Esmaspäev. Täna magasime kõik nii nagu peab: igaüks oma voodis ja üsna rahulikult, isegi Miia ei jorranud. Üks köhahoog oli, aga see oli ka kõik. Kui meie Kadiga ärkame seitsmest, siis Miia toob enda ja emme üles pool tundi hiljem.
Kadi tahab täna hirmsasti lasteaeda õpetajatele lilli viia. Korjame siis aiast kolm tulpi: mõlemale õpetajale ja abile 
Ilus nädala algus neilgi.
Tööpäev on terves tükis betoonseinte vahel kontoris.
Õhtul käin lastega poes. Kadi sõidab rattaga ise, Miia aga panen väiksele rattale ja lükkan. Õnneks A&O'sse pole pikk tee lükata Saame üsna ruttu käidud
Ja siis oleme aias. Varsti tulevad teisedki õue ja Jenna toob kaasa ka oma kassipoja Nii et õhtu on üks kassipoja nunnutamine 
Täna mängisid Flora ja Tammeka Tallinnas. Nägin viimaseid paarikümmet minutit. Hing oli kogu aeg kinni, kuna enamasti istuti kaitses ja florakad muudkui kõmmutasid Aga ära ta tuli: viik 0:0!
Teisipäev. Ka täna magasime tagatoas ja oli veel vaiksem öö kui eelmine
Hommikul käib Kaja lastega hambaarstil kontrollis. Neil läheb seal imekiiresti ja üsna varsti on teada, et kõik on kenasti korras (Y) Mina aga olen täna taas kontoris, Jaanusega, vahepeal käib ka Joel külas.
Täna võtab meil tuure teema: kasside ja koerte omanikud ning loomade pidamine linnas. Tore vaadata kuidas arvamused käivad seinast seina
Õhtul läheme terve perega Eedenisse mängumaale. Kajal on siin täna Katrini ja sõbrannadega koosistumine – nimelt Katrin oli Brüsselist kodumail käimas. Lapsed said samal ajal korralikult mängida ja väsisid üsna kenasti ära
Reijo on Postimehes koos pildi ja tekstiga: "Kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest. Ent kes puhub kõigest väest, jõuab esimesena finišisse. Selle moto järgi juhindusid eile kõik Helika lasteaia lapsed, ka Mesilaste rühmas käiv viieaastane Reijo Raudmaa, sest lasteaia saali põrandal hommikul maha peetud paberpurjekate võidupuhumine avas terve selle nädala Helikas kestvad miniolümpiamängud."
Kolmapäev. Tänane öö oli taas 'tavapärane' – see oli täis Miia köhimist, jorinaid ja vehklemisi.
Tööpäev on täna taas kontorisisene. Suuremaks tegemiseks on suisa kolm Lenovo läpakat Jah, on ikka teisi masinaid ka peale Dellide :P
Kui kontoris oli külm, siis õues oli päikese käes üsna soe. Kadi jooksis suisa särgiväel mulle lasteaias vastu
Peale õhtusööki istusime aias. Või noh, istusime on vale väljend, lapsi karjatasime Reiniku juurest kostus muusikat ja juttu – seal oli olümpiamängude avamine Ise me seda vaatama ei läinud, tundus, et seal on ilma meietagi üleliia palju inimesi – isegi Filosoofi tänav oli paksult parkivaid autosid täis. Lõpuks liitusid meiega Reijo, Inna, Laili ja siis tagamajakad. 
Neljapäev. Tänane öö oli taaskord Miia poolt rikutud: keerles, väänles, pöörles, kräunus, huilgas, pobises. Üsna magamata tunne hommikuks.
Tööpäeva olen taas kontoris. Jaanus käib täna Rakveres kliendi juures ja nii ma olen enamuse ajast üksi.
Õhtul tuleb meile Annika külla ühe oma partneriga ja tutvustab meile Amway turundust ja rikastumisvõimalusi. Toredad inimesed, kuulasime ära. Ideeliselt ei midagi uut ega sütitavat, vähemalt mitte minu jaoks. Ka Kajale ei meeldi end siduda võrkturunduste või muu sellisega. Olgem ausad, kõik ei mahugi marjamaale ja ei saagi kunagi mahtuma. Pole süsteemi mis oma klientide pealt toidaks kõik kliendid ja omanikud ära nii, et kuskilt süsteemivälist raha peale ei tule. Töötaksid vaid süsteemid mis poleks orienteeritud rahale ja rikastumisele. Näiteks kogukond kes ise kasvatab toidu ja tooraine oma eluliselt tähtsateks vajadusteks ning liikmed ei ürita teisest 'rikkamad' olla, suudaksid töötada ühtse masinavärgina. Nii kui on aga vaja midagi kogukonnaväliselt, peab olema piisavalt ressurssi midagi vastu anda, ehk 'vorst vorsti vastu' teema. Aga hea küll, pikaks ja filosoofiliseks läheb, edu Annikale 10% sisse jõudmisel.
Hurraa! Mul om ää miil teavitede, et aasta komödiandis om kuulutetu me omakandi miis Herbert Ving. Üits õige mulk om igal pool mulk ja ei tema jonni jäta enne ku trofee võetu.
Reede. Täna oli hulleim öö terve nädala jooksul. Miial lööve kiheleb ja nohu on suuremaks läinud, ehk siis võite ise arvata mis oli. Ka Kadi ärkas öösel üles ja kutsus meid. Tema kartvat äikese müristamist. Väljas aga ei müristanud midagi, ju siis nägi und. Õnneks Kadi pikalt sellega meid ei piinanud, jäi varsti uuesti magama.
Tööpäev kulgeb kontoris. Kuigi ma plaanisin tänaseks hooldusringi mille oleks lõpetanud Tõrvas, siis Jaanus vaatas omad plaanid üle ja tõmbas kriipsu peale. Noh, kui nii, siis nii, tema on ju boss
Kuna Kaja läks lastega Tõrva, on õhtu üsna vaba olemine. Et aga midagi tõsisemat peale ei oska hakata, siis võtan pitsa ja õlle ning maandun aeda. Panen kitarrimängimiseks kõik püsti ja tinistan ning laulan mitu tundi. Päike paistab soojalt peale ja päris tore on olla.
Hiljem saabub Kaja Miiaga. Kadi jääb Tõrva paariks päevaks. Miia on aga üsna kurnatud olemisega – tal on suur nohu ja röga-köha, et nüüd on varsti ka palavik üleval. Ja ega see end kaua oodata lasknudki...
Lille unustab päeval rahakoti bussi. Anne siis ajab jälgi ja rahakott leitakse üles. Kaheksast on buss Tartus ja nii lähen siis kaotatule järele. Käin ka apteegis Miia jaoks ravimeid varumas ja väntan rattaga kodu tagasi.
Laupäev. Öö oli sama kole kui eelmine. Kaja õnneks võttis enda juba õhtul teise tuppa ja ehk sai siis ka pisut paremini välja puhata.
Et Miial on palavik 37,7 siis mingeid tõsisemaid liikumisi täna ei tee. Annan Kajale nö vaba päeva mida ta aga kasutada väljas kolamiseks ei viitsigi. Nii oleme kodused.
Võtan lahti suure toa diivani, et uurida mis tema krigisemiste vastu teha annaks. Aga ega midagi väga annagi, sest väga lahti teda kruttida ei saagi. Üldse on voodi karkass ehitatud mingist suvalisest puidu ülejäägist ja madratsidki on justkui mingi kokku pressitud sodi.... Õudne. Pisut sai siis kruve keeratud lisaks ja esialgu sai parem küll. 
Lõuna ajal keerasime kõik magama. Miia magas alguses tunnike minuga tagatoas ja hiljem tunnikese Kajaga eestoas Selline jaotus siis Igatahes meeldis Miiale eestoas rohkem magada ja ta magas suisa neljani välja.
Seitsmest liikusin alla linna, saime Kaidoga Kvartalis kokku. Vaatasime pisut ringi, võtsime Maksimarketist veini ja liikusime Pirogovile.
Siit sõitis korduvalt mööda politseibuss – hoiti alal silma peal Meie veinijoomist see väga ei takistanud. Üldse oli siin palju rahvast, mingis seltskond lõi isegi trummi ja tinistas kitarri. Jaanus, Lille, Anne ja Annikagi käisid meil korra siin külas Siis aga läks kõht tühjaks, Kaido võttis Fastersist kana ja mina Entrist praeleivakesed ning tõime poest uue veini.
Loojuv päike kuldas Emajõe ääri, seega jalutasime pisut seal ja siis hakkasime arutlema, kas minna Ülenurmele DND'd kuulama või mitte. Lõpuks arutlesime seda terve tee kuni Lembitu Konsumini kust jäätist võtsime. Peale Konsumit oli otsus kindel – ei viitsi ikka nii kaugele ka ratastega mitte minema hakata. Jalutasime hoopis raudteedpidi vana lihakombinaadi poole.
Piilupesa lasteaia juurest liitus meiega Piret. Koos jalutasime parki, istusime seal mõnda aega ja sõime Pireti poolt kaasa toodud palakesi. Siis aga jalutasime raudteedpidi tagasi Võru tänavale ja edasi saadeti mind kuni Maximani, siis liikusime igaüks oma elamise poole.
Kell 11 jõudsin kodu, teised juba magasid. Tundsin, et veinitase on liiga kõrge, et vaatan pisut telekat. Silm aga vajus muudkui kinni ja mingil hetkel olin ma juba tunnikese maganud. Kuigi olemine polnud just kõige parem, panin teleka kinni ja keerasin magama.
Pühapäev. Hommik saabub meie majas sisuliselt kell neli öösel. Pika köhimise peale ärkas Miia üles ja ei soostunudki enam magama jääda. Minul pea lõhkus otsas nagu labidaga, üritasin seda tablettidega maha suruda. Kaja üritas maha suruda Miiat, küll ilma tablettideta... Õnnestus see peale kuut. Siis lasti meil pisut üle tunni magada ja siis algas päev teist korda.
Hommikuks on tervis üsna korras (Y) Miial aga on ikka väike palavik ja kaks emajõge ninast välja... Kaja on lihtsalt väga kurnatud. Hommikul me sisuliselt ei tee mitte midagi. Naabrinaine käib korra külas ja korra teen põike Riia tänava äärde, et anda jooksutrenni tegevale Kaidole veetops. Temal eilsest õhtust mingeid järelmeid ei paista olevat – ega muidu ei tehtaks ju 27 km jooksu.
Lõuna ajal keerame tuttu. Miia kaheteistkümnest saati jaurab – seega on väsinud. Kaja läheb tagatuppa ja mina ette tuppa, et kui äkki Miia jälle üles ärkab, äkki siis magab eestoas edasi.
Keerlen kui vurr, väsimus on suur, aga silmad kinni ei jää. Järelikult hommikukohv on siiani veres ja see ei lase uinuda. Keeran siis ennast ristipidi, näoga teleka poole ja vaatan Kättemaksukontori järele.
Õhtul on jalkatrenn. Kõik oleks OK, aga palli järele hüppega käis vasak käsi selja taha ja mingi raks olematust musklist läbi. Valu oli alguses nii suur, et silme eest kiskus virvendama. Hiljem valu pisut taandus, aga käega suurt midagi teha ei anna, näiteks külje peale üles tõsta ei saa...
Kodu jõudes oli Kadi Tõrvast tagasi. Külaliseks oli Reijo, kes meile öömajale jäi. Lapsed lasid terve aja traavi ja möllu oli omajagu
Magamisajaks tegime suurematele lastele ette tuppa diivanile pesa. Nupsud jäid magama nagu üks-kaks-kolm. Samal ajal aga Miia muudkui keerles ja väänles...