Esmaspäev. Kadi öösel nuttis, et tema kardab, ja seisis toaukse juures. Alguses arvasin, et ta käis WC’s või miskit, aga ei, temake ärkas ja tuli voodist välja... Võimalik, et nägi halba und. Saatsin ta Kaja juurde magama ja ise keerasin ette tuppa.
Puhkuse esimese hommikupooliku veedame kodus ja aias toimetades. Lõuna paiku käime kontoris Jaanusega juttu puhumas ja siis saab juba kodust läbi käia ning Tõrva lastega ära sõita.
Täna hommikul käidi vanaemaga Tartus. Vaadati asjad üle ja pandi paika puusaliigese lõikuse aeg: 21. august võetakse ta haiglasse sisse. Kui ma lastega Tõrva jõuan, on nemad just saabunud ja ema toimetab vanaema teemadega. Sõidan siis Hannese juurde, kuna Reijo oli Tartus käigu ajaks Hannesele hoida antud 
Huvitaval kombel Kadi jääb just mamma juude, tema ei viitsi külla minna 
Hannes räägib, et terve hommik oli poiss rahulik ja mängis autodega. Kui nüüd aga meie tulime, läks kui sütele, muudkui sabistas ja sädistas :P Olime siis natukene aega siin, lõpuks võtsin Reijo kaasa ja läksin omade juurde alla linna.
Õhtul külastame ka Õnnet, aga öömajale tuleme minu ema juurde: Reijo oma voodis, Miia reisivoodis ja mina Kadiga ema voodis.
Teisipäev. Miia öösel viuksus ja teised sahmerdasid. No ei olnud just parim öö. Kui ma õhtul veel arvasin, et äkki jääks kaheks öökski Tõrva, siis selle öö näitel ma seda siiski tegema ei hakka.
Tohutud vihmapilved saalivad ümberringi, aga meie tahame Lõvele minna. Löön käega, ja ütlen, et käime ära, et kui sajab, tuleme ära, kui ei saja... Ja kui kohale jõuame, siis ka siin käib pilvi rataskaares, aga meil on kuiv. Isegi kaks äikesepilve käisid mööda.
Igatahes lapsed mängivad maja ees ja porilompides, meie emaga toimetame heki pügamise ja marjapõõsaste vahelt niitmise kallal. Polegi vist mitu aastat vikatiga niitnud, päris tore tegevus kui korralik vikat on. Hetkel on meil neli vikatit millest ainult üks on niidukõlbulik, ma ei teagi kas teised on nürid või vale kalde all, igatahes nondega võid ju vehkida, aga kole vaev on.
Tagasi sõidame üle Talnamõisa. Siin isegi ühte teelõiku hakatakse kõvakattega katma... Nii et ei saa öelda, et maaelau nüüd päris välja surnud on. Ega tühje talusid enam palju järel ole ka – mis kasutuses, see kasutuses, mida kasutatud pole, on maaga juba üsna triiki...
Kodus sööme kõhud täis, ja siis vaatame, et Miia jääks ehk autos magama kui mingi sõit teha. Ja nii teeme mõnusa uudisringi kahes riigis
Tõrvas tagasi käime Õnne juures, ja siis hakkame Tartusse tagasi sõitma. Kadi aga tahaks veel Tõrva jääda ja nii ta mul ulub kuni Pikasillani. Siis aga viin jututeema tema nukukeste peale mis vanaema Valgast ostis ja nii saame ka halamisest vabaks
Päris otse me kodu ei sõida – käime vaatame Peedul vesiveski kompleksi ka
Tartus oleme aias. Ootan pikisilmi Jaanikat, kuna vaja oleks läbi rääkida lastehoiu teema reedeks. Selgub aga, et ta küll kodus käis, aga läks taaskord kaheks nädalaks ära Ajan siis teisi teid, aga ka nood jooksevad liiva... Tuleb homme selle teemaga edasi tegeleda...
Kolmapäev. Ma ei tea mis toimub, aga ka kodus ei olnud hea uni, magasin lõpuks eestoas, oli pisut parem. Kaja on tööl ja nii otsustan minna lastega mängima lasteaia hoovile, et rääkida pisut kasvatajatega ja et lapsed saaks omadega suhelda/mängida. Kohapeal aga selgub, et ühtegi tuttavat õpetajat ei ole ja Kadi rühmast on vaid üks poiss ning Miia rühmast pole mitte kedagi. Nii pidi enam-vähem olema ka tuleval esmaspäeval kui lapsed peaks lasteaeda tulema. Üldse ei meeldi mulle selline asjade seis! Kahjuks aga kuidagi ei saa lapsi veel nädalat-kahte kodus hoida...
Lõunaks tuleme kodu tagasi. Siis aga läheb väljas ilm käest ära, sajab ja ei saja, vahepeal on pime kui öö ja siis taas valge. Huvitaval kombel sajab just siis kui on valge ja pimedate pilvedega ei saja... Sassis see ilmaelu meil. Õnneks aga mõne tunni möödudes asjad paranevad.
Kui Kaja saabub, on meil aias grill püsti Sööme ära ja tegelen õuel puudega – vaja see kastitäis, mis veel kuuride ees on, ära lõigata ja ära ladustada. Kanni aitab lõigutud puud saunaseina äärde vedada ja mina lõigun (Y)
Siis käime veel Lõunakeskuses. Kajal on vaja särki. Lõpuks Kadi suurte palumiste peale ostan talle õlakoti, me ülejäänud ei saa midagi
Kodus aga läheb asi käest ära. Kadi leiab koti juurest pisiasja mille kallal ta närib ja vingub nii hullusti, et ma lõpuks karjusin talle kõik näkku ära. Et tahad lapsele head ja tema pole sulle veel aitähki öelnud kui saad juba oma heateo eest sisuliselt jalaga munadesse. Ma ei osta talle enam mitte midagi, kannatan poes vingumise ära, kodus on siis vähemalt rahu.
Neljapäev. Miia öösel mitu korda kräunus, aga üles saime kõik alles üheksast (va Kaja, kuna tema läks ju tööle).
Hommikul otsustame minna linna, et vaadata kas seal midagi toredat ka toimumas on. Loodusmuuseumi juures aga hakkasid lapsed hoopis muuseumisse tahtma ja mul polnud selle vastu mitte midagi – igati põnev ja väärt koht aja veetmiseks
Rahvast muuseumis palju polnud. Vaatasime kenasti ringi ja üldse oli kõik igati OK ja korras. Mitu tundi kulutasime siia ära enne kui kodu tagasi liikusime. 
Miia tegi kodus nalja: pani poti tuppa maha, tõi tagatoast teki, istus potile ja tõmbas teki üle pea ning hakkas kakale – tegi endale paraja gaasikambri Jube
Üldiselt olime pealelõuna toas, kuna vihm segas õue minemist. Mingi aeg käisime pereleivas – seal jagati mingit vana mööblit ja sain oma veel valmimisjärgus kuuri sahtliboksi ning tööpinna kilbi. Ehk siis tasus käimine ära
Kodus on üllatavalt vaikne hetk kui äkki käib köögis pauk ja miski lendab ette tuppa laua alla – üks pisike patarei lendas lõhki. Ummiga arutledes ei oleks tohtinud ta tühjast kohast lõhki lennata, pigem pidi ikka miski pinge peale andma. Aga tema jutus võib olla iva, kuna sealsamas kapi peal oli ka üks corona-tüüpi patarei, võimalik et keegi meist nad seal kokku oli lükanud
Reede. Hommikul tulen Kajaga koos üles: Kaja läheb tööle, mina aga tegelen lastega ja viin nad üheksaks Kambjasse. Nimelt siis lastehoid sai lõpuks sellise järje, et Anne ja Maria võtavad nad enda hoole alla Kambjasse kuniks emme neile õhtul järele läheb Kui ma alguses kartsin, et lapsed sellega leppida ei taha, siis tegelikult oli neil üsna tore päev: said paljajalu murul ringi joosta, teisi aidata ja Maria õpetas Kadile mõningaid elemente joonistama (Y)
Mina aga tulin tagasi Tartusse, viisin auto Kajale töö juurde ja sõitsin bussiga kodu, nii et Kaido liitus minuga bussil. Täna läheme rongile ja sõidame Ostrova festivalile. Teema festivalist ja PILDIRIDA.
Laupäev. Ostrova festival jäi meil ka sel, festivali viimasel korral, ühepäevaseks. Linnas tagasi olime pool neli kui rong maabus. Oma villis jalgadega komberdasin kodu, vähemalt oli ilm ilus ja vihma ei sadanud
Täna mängib Tammeka Floraga ja tahaks mängu poole silmagagi vaadata. Panen netistriimi jooksma ja vajun oma praemunade-leibadega diivanisse. Video aga hakib kui suslik ja mingi hetk ei taha enam üldse ette tulla. Saadan kõik kukele ja kolin voodisse magama, kuniks Kajale raudteejaama vastu minna saab.
Uni aga on nigelamast nigelam – sellised unenäod nagu oleks kõrges palavikus. Kui Kaja lõpuks helistas, oli kolm korda raskem olla kui voodisse mineku ajal..
Raudteejaama jõudsin pisut liiga vara, aga nautisin aknast lihtsalt ilusat vihmasadu ja kuulasin raadiot. Viisteist minutit ootasin, siis saabus buss Kaja, Kadi, Miia ja Cristoferiga. Sõitsime Konsumi juurde ja lasime Kajal üks poes ära käia ning siis sõitsime Filosoofi.
Õhtu kulgebki toas, kuna väljas sajab vahelduva eduga. Kui üheksa paiku Cristofer ära viiakse, keerame kõik kollektiivselt magama.
Ahjaa, kus Kaja lastega käis? Nad käisid täna rongiga Tallinna loomaaias. Osa suguseltsist tuli juba Valgast rongi peale, nii et nad käisid suisa üheteistkümnekesi pealinnas Ilm oli palav ja rahvast loomaaias palju, seega tegemist neil lastega oli, aga kõik jäid vist üldjoontes rahule
Pühapäev. Ohh, lasti isegi öösel magada Kass küll tuuritas mõned korrad, aga no ei midagi väga tõsist nüüd. Unes nägin surnud sugulasi, tutvustasin neid vist Kadile. Eriti jäi meelde tädi Valli keda ma ka tervitasin
Kaja peab üheks tööle minema, mina aga lähen lastega lõunast Tõrva, kuna emal on homme sünnipäev. Ehk siis hommikul toimetame kodus, tassin oma matkavarustuse õue kuivama ja loodan et päeval vihma ei saja
Tõrva sõites teeme lastega Rõngus vahepeatuse. Kuna kirikus on parasjagu jutlus, saab seda kena hoonet ka seest vaadata. Kadil aga hakkab kohe külm, seega oli nautimine lühike. Teeme väljas ka mõned pildid ja siis Miia avastab, et tahab pissile, kuigi on juba tilgakese püksi ka teinud. Järelpärimise peale saan vastuse, et tilgakene ju ainult tuli
Ema juures siis päevajagu ette sünnipäevaõnnitlused ja selle peale lõuna-söömine. Kuna aga ema tahab pakkuda ka kooki ning soovib, et vanaema sellest ka osa saab, siis liigumegi koogisöömiseks vanaema juurde.
Mõni aeg hiljem kutsub Õnne meid maasikapõllu äärde – ta tahab enne meie äraminekut lapsi näha. Sõidamegi põllu äärde. Ootame autos ja vaatame, et ükski traktor ei sõida. Saadan siis SMSi, et oleme küll kohal, aga siin mingit maasikakorjamist küll enam pole. Selgus, et olime sõitnud teise põllu äärde ja nüüd oli aeg tagurpidi tagasi tulla, Roobele. Õnneks saime ikka ka õigesse kohta lõpuks...
Muuseas, sealsamas Roobel avastasin vana vesiveski (Y). Paisjärv on kenasti alles, aga veskihoone osast on järel müürid, korralik on vaid elamise poolne osa. Kuigi jah, kui korras ta seest on, seda ei tea. Aga nii palju kui seal veel alles oli, mulle koledal kombel meeldis (tuleb ka eraldi artikkel).
Ja siis on taaskord söömine ema juures. Edasi käime Inna ja lastega Riiskas ujumas. Rahvast on rannas palju ja lastel on väga tore, nii et lahkumisega oli suisa probleeme :P
Ja siis asjad kokku ning Tartu poole teele. Miia oli juba Tõrvas üsna väsinud olemisega, aga et ma temaga terve tee jutustasin ja isegi kaks peatust tegime, siis püsis ta Tartuni üleval ära! (Y) Seega oli terve tee üks Miia ärkveloleku missioon ja Innaga suurt midagi rääkida ei saanudki
Kuni ma Inna kodu viin, paneb Kaja lapsed vanni. Ja siis saabki pisut kodus majandada enne kui kõik magama saavad Homsest on läbi meie puhkused ja lapsedki tuleb lasteaeda viia...