Esmaspäev. Aasta viimane nädal! Samas jõulupüha teine päev ja nädala alguse esimene päev. Ristiinimesed puhkavad, tööinimesed, nagu Kaja, peavad tööle minema. Ärkame lastega kaheksast ja mängime. Siis saab pisut kodutöid toimetada ja käime jalutamas. Jalutame, nagu tavaliselt, POODI (!!!)... Läheme piima ja piparkoogitaigna järele, et õhtul oleks lastega tore ühiselt jõule pidada 
Käik on igati OK. Väljas on ehk liiga libe – üleeilne sula on tänavad ära jäätanud ja on väga vähe kohti kus on pisutki liiva pandud. Miia muidugi, poolel teel teatab, tema jalakesed on väsinud 
Aga pisut stiimulit ja mõtete viimist teistele teemadele aitab. Nii käib ikka ise mõlemad otsad, pealegi, tagasitee tuleb ta sisuliselt jooksujalu 
Lõunasööki söövad mul lapsed täna kenasti – mul kohe hea meel (Y) Ja siis mängime mõnda aega kuniks Miial tuleb uneaeg. Kadi läheb Jennaga õuele mängima ja mina panen Miia unele.
Miia unele panemise ajal jään ise magama. Mingi hetk ajab Miia toimetamine minu üles ja siis kohe jääb ta ise magama Ega jäägi muud üle kui üles minna, minu uni rikuti ju ära :P Istun siis läpaka taha, et pisut kirjutada. Mõni aeg hiljem saabub ka Kaja ja meil on tänaseks õhtuks plaan: läheme lastega kinno!
Kino oli OK. Vataasime multikat Ferdinand. Väga armas ja muhe multikas, võibolla nukraid hetki oleks võinud vähem olla, aga muidu igati OK.
Kodus tulevad meile külalised: Janika lastega. Paras segasummasuvila Aga kõik olid rahul. Külalistest Jenna jääb meile öömajale. Panen lapsed ette tuppa diivanile, Miia on diivani ees madratsil. Aga et Miia paras segaja on, siis mõne aja pärast toon ta tagatuppa, ta ise tahtis ka just sinna, seega oli hea ja lihtne. No ja siis saigi vaikus majja, peaaegu – Kadi hakkas miskipärast hirmsasti köhima, päris pikalt köhis, enne kui köha üle läks.
Õhtul läks paarikraadine külm üle sulaks. Sadas vihmast lörtsi ja oli parajalt vali tuul.
Teisipäev. Täna on viimane jõulupüha päev. Sellele eelnev öö on hea ja rahulik. Emme äratuskella ma kuulen, aga kuidas emme voodist läks, sellest ei tea ma midagi Minu kokkupuude reaalse maailmaga algas vast kusagil kaheksa ajal, kui suuremad tüdrukud eestoas üles ärkasid ja omale multikad käima panid. Mina Miiaga ärkasime pool üheksa. 
Hommikupooliku majandan lastega, kuniks üheteistkümnest on lapsed Janika juurde kutsutud. Õues aias on jää, nii kole libe on et anna minna! Aga jõuan lastega kohale ja pärast jõuan tagasi kah Tegelen pisut õues ja siis tubastele toimingutele.
Kaja saabub ühest ja toob lapsed kodu – nüüd on aeg soolaleivale minna. Kaja sõbranna soetas mehega ridaelamu boksi uude majja ja nii oli meid külla kutsutud.
Kuigi suurem osa boksidest veel ehitusjärgus on, oli nende boks valmis elamiseks ja sisustamiseks. Täiesti OK värk kõik, lisaks B energiamärgisega maja. Jõime kohvi, ajasime juttu ja uurisime elamist 
Kodus tagasi, teeme suurema õhtusöögi. Nii kui ise lõpetame, tuleb külalisi: Kadi sõbranna pere. Lapsed toimetavad isekeskis ja emmed ajavad juttu. Kasutan selle aja pakendi konteinerisse viimiseks ja pisikeseks tervisejooksuks.
Magama minemise ajaks on lapsed ikka veel energiat täis Miia laseb traavi nagu polekski und. Paneme nad ööks valmis ja siis laulan neile unelaule. Paar laulu lastelaulude raamatust, siis laulan Aisakella ja meenub, et mul on ju päris jõululaulude laulik, et miks ma seda ei kasuta, veel ju jõulud! Otsin selle üles ja laulan Püha Öö’d. Ja siis kukub tuju ära. Tegemist on väga ilusa jõululauluga, ja seda lauldes meenus oma lapsepõlve jõul... Ja siis jõudis mulle kohale, et ma pole oma lastele seda õiget jõuluaega, -meeleolu ja -kombeid näidanud/teinud. Isegi kirikusse ei jõudnud! Oli ainult üks kiire ja plaanitu Tõrvas käik ja siis kodus/Tartus toimetamine. Hiljem ma analüüsisin teemat ja siis jõudsin järeldusele, et suures plaanis on ajad muutunud, päris sellist jõulu, nagu minu lapsepõlves, ma oma lastele pakkuda ei suudagi – kõiksugu olud ja elukorraldus on teistsugused. Aga järgmisel aastal teeme varakult mingi plaani ja paneme peamised jõujooned paika, aitab ringi rassimisest!
Kolmapäev. Öö oli OK. Hommikul saab kõvasti toimetada, kuna Kaido tuleb täna duššinurka plaatima. Seega pean vanni keerama risti, tooma rendist plaadilõikuri ja käima Bauhofis liiste välja vahetamas. Samal ajal sätin Tõrva minekuks asju kokku. Paras hullumaja. Lõpuks saame ühest Tõrva poole liikuma.
Miia jääb autos magama, kuigi ta alguses unemärke välja ei näita. Aga eks monotoonne sõit, muusika ja hämarus aitavad kaasa.
Algatuseks läheme Õnne juurde, kuna minu ema on vanaema toimetustega hõivatud. Aga ega ma kaua olla ei saa, ema helistab ja ütleb, et vanaema oleks vaja Valga haiglasse viia...
Istutame vanaema autosse ja sõidame läbi pimeduse Valka. Vanaemal on vere näitajad kehvad ja neelatamine/kõnelemine kurgust valus. Ise arvame kopsupõletikku. EMO võtab vanaema kenasti vastu ja meie jääme ootele. Ootaja aeg on pikk ja mingi hetk ei oska ma enam midagi peale hakata. Hakkan ema õhutama, et uurime mis edasi saab ja kas meil on vaja oodata. Ema ajab vastu, tema kedagi tülitama ei hakka. Õnneks kuuleb meie vestlust pealt EMO töötaja, tuleb meie juurde ja teatab, et meil pole ju midagi oodata, perearsti poolt on ta juba haiglarežiimile määratud, et nemad teevad vaid analüüsid ja siis viiakse vanaema palatisse. Aga kõigega läheb aega ja meil oodata küll mõtet pole. Jess! Vähemalt selgus on majas ja nii käime korra vanaemaga jutustamas ja tuleme ära.
Aga kodu tagasi minekuga me ei kiirusta. Käime ehituspoes. Vaja oleks oma uuele kuurile korralikke lukuriive, et see projekt veel vanas aastas ära lõpetada
Tõrvas tagasi, võtame Õnne juurest lapsed ja läheme ema juurde. Söömised ja muu vajalik toimetamine ning magama minek.
Neljapäev. Lapsed magavad ema juures kenasti. Öösel oli Kadil köhahoog ja ma keerasin ennast voodis igaks juhuks teistpidi, et ta minu peale ei köhiks Magatakse peaaegu üheksani välja!
Kuna üheteistkümnest peame liikuma minema, meil palju aega hommikul laiselda ei ole Sööme, riietume, toimetame. Siis saab Õnne peale, käime vanaema korterist läbi ja sõidame Valga linna.
Valgas saavad lapsed Annaliisa juurde, Õnne läheb mingit tööasja vaatama ja mina emaga haiglasse vanaema külastama.
Vanaema on lõbus ja jutukas. Kõik näidud küll korras ei ole, aga peale vaadates küll aru ei saa, et midagi väga viga oleks. Kui patsientidele söögid ette tuuakse, me emaga lahkume.
Algatuseks käime Maximas, siis vanaemad poodlevad edasi, mina lähen oma lastele järele. Annaliisa pakub kohvi ja omatehtud piparkooke, nii et saan seal veel veidi aegagi veeta enne kui vanaemad peale võtan ja Tõrva sõidame. 
Lapsed on väsinud. Õnne võtab nad oma tiiva alla ja mina emaga läheme maale. Viime sinna mõned asjad ära ja lammutame pisut naabertalu juures, et päästa midagigi enam-vähem väärtuslikku. Mõned seinad on kõrvalhoonetest püsti, võtame vajamineva küljest ära ja lahkume. Mingi hetk käib selja taga suurem mütsatus – üks puukuuri kahest püstiolevast seinast käis ümber Ehmatas ikka mõnuga
Ja siis käime ka surnuaiast läbi – põlenud küünalde korjel. Küll olid enamus haudadel keegi need juba ära korjanud, aga midagi oli meile ka jäetud :P
Ja siis viin ema mamma elamisse kütma ja kasima. Ise lähen ja teen ühe häkitud kodulehe korda.
Seis on selline, et Õnne Miiat lõunaunele ei saanud ja laps on väsinud, väga väsinud. Liitun Õnne ja lastega Aira juures kus veel mõned külalised. Miia on näost punane, ulakas ja aeglane kui porikärbes. Vahepeal suisa veeretab end mööda põrandat ringi. Ei ole hea, ei ole!
Kui lastega ema juurde öömajale ära lähen, sööme ja hakkan lapsi magama panema. Sellist magama panemist ma ei mäletagi enam. Miia on üleväsinud ja pöörane, nõuab, karjub, miski ei sobi ja unne ka ei jää. Ma olen vahepeal ikka täiesti liimist lahti... Oleks nüüd Kaja olnud, ta oleks viie minutiga lapse magama saanud... Aga ei, tuli olla kannatlik ja rahulikult asja kontrolli alla saada. Lõpuks sai ikka ka, aga millise närvikuluga!
Reede. Kadi öösel köhis kell 1.30. Sellest ajast alates ma enam und ei saanud. Viimane kellavaatamine oli 3.15, siis õnnestus ikka ära vajuda.
Hommiku otsustan lastega linnas jalutada. Vanaemad tulevad ka kