Esmaspäev. Ärkan öösel ühel ajal hirmsa kriipimise peale: hiired kurat! Kunagi ammu nad kuskilt vundamendi pealt vahele trügisid, siis sai aga tee blokeeritud, nüüd vist on uus tee leitud. On kohe kuulda kuidas kunagise ukse koha pealt penoplasti vahelt elukas läbi poeb ja siis edasi juba mitmel suunal liikuda saab. See pugemine on kohe voodi päitse juures, et see mind ei segaks, keeran voodis ringi, pea ahju suunda. Aga vahepeal kiputakse siiski ka kõvasti krõbistama... Siiralt loodan, et see Kadit üles ei aja, muidu ei saa enam tema ka magada! Keerlen öösel nagu vurr pikka aega enne kui suudan taaskord magama jääda. Aga uni on halb, sisemine ärritatus segab ja vahepeal käib Kadi pissil, öeldes särava ja valju häälega: „Issi, ma lähen pissile.” Ma olen üritanud talle selgitada, et käigu kui vaja, ärgu ajagu teisi üles, aga vahepeal ta ikka oskab...
Pisikeste vahedega üles ärkamine tähendab, et ööst jääb ka unenägusid meelde. Olin nagu mingi Kättemaksukontori taolises firmas ja kirjutasin töökäskusid. Kui kõik tööd tehtud olid, kirjutasin järgmiseks ruudulisele paberile, et töötajad peavad mulle tooma: Coca Cola, Küpsised, Relv Jürile 
Teises unenäos nägin Putinit, et see oli tankidega Tõrva roninud, tegi mingi hookus-pookuse ja haihtus, tankid ja teised tegelinskid jäid. Ka Krokot nägin mingis lõigus, kondasime mööda Tartu kesklinna. Ja siis veel nägin videolõiku endast naljakate videote saates, aga see lõik oli helitu ja naljatu.
Tööpäev on täna kontori sisene. Jaanus saabub puhkamast homme ja tänaseks mul erilisi planeerituid asju pole – olen tuletõrjujaks kui kuskil miskit lahvatab.
Lõuna ajal käib Kaja, käime siis söömas. Tuleb just ämmaemanda juurest – siiski viimased nädalad tite ootamist 
Kaja tahaks või homne päev juba maha saada, aga ega loodust ikka vägisi tagant ei sunni 
Lasteaeda lähen täna mitte ainult lapse järele, vaid ka õpetajat õpetama, kuidas ta Dropboxi pildid peaks panema mida siis kõik lapsevanemad näha saaksid Kadi seni möllas tüdrukutega, käisid vahepeal mind kõditamas või togimas ja jooksid jälle minema :P
Õhtul on Lille meil. Tal sai trenn läbi ja kuueks pidi minema alla linna sünnipäevale, vahepeal aga miskit mõistlikku teha polnud (koolivaheaeg ju), seega otsis varjualust.
Õhtul sõidame Kaido juurest läbi, et võtta Vennaskonna kassettide etikette. Otsustame endile särgid teha reedeseks kontsertiks. Siis aga käime Kaubamajas. Kaja otsib kunagi nähtud ingli kujukest mida ta aga kuidagi enam leida ei suuda.
Kaubamaja peaukse ees on Make Chocolate Fair kampaaniaüritus. Jaanus on ka siin, vaatame siis tantsijaid ja uudistame niisama ringi.
Täna jagatakse Nostalgiline Tartu grupis põnevaid vana Tartu pildivideoid, mida keegi Tauno on kokku pannud: Pildikesi Kadunud Tartust ja Tartu Mida Meil Enam Pole (sõjas hävinud).
Teisipäev. Hiired segasid öösel taas magamist. Mul oli juba tunne, et üks neist mul elamises ringi sebib. Tõin isegi taskulambi välja, aga ei tuvastanud liikumist ega auku. Igatahes on nad mulle sõja kuulutanud. Kuigi eile sai ka mürki pandud, see veel ei mõju. Aeg on raskekahurvägi, ehk hiirelõks, välja tuua. Kohe hommikul lähen ja panengi selle väljaspoole maja eeldatava sissekäigu juurde vundamendi servale.
Täna on Jaanus Soomest tagasi, täis muljeid, enamasti mitte just negatiivseid, aga ka mitte positiivseid. Ummi külastab meid ja mingi hetk enne lõunat kaovad mõlemad äkki ära. Käin lõunal ja korra ka kliendi juures ning naasen kontorisse.
Täna käib Kaja lapsel järel, seega saabun kodu otse. Käin ja uurin kohe mitusada hiirt mu lõksus on. Nagu arvata võite, ei ühtegi, lisaks lõks kinni. Teen ta siis taas lahti ja käin õhtu jooksul mitu korda kontrollimas – ei kedagi. Vahetan isegi juustutüki välja.
Aias korjan kõik maha kukkunud õunad kokku, lõigume ära ja paneme nad ahju kuivama. Siis võtan kätte ja teen ülakorruse Kadile ööbimiseks valmis. Tundub, et talle meeldib. Toetame teda igatepidi, et nüüd oled sa suureks kasvanud ja sul on oma tuba Igatahes saame ta sinna kenasti magama ja uinub ära ka.
Ise vaatan Meistrite liiga kohtumist Roma ja Bayerni vahel. Esimesel poolajal läheb viimane viie väravaga juhtima. Üsna kuum saun Romale... Kaja annab vahepeal teada, et hiired tagatoa põranda all on aktiivsed. Käin ja kiikan ka lõksu õues, aga ei miskit. Järelikult tuleb midagi tõsisemat välja mõelda.
Mäng lõppes 1:7 Byerni võiduga. Esimesel poolajal löödi viis väravat, ja kui Byerni kasuks penalti anti, siis diktor ütles hästi: „See on nüüd küll nagu laiba rüvetamine...”
Kolmapäev. Täna öösel mind hiired ei seganud, aga seda mite sellepärast, et nad krõbistanud poleks, krõbistasid küll, lihtsalt ma magasin teises toas Kaja nad aga väga ei seganud. Hommikul lõkse üle kontrollides polnud seal kedagi käinud, kõik täpselt nii nagu ma panin. Imelik. Ju neile see hea juust ei sobi, vahetan selle vorsti vastu välja.
Jaanusega vaatame täna üle serveri mis reedel kokku kukkus. Vahetame ühe kaarti välja ja laseme masina testideks üles. Hetkel tundub, et toimib, aga mina selles aparaadis ikkagi enam kindel olla ei suuda.
Realiseerimiskeskuses käime. Nädalavahetusel nägin seal arvuteid mida arvasin Jaanusele huvi pakkuvat ja pakkusidki Aga ostma veel ei hakanud, enne vaja ühe kliendiga kooskõlastused saada.
Eile andsin Urmasele fotoka, et ta puhastaks sensorilt tolmu. Täna pealelõunal ta tõi juba aparaadi tagasi Tolm puhastatud, aga mingi stabilisaatori veateade ees. Otseselt pildistamist ei sega, seega kama kaks, vähemalt pole pildid enam täpilised Ega tal hakkas viimasel ajal ka teravustamisega mingi jama, ehk siis võibolla kooleb nagunii varsti maha.
Kaja läheb täna jala Kadile järele. Ilm on päikeseline aga üsna külm. Algselt ta plaanib endale suure ajavaru, kartes, et suure kõhuga on liikumine kehvem, aga tegelikult jõudis nii kiiresti, et võttis lapse ja jalutas veel mulle töö juurdegi
Eile õhtul hakkas külmetama ja nüüd lubab, et mõnda aega plusskraade ei tulegi. Käin täna aias ja raputan hunniku õunu alla, et veel neid kuivatada ja et midagi ka kauemaks püsima panna.
Poes käin, üksi, ja siis käin ka Mulgi Kultuuriinstituudi poolt välja antud raamatu järel. Tädike aga osutus õige jutukaks, kutsus isegi koosolekutele käima ja andis veel mitu raamatut-ajakirja kauba peale Et mulgid ja Mulgimaa on ka minule hingelähedane, siis rääkisin, et neil on koduleht nigel. Tema siis kurtis, et neil pole ühtegi tegijat, et kedagi nad Tallinnast kasutavad, aga tollel polevat ka piisavalt oskusi ja aega. Lubasin siis, et meie kohtumine ei jää viimaseks ja teen neile kunagi uue kodulehe
Õhtul taaskord jalgpall: Liverpool ja Real Madrid mängivad. Viimane lööb esimese poolaja lõpuks juba kolm väravat, kuigi nagu mõlemad mängisid üsna hästi.
Päeval meenus, et Kaja poolvend Tõnu pidi ju ka taaskord isaks saama. Uurin siis Kajalt, et kas tema midagi mäletab. Aga ei mäletanud detaile temagi. Igatahes, läks mõni ajakene mööda ja Kaja sai SMSi, et Tõnust on saanud kolmekordne papa Imelik, et asi just nüüd meelde tuli
Neljapäev. Öö saab taaskord kiiresti otsa. Kaks õhtut jalgpalli vaatamist ja öösel magad nagu nukuke Hommikul pole isegi mitte raske üles tulla. Kadi magas jälle ülakorrusel ja mingeid probleeme sellega seoses ei olnud. Vaid õhtul küsis, miks tema on üleval ja teised all, aga kiire selgitustöö kiitmisega, et ta on nüüd 'suur tüdruk' ja tal on nö 'oma tuba', aitas tal asjadest paremini aru saada ja nõustuda
Tööpäevahommik kulub kodulehtedega toimetamise alla. Jaanusel tuli üks idee ja paar teist asja vajasid lihtsalt täiendusi.
Lille helistab ja kurdab, et sõidab Annelinnast bussijaama poole, aga unustas sõbranna juurde rahakoti maha. Buss Kambjasse aga lähevat 20 minuti pärast Sõitsin talle siis keksklinna vastu ja aitasin ta hädast välja. Kontorisse tagasi kohe ei suundunud, vaid käisin linnast väljas ühe kliendi muresid lahendamas.
Tore töötaja kliendi juures, ise ka ei tea mida teeb. Leiutavad veebipoodi. Aitasin siis mõtteid koondada, aga neile oli juba ajupesu ära tehtud ja surutud peale mis endale kasulik. Hea oli lause, et nad esialgu ainult katsetavad, et kui ikka asi suureks läheb, siis nad võivad ka mõne teise veebipoe mootori valida. Seletasin siis, et see on topelttöö, midagi praktiliselt ei anna üle tuua, kõik käsitöö. Igatahes panin tegija küll mõtlema, aga siis ta väitis, et kõik olla ikka ülevalt poolt juba paika ära pandud. Tundus, et ta ei taha sekkuda :P Ise teab.
Ja siis võtsin lasteaiast lapse, käisime temaga kontoris minu asjade järel. Kadi tahtis minna parki putkasse maiustust ostma. Et endal oli ka jalutamise tuju, siis lehtede sahistamise saatel me seal ka ära käisime, enne kui kodu sõitsime.
Ja siis käisime ehituspoes ning hiljem maandusime Kaubamajja. Pidin siin särgitrüki poes särgi välja valima. Aga selgus, et pildid mis särkidele panna, olid ka juba kohal. Valisin siis särgi, tegime väikese jalutuskäigu ja sain täna juba ka särgid kätte homseks ürituseks.
Reede. Kaja soovil jätame lapse täna kodu. See ei tähendanud, et nad kõik siiski hommikul enne minu minekut üles ei ärka
Hommikuseks virgutuseks viisin Kaja proovid Maarjamõisasse, võtsin kütust ja alles siis maandusin kontorisse. Viimastel päevadel on tulnud terve hunnik erinevat kaupa ja nendest on tekkinud paras papikarpide mägi. Hakkan neid siis demonteerima ja kokku panema jäätmekäitluse seisukohast, kui Jaanuse juurde saabub üks klientidest, vaatab karpe ja tahab neid kõiki hoopis omale. Tal veebipoe kraami hea klientidele nendega saata :P Nii see on, ühe inimese prügi võib olla teise inimese toit...
Peale lõunat tuli meile terve hunnik külalisi. Nende hulgas Kaja lapsega ja isegi Inna Siiriga. Üks läks, teine tuli, nii pea õhtuni välja
Kui ma kodu jõuan, on elamine vaikne. Kaja vend käis pojal Tartus järel ja võttis ka Kadi Tõrva kaasa, et ta Õnne juurde viia. Ehk siis meil on nüüd pühapäevani lapsevaba aeg.
Täna on meil Kaidoga plaanis külastada Vennaskonna 30 juubeli kontserti Püssirohukeldris. Lähen kaheksaks Kaido poole ja hakkame Vennaskonna rütmidesse sisse elama. Kell läheb kiirelt. Kümnest on laud broneeritud ja seega enne kümmet plaanime liikuma hakata. Käime Selverist läbi ja hakkame linna poole minema, mööda Kesk tänavat. Kaidol aga kaks tuttavat, Lagle ja Laivi, pidid ka samale kontserdile minema, ja et nad meie minekuteest eriti kaugele ei jäänud, otsustasime sealt läbi minna ja siis suurema seltskonnaga juba edasi. Mõeldud, tehtud. Kohapeal kaua ei molutanud, võtsime takso ja suundusime linna.
Püss kihas rahvast, kõik lauad olid täis ja piletimüügis uuriti, et kui laud kinni on, siis veel saab pileteid, muidu mitte. Seega ikkagi vedas, et laua kinni panime. Võtsime siis lava vastu kohad sisse ja tegime tellimused. Ja aeg läks ka siin kiiresti. Vennaskond astus lavale umbes pool kaksteist. Pidu läks kohe käima nii rahva poolt kui ka meie poolt. Pool tundi hiljem aga Kaido väsis ära ja sõbrannade abiga panime ta taksole. Sõitsin siis Kaidoga Aardlasse, andsin ta Piretile üle ja naasin linna, sest Kaido kampsun jäi kuhugi maha. Vennaskond oli just lõpetanud ja rahvas liikus keldrist ära. Ka tüdrukud olid läinud. Pireti abiga sain Lagle numbri, saime kokku, ja siis selgus, et kampsunit nende käes ei olegi :P Tüdrukud võtsid takso ja mina läksin tagasi Püssi, kampsuni järele. Bändimees askeldas parasjagu laval, uurisin, et kas bändimehed läksid ära ja sain vastuseks, et nad on bändiruumis. Ühmasin, et no sinna vist minna ei saa, tema aga lahkelt näitas käega ja edasi ma juba teadsin ise ka kuhu minna :P Läksingi.
Tõnu, Allan, bassimees, kaks mingit noorekest saalist ja üks koer olid siin. Ajasime siis Allani ja Tõnuga lihtsalt juttu, peamiselt õnne ja õnnelikuks olemise teemadel. Selgus, et õnn on staaridel siiski üsna sama kui tavainimestel nagu mina: pere, lapsed, eluase. Pajatasime ka staariks olemise võludest ja probleemidest, kuniks bändimees lavakola kokku sai ja teavitama tuli, et võib minekule sättida.
Öö oli ilus ja jahe. Sissimas oli mingi mõnus õnnetunne ja mõnus rahulolu. Oli tore ja omanäoline õhtu. Tuttu sain kuskil poole kolmest.
Laupäev. Hommik! Erilisi jääknähte eilsest ei ole, vähemalt ei midagi sellist mille pärast põdeda ja halada. Kaido vist päris samaga vastata ei saa, kuna Üllo helistas ja uuris, et kus me oleme, aeg Jõhvi jalkale sõita. Kaido nendega kaasa ei läinud ja mina ei pidanudki minema.
Tõrvas oli eile olnud lapsel suur koduigatsus ja palju nuttu, et tahetakse emme juurde. Õnnel oli tükk tegu, et laps maha rahustada. Ka öö oli olnud rahutu, kuigi Kadi ise väitis, et magas väga hästi. Mõlemal jalal põlveõnglas on mingi lööve ja siis muudkui kratsitakse. Õnne ei saanud vist silmatäitki magada...
Esimeseks tuulutuseks käisime Kajaga Sepa turul. Ikka sama kampsunisaaga mis eelminegi nädalavahetus. Aga kampsunit me ei leidnud, kõik olid imelikult lühikeste varrukatega, ju siis mingi Hiina kraam hiinlastele mida siin müüa üritatakse :P Mis ma aga sain, oli mantel. Ma küll pikalt vaagisin, kas ostan või mitte, aga siiski võtsime ära, lihtsalt nii hea oli ta mu seljas!
