Esmaspäev. Magasin eestoas, kuna eile oli veider peavalu. Hommikuks oli kõik korras. Öö oli OK selle ajani kui Miia 5:40 ärkas... Tassisin ta enda kõrvale ja varsti magas tema õndsa und, mina enam magama ei jäänud. Ja kui äratuskell mu üles ajas, siis Miia ei teinud teist nägugi. Ajasime Kajaga kõval häälel juttu, panin kaminat kütte ja tuli põles – temake aga magab 
Lapsed saavad lasteaeda, mina tööle ja Kajal on vaba päev. Kasutab seda päeva jõulukingituste otsimiseks mis üldises mastaabis ebaõnnestub... Mina aga toimetan tööl, hommikupoolikul saan ringi sõita ja õhtupoole kahte sülerit installida.
Peale tööd tuleb emme lastega järele ja sõidame kodu. Saab õhtust süüa ja edasi oleme kodused. Kaja tegeleb netist kingituste ostmisega mille peale me vahepeal ka kergelt tülli läheme Lapsed saavada täna vanni, kuna eilne õhtu selleks aega ei pakkunud. Ja siis kõik magamaja issi nädalakokkuvõtteid kirjutama
TV3 tegi uurimuse mille tulemusel saime teada, et 62% helistajatest on jõulude ajal kained 
Teisipäev. Öö oli kenasti magatav. Korraks öösel Miia midagi seletas, aga jäi kenasti magama ja vastu hommikut seletas ka Kadi midagi.
Tööpäev on täna kontoris. Kuigi on nagu eeldatavalt töösõite, need kas laabuvad või teeb hoopis Riho
Kolmest läheme Jaanusega Tartu krematooriumi: Urmase ehk Ummy ärasaatmisele. Kohal on pea viiskümmend inimest. Ummy on kirstus kerge muigega ja temale omases riietuses. Ka meeleolumuusika taustale on pandud arvatavasti tema soovide järgi. Head teed sulle, Ummy!
Pisut punetavate ja märgade silmadega ning klombiga kurgus tuleme Jaanusega ära. Enne kontorisse minekut väga palju ei jutusta – kumbki väga hästi ei saa.
Pisut kontoris toimetamist ja tuleb minna pisut lõbusamale üritusele – Kadi jõulupeole. Kui kohale jõuan, on pidu just alanud ja Kadi juba tantsib-laulab saalis Teevad rühmaga väga laheda ja lõbusa etenduse. 
Kui Kaja Kadiga vahepeal kodust ära läheb, olen mina Miiaga. Teeme plastiliinist igasugu vigureid. Kõik oleks OK, aga Miiale ei sobi mitte miski. Tahab palli, teen, aga see ei sobi. Tahab ussi, teen, aga ka see ei sobi. Ja kogu aeg räägib ainult vinguval ja uluval toonil. Lõpuks ei tee ma midagi, lasen temal toimetada, kiidan vaid takka, aga ka see talle lõpuks ei passi. Ma ei tea, on ta väsinud või on asi milleski muus. Kutsusin ta lõpuks lihtsalt kallistama, seda ta tuli, aga mitte kauaks, sest siis astus just Kadi tuppa ja tal oli vaja uurima minna kes tuli ja mis tõi... Üldiselt aga oli ta terve õhtupooliku jonni täis, ka magama minnes, kui ma olin hunniku laule juba ära laulnud, tahtis tema ikka veel, ja kui ei saanud, lihtsalt ulus ja jonnis...
Kolmapäev. Ka tänane öö oli igati hea. Hommikul, kui kell meid üles ajas, meenus kohe, et sussid akna peal on tühjad Lendasin kiiruga alla ja parandasin vea – jõudsin kenasti 
Tööpäev hoiab kontoris. Tegeleme erinevate töödega ja päeva teises pooles uudistame kuidas Jaanus paneb kokku lahtisesse korpusesse krüptoraha kaevandamise masina. Ei, meie ei hakka kaevandama, üks klient aga küll
Õhtul on lasteaiast vaid Miia võtta. Kadi läks peale magamist Mirteli perega kaasa Tallinnasse Masha jääshowd vaatama Ise oli ta väga elevil, et minna
Meie aga käime Lõunakeskuses. Ühtkomateist on vaja ja nii tuli lihtsalt minna. Hiljem kütame kodus ja ootame tütrekest kodu
Uhtii, Photopoint annab aasta lõpuni järelmaksu kuni 84 kuud ehk 7 aastat Artikkel, mille alt ma selle leidsin, tutvustas kaamerat mis objektiiviga maksis tuhat eurot. See teeks 12 eurot kuus järelmaksu peale ostes. Aga mida sa teed selle fotoaparaadiga seitsme aasta pärast?! Minul need küll nii kaua vastu ei pea :P
Neljapäev. Kadi saabus pealinnast öösel enne ühte ja Kaja võttis ta vastu. Mina magasin õndsa und Ja kõik magasid kenasti hommikuni.
Täna tuleb Õnne külla ja jääb lastega kodu, seda peamiselt seetõttu, et Kadi nii öösel alles kodu jõudis. Samas on lapsed enne vanaema tulekut juba maast lahti
Hommikuks on kenake lumevaip maha sadanud ja kui autot puhastama lähen, sajab jäidet. Kuna aga lapsi lasteaeda viima ei pea, saab Kaja üksi tööle sõita, mina lähen jala.
Täna panen käima ühe oma vana-vana arvutiloksu. Sellel on Windows 98 ja tal on flopiseade mida mul korraks vaja on, et andmed ketastelt maha kopeerida Naljaviluks otsustasin temaga ka internetiavarustesse kiigata, aga see enam lehti eriti avada ei suuda, mida oligi arvata
Vanaema on lastega saanud veeta terve päeva kui me kodu jõuame. Vaja oleks aga mõningaid kingituselaadseid tooteid veel ja juba olemasolevad pakid ka ära pakkida. Jaanika tuleb meile selles osas appi: Kadi ja Miia saavad külapeale mängima Meie viime Õnne bussile ja kolame Taskus/Kaubamajas ning suundume tagasi kodu pakkima. 
Reede. Ma ei saanud täna öösel magada. No palav oli Ja kui poole öö pealt ette tuppa läksin, võtsin sealt lihtsa pleedi peale ja siis oli vastupidi – külm
Aastalõpu viimane tööpäev kulgeb kontoris, ei midagi erilist ega tõsist.
Õhtuks oli söögiks plaanitud ahjukala + muu sinna juurde kuuluv. Selgub aga, et kala on hapuks läinud ja muud kraami millest kõigi jaoks meeldivat toitu teha, hetkel pole. Teeme siis nii, et jalutame Turk Kebabi ja sööme seal. Kaja vend tuleb ka poisiga sinna, võtab poisile söögi ja paneb ise Tõva poole ajama
Kodu jõuame, jäävad Kadi ja Cristofer õue mängima. Saavad taga aias kelgutada ja ringi trallitada, Jenna koos nendega. 
Kui üheksaks Cristoferi Epu juurde viin ja tagasi jõuan, paneme lapsed öömajale. Ka Kaja läheb tuttu ära, ainult mina jään teleka lainele, kuna tahtsin järgi vaadata mõne päeva eest telest näidatud filmi The Hateful Eight (2015) Tarantino film igasugu palgalistest pätipüüdjatest ja pättidest. Loomulikult on filmi lõpp tarantinolik häving
Laupäev. Sain pikemalt magada, kuigi vahepeal laste omavaheline sõnelemine käis ka naabriteni välja :P Igatahes hommik saab olema koduste toimetuste päralt. Puudeveo raames õnnestub näha päikest mis linna kuldas ja naaberaias omalaadset lumememme 
mille tipp teise korruse aknast sisse suutnuks vaadata. Ilus Toimetuste saatel tabab mind SMS millest on juttu pikemalt kui nädalakokkuvõttesse mahub
Tartust Tõrva poole saame minema alles ühest. Pole miskit parata, elu on selline Ja üldiselt oli meil üsna plaanivaba Tõrva minek, ainult see oli teada, et ära tuleme homme õhtul
Tee Tõrva ja üldse ülejäänud päevake oli hämar ja tibutas lund. Temperatuur oli nullilähedane, aga õhtuhämaruses läks see üle plusskraadiks ja siis sadas juba lörtsi...
Maandume esmalt Õnne juures. Seal sööme, uneleme, plaane pole. Kui ema helistab, on sealpool plaan Hannest külastama minna, aga vanaema üliolulise soovisaate kuulamine raadiost nurjas selle ära. Aga et maal oli vaja keldriauku sulgeda ja paremaid plaane polnud, võtsin lapsed ning Inna poisiga kaasa ja läksimegi Lõvele.
Kellaaeg oli selline kus silmnähtavalt hämardus. Lapsed lasid kelguga otsaukse juurest põllule 
ja neil oli nalja kui palju Tegime Innaga vajalikud toimetused ära ja otsustasime lastele pakkuda ka pisut asjalikumat mäge: vana mõisahoone eest mäest tee pealt alla sõitmise – meie lapsepõlve kelgumäe No neil oli pidu laialt, igatepidi sõideti ja sõitsime meie Innagagi. 
Miia sai nii mäest alla kui ka mäest üles iseseisvalt ja kõigil oli ülimalt tore. Mainin muidugi ära, et maale tulek oli sisuliselt laste autosse toppimine, sest nemad ei tahtnud ju tulla 
Tõrvas tagasi selgub, et Kaido on ka Cristoferi Tartust kaasa toonud. Muidu nagu kõik hea, aga Õnne tuvastab poisil palaviku. Nii saab selgeks, et lastega me täna sinna ööbima ei lähe. Arutleme emaga asja läbi ja saame kenasti hakkama kui Õnne juurest paar tekki toome Ainult Kaja läheb Õnne juurde öömajale... 
Pühapäev. Kadi nügib mind ja ajab mu üles: „Häid jõule, noh!” Ühtepidi naljakas, teisipidi mitte. Igatahes siis ärkas ka Reijo üles ja nad läksid magamistoast ära, kuna ka ema ärkas ja hakka sjuba liikuma. No ja ega ei läinud ka pikalt eaga, et Miia ärkaks.
Päkapikud on viimaseks hommikuks šokolaadi toonud ja ema lubas need lastel ära süüa – hommikusööki nad muidugi nüüd enam ei söönud... Aga meie ülejäänud pistame isuga.
Kui eile õhtul kõik sulas ja sadas vihmagi, siis tänaseks hommikuks on jääväli ja tugev tuul. Päike tõuseb ja loob värvilisi vaateid. Eilne sula õnneks väga palju lund ära ei sulatanud, nii et mõningaste mööndustega võib jõulud valgeks kuulutada.
Hommikut alustame surnuaial käimisega: mina, minu ema, Õnne ja Kaja. Kaja teeb oma emaga ringi, mina oma emaga. Kuna Cristofer on siiski haige, me lastega Õnne juurde minema ei hakka vaid oleme minu ema juures.
Üritame plaane luua. Kirikusse kahjuks ei saa, kuna jutlus on alles neljast. Vanaema juurde minek alles kahest, kell on aga üksteist... Lapsed vajavad tuulutamist, seega võtame Innaga lapsed ja sõidame taaskord Lõvele kelgutama, sinna kus eilegi
Kelgutamine jääväljal on sama hea kui eilegi. Kadi vahepeal isetseb ja ei taha teisi kelgule lasta, aga muidu saame hakkama. Kolame Innaga ka ringi kuniks lapsed maja juures kelgutavad. 
Ja siis on aeg vanaema juurde minna. Seal saab jõulusööki, sedasama jõulusööki mida läbi aastate Kõik täpselt nii nagu peab. 
Peale sööki hakkab meie pere lahkuma. Käime Õnne juurest läbi, Mägide juurest läbi ja jõuame viimaste loojuvate päikesekiirte kuma saatel Tartusse. Miia magab terve tee ja olen temaga autos kuniks teised poest läbi käivad.
Õhtu veedame kodus. Kuulame vinüülplaadilt lastelaule ja pakime kingitusi välja ning asju paika