suurde ruumi, kuulati ära avakõne ja edasi jaotati rahvas gruppidesse ja need grupid liikusid kahekümne minuti tagant ühest ruumist teise kuniks igas presentatsioonitoas oli käidud. Jah, midagi jäi ka külge ja oli üht-teist uut ka, kuigi 80% oli ta siiski teemade nuusutamine Lõppkokkuvõtteks võeti meid taas kokku, tänati osalemast, anti pudel veini ja loodeti kohtuda juba õhtusöögil ja sellele järgneval diskol.
Check-in. Saime toa kuuendale korrusele vaatega parkla peale ja konverentsirrumide rõdu poole. Tuba oli igati viisakas ja mugav, mitte sõnagi kobisemist, tõsiselt.
Õhtusöök. Kolmekäiguline. Esimene käik minule ei kõlvanud ja magusroast jäätise loovutasin samamoodi Jaanusele Aga muidu oli hea. Praad oli selline omalaadne, liha ja kartul, ilma salatita, aga maitses hästi.
Disko. Bänd, kes oli üritusel tuju tekitajaks, tegi kõik mis bändil võimalik: olid krapsakad, lood olid kaasahaaravad ja üldse selline tore. Mis polnud tore, oli naiste kümneprotsendiline osakaal kogu 160 pealises seltskonnas. Mina sain igatahes tantsimise osas kaks korvi: eestlanna ei tahtnud tantsida ja lätlanna oli tööametis ja ei saanud (kuigi hiljem tantsis küll :P ). Ega siis midagi, lakkusin veinikest edasi, ajasime rahvaga juttu ja pistsime suupoolist. Mingi hetk aga sai villand, enamus naisi kadusid omadega alla baari ja mitte midagi asjalikku peale hakata ei osanud, keerasime tuppa põhku.
Ahjaa, meelest läks, bänd tegi ka ühe pausi ja siis oli baarmanide show. Minu jaoks nii ja naa teema, käis kah, aga minule see suurt erilist lõbu ei pakkunud :P
Kolmapäev. Oeh, halvasti sai magada. Ei, toatemperatuur oli OK (tänu kondikale), voodi oli mugav ja hea, keskkond oli igati und soosiv... ...aga... Magama oli raske jääda, seda arvatavasti sellest poolest tassist kohvist mis küpsiste kõrvale NIII HEA oli. Edasi, Jaanus kippus norskama mis magama jäämist veelgi raskendas. Lisaks koridoris käis miski möll mingite kummaliste vahedega, need ajasid üles ja siis kõik asjad kokku raskendasid jällegi taas magama jäämist. Lõpuks ka põiekas ning isegi üks äikesekärgatus.... Jama! Igatahes Jaanus ärkas kuskil seitsmest vist, piilus telet ja suikus, vaat see aeg oli minu jaoks siis kõige õigem magamisaeg :P
Kümneks panime asjad kokku ja liikusime alla sööma. Meie teadsime, et süüa saab kümnest, hiljem avastasime, et oleks ka juba kaheksast saanud ja seda poole üheteistkümneni – vaat et peaaegu oleks üldse ilma jäänud :P Aga väga paljud teisedki olid alles söömas või alles tulid.
Peale sööki algas tagasitee, ühe peatusega, mingis suures kaubanduskeskuses. See koht oli nii lollisti üles ehitatud, et kui kuskil mõnes poes midagi leidsid, siis hiljem seda poodi uuesti üles leida oli paras töö... Igatahes sain siit kingitused nii lapsele kui naisele (sünnipäevaks).
Kaubandusest panime otseteed kodumaale, Tartusse, Filosoofi tänavale. Kaja oli juba kodus ja tal oli plaan: läheme selle imepalava ilmaga jala lapsele järele ja siis sõidame bussiga tagasi. Plaan muutus nii palju, et bussiga sõitsime Tammelinna külje alla Riia tänava äärde pitsasse.
Plaanisime seda kohta külastada juba ammu, aga kunagi nagu ei õnnestunud, nüüd siis aga olime siin. Pitsameister kiitis oma toodangut ja teatas, et koht paari päeva pärast likvideeritakse – omanikul Tallinnast ei jätkuvat aega ja viitsimist kohta pidada ja vedada. Kaja tõmbas paralleele kunagise Ö-klubiga, mis ka meie lähedal oli ja kuhu jõudsime alles vahetult enne selle kinni panemist 
Igatahes pitsad saime kätte ja sõime me neid Tamme staadioni ääres tammede vilus. Ilm oli ilus ja soe, puude varjus oli mõnus ja pitsa maitses hea. Kadile meeldis vaadata kergejõustiklasi kes meist aegajalt mööda lippasid. 
Neljapäev. Eile sai vara magama ja öö oli hea. Teised ärkasid enne kella miskipärast ja ega siis ju minulgi väga magada lasta tahetud
Õhtul kui Kadi peale võtsime, käisime Prismas. Kajal oli vaja käia Lohkvas, seega peale õhtusööki viisime Kadi Inna juurde, käisime Lohkvas ära, võtsime lapsed ja Inna kaasa, viisime Kaja Filosoofi ja suundusime Tammekale mänguväljakule.
Margarete oli lastega ka siin. Konstateerisin siis fakti, et näen teda esimest korda kaine peaga Ta sai loomulikult valepidi aru, mina mõtlesin sedapidi, et mina olen alati siis kerge auru all olnud kui teda kohanud olen
Mänguväljakul olid täna lapsed kuidagi teistmoodi. Kippusid ikka meie juures olema mitte omaette mängima. Samamoodi ei tahtnud omaette ka kimalased olla, lendasid parvena meie ümber ja tahtsid meist osa saada. Seega olime siin üsna lühikest aega. 
Tänane päevateema: kas sääsed magavad? Kokkuvõtteks, et ega vist ei magagi, vähemalt mitte nii nagu meie seda teeme.
Veel üks intrigeeriv teema, et kas naised peaks tahtma lapsi või ei peaks, ühiskondlikust survest selles vallas jms. Tekitas igasugu mõtteid, aga otsustasin mitte kommenteerida
Reede. Magasime hästi ja hommikul sõitis üks lasteaeda ja kaks tööle.
Pisut enne nelja helistatakse lasteaiast, et Kadi tundub kuum. Sõidan järele, siis uuesti töö juurde, kust varsti pääseb ka Kaja. Hea, et emmele järele tulime – mingi elektrivõnge käib majast läbi ja mõned masinad tuleb aidata uuesti käima.
Kodu sõidame üle Maxima, kuna palavikurohi lapsele on kodus otsakorral. Ja siis nõuab laps ainult emmet, terve õhtu läbi. Tänaõhtuse grilli Inna ja Kaido perega veedab Kaja lapsega toas, mina väljas. Ajame Innaga grillimasina käima ja kukume otsast grillima. Suur vihmapilv käib ringi ja jõuab siis kohale kui me teise laari grillilt maha võtame ja Kaido Piretiga saabuvad.
Kolmas laar grilli käib kerges vihmasajus. Kaido planeeritud viinavõtt on tema poolt plaanis, minul tekkis esimese pitsi maitsmisega juba tõrge. Veini oleks veel joonud, aga kuidagi muude toimetuste vahel läkski meelest ära...
Kui väljas lõpetasime, suundusime sisse. Ainult Inna poisiga igaks juhuks ei tulnud Kadi palaviku tõttu. Sees ajasime juttu ja vaatasime jalgpalli. Kadi istus Kaidol süles ja tundis sellest siirast rõõmu Kui külalised lahkusid, vaatasime meie jalka lõpuni ja ronisime magama. Lapsele sai 39,1 kraadi pealt rohi sisse ja viinasokid jalga...
www.stereotyyp.ee presenteerib videosid mis üritavad inimestel muuta mõtlemist, et lahti saada vanadest kinnistunud dogmadest. Vaadake videosid SEALT, päris toredad.
Öö. Niisiis, kui Kaja teises toas lapsega magama jäi, siis mina tagatoas majandasin veel arvutis. Kõik tundus OK, aga lapse kõrge palaviku valguses olin valmis ka öisteks seiklusteks. Pool üks öösel lõi laps lärmi ja Kaja muutus nõutuks, kuna õhtune rohudoos ei kippunud lapsel palavikku maha võtma. Helistasime ka Perearstikeskuse infoliinile ja soovitati vahelduseks paratsetamooli küünlaid. Et meil neid kodus ei olnud, sõitsin raeplatsi apteeki.
Linn oli ärkvel, tõsiselt! Maasika ees oli autosid kahelt realt, raekoja taga parklas andis endale kohta leida, enamasti rõõmsaid nägusid olid kõik tänavad täis. Tegelikult tekkis selline maailmaga pahuksisse minemise seis, et näed, kõik siin pidutsevad, aga mina olen siin palju tõsisemate probleemidega. Aga et oli kiire, siis kaua neid mõtteid koguda ei jõudnud. Sain rohu ja kiirustasin auto juurde tagasi. Raekoja taga aknaraami serval istus kaks neidu ja nende poole suundus autode tagant seltskonnast tüüp ja küsis, et mis neidudel plaanis. Üks ütles otse: „Ootame kenasid kutte.“ Lahe Mis sealt edasi koorus, ma ei tea.
Igatahes käik oli päris kiire kuna foorid ju ei pidurda ja liiklust väga ei olnud. Laps sai oma küünlakese sisse ja mõne aja pärast oli juba tunda palaviku alanemist. Keerasime tagasi põhku, aga uni ei tulnud pikalt, vahepeal kuulsin kui teises toas tuli ära kustutati ja natuke midagi räägiti kuni kõik vaikseks jäi.
Laupäev. Kõik jäi vaikseks hommikuni, enne seitset ärgati üles. Minul lasti põõnata peaaegu üheksani, vahelduva eduga muidugi Lapsel on hommikul kerge palavik ja see tõotab head. Süüa küll kopikagi eest ei taheta, aga see on alati palavikuga nii olnud, siiski, murelikuks ta natukene teeb.
Kaja läheb kirbuturule ja poodidesse, mina olen kodune. Ka endal on kuidagi raske olla ja pea kipub valutama... Igatahes üheteistkümneks tõuseb lapsel palavik taas 38,5 peale ja läheb taas küünal sisse. Natukene paitan ja varsti tibulinnuke juba magab.
Kui Kaja saabub, avastab, et küünal on pepust välja tulnud – vaat siis mind ja minu toimetusi, ise olin veel nii rahul et sellega nii hõlpsasti hakkama sain :S
Neljast oli plaanitud grill. Kui Kaido saabus, palusin tal ka lapsele tere ütlema minna. Kadi oli sellest nii nabast ära ja nii südamest rahul ja liigutatud, et mul pole sõnu selle seletamiseks! LAHE!
Varsti saabusid ka Sigmar, Inna Reijoga ja Martin. Grillimaterjali on palju ja Inna viimane grillribi saab napikalt enne süte ära põlemist valmis Rohkem poleks sütt olnud ka... Kui fännid ees staadionile ära lähevad, siis meie ülejäänud teeme aia korda ja siis suundume Inna ja Reijoga neile järele. Kaja jääb ikka veel tõbise Kadiga kodu.
Mäng Tallinna Kaleviga lõpeb võiduga ja fännid lähevad linna peale tähistama. Mina nendega ei liitu, olemine pole kuidagi hea ja alkoholi ka juua enam ei taha (rõvedast heledast lahjast õllest staadionil piisas). 
Pühapäev. Öösel keegi karjus tänaval ja keegi sõimas talle järele. Kaja oli kindel, et kuulis Mällari häält. Päeva peale aga selgub, et Mällar ei mäleta ööst mitte midagi ja ärkas kodus Annelinnas, ehk ideeliselt ei saanud see tema olla, kuna suund oleks ju totaalselt vale olnud. Tont seda teab.
Kõik ärkame seitsmest üles. Seega saavad varakult valmis ka kõik hommikuga seotud toimingud. Vaatasime kella ja otsustasime Lõunakeskust külastada, et ongi hea minna, rahvast vähe ja parkimiskohti palju
Ja nii ka oli. Põhirõhk oli Rimi peal, kus terve rida erinevaid soodukaid. Siit sain lõpuks Kadile My Little Pony Train rongikomplekti. Tõsi, mulle meeldivad rongid ja osalt oli see ka mu kinnisidee, aga ka Kadile rongid meeldivad ja ta mängis sellega terve ülejäänud päeva
Kodu jõuame enne lõunat ja Kaja otsustab päikest võtma minna. Mina jään lapsega, tal jätkuvalt 38 kraadine palavik...
Peale lõunaund lapsega on Kaja kodus tagasi ja mina lähen fännidega Tammekale esiliiga mängu vaatama kus Tammeka II võidu võtab. Poolajal hoolitsen natuke ka füüsise eest – jooksen mõned ringid ja venitan.
Pikalt, deem, liigagi pikalt on põud olnud. Seega võtan täna oma ämbri ja naabri kastekannu ning kastan aias lillekesed ja sibulad ära. Endal kohe parem sisetunne
Kaja magab täna lapsega eestoas kuna üksi teda magama jätta pole mõtet – väga tihti ärgatakse üles ja öösel oleks vaja ka üks kraadimine teha, et näha rohu andmise vajadust.