Lõunakeskuses käisime ka, aga ainult söömas ja toidupoes. Vahelduseks on päris mõnus ilma lapseta ringi uidata.
Ja siis kodus keerasime magama paariks tunniks. Inna tõi Kastani tänavale poisi sünnipäevale ja ise tuli meile külla. Käisime lõpuks Konsumis ja siis viisime Inna poisiga kodu. Et endal veel koduisu polnud, sõitsime lihtsalt linna peal. Kivilinna taga tuli äkki mõte minna poodi, öeldes Kajale: „Tead, läheme Prismasse ja ostame sulle ingli ära.” Nimelt Kaja otsib juba pikka aega inglikujukest mis talle meeldis, aga ta ei leia seda enam. Ja kuigi ma ütlesin sellise lause täiesti suusoojaks, siis võta või jäta, aga siit me selle kuju leidsime! Aga ega sellega me sõit ei lõppenud, tegime ikka väga suure ringi veel linnas enne kui kodu tagasi saime.
Täna oli üldse kuidagi põnev päev. Ma ei oska ise ka öelda mis oli, aga kergelt tundus, et täna vist sünnib meie lapsuke ära Nägime päeval täiesti valget tuvi, pluss siis see inglikuju, need olid nagu mingid märgid mis aga siiski lapse sünnile ei viidanud Ei tea, aga oli mõnus päevake, müstikaga vürtsitatud.
Pühapäev. Terve nädal on mul olnud soov, et nädalavahetusel võiks Tõrvas ära käia. Meie suured asjade kokkukorjamiste toimetused on loonud ka hunniku kotte-kaste mida Tõrva ära vaja viia. Kaja ei julenud terve nädal plaani teha, aga täna hommikul siis panime plaani paika, et käime ikka ära. Üheks tõukeks oli ka tõsiasi, et Kaido oli poisiga haigeks jäänud ja siis polnud enam Kadit hea nendega Tartusse saata...
Enne minekut aga viisin toast osa asju ära pööningule, siis tõstsin kõik kotid-kastid autosse, käisin pesemas ja sõitsimegi Tõrva peale.
Kõigepealt võtsin ema vanaema juurest peale, viisime Kaja Õnne juurde ning siis sõitsime surnuaiale. Ma sain lõpuks ju ühe haua tooli valmis ja tahtsin seda siis hauale ka kokku panna. Ema samal ajal tegeles platside riisumisega. Ka isa hauale tõin uue küünla laterna. Nii kui selle maasse ära surusin ja tema headuses veendusin, puhus äkki puulatvades kohinaga tuuleiil ja lehed platsidel hakkasid krabisedes liikuma – isa tänas mind, vähemalt mulle meeldis seda nii mõelda ja see mõjus sügavalt.
Kui ema kodu tagasi viisin, läksin ka Õnne juurde. Sõime kõhud täis ning tulime Tartusse lapsega tagasi.
Kuniks veel valge on, tegelen maja otsa juures ja üritan kinni toppida siis need augud kust arvatavasti hiired sisse ronisid, aga peale mürgitamist kuhugi ära kadusid. Võtsin oma Makroflexi pudeli ja lendasin kallale. Kurat, see asi oli ära kuivanud, tegi korra pussuhäält ja sellega oligi tema poolt asi lõpetatud. Tuli siis alternatiivseid meetodeid leida aukude täiteks...
Ja siis juba läkski pimedaks ära. Hakkasin toas kaabeldama ja vedasin püsivad kaablid võimendi uue asukoha ja lapse toa poole. Nüüd on ka see asi tehtud.
Päeva peale tõusis Kadil kerge palavik. Et see ka õhtul püsis, siis homme me teda lasteaeda ei saada. Seega jääb ära ka tema vanniõhtu.
Vaatasime nägudesaadet. Tule taevas appi, miks nad Marju Länikut Alejandro't esitamas üldse näitasid. Kohutav laks kui ta voodil näo rahva poole keeras, ma kohe võpatasin... Ka žürii vaatas punnis silmil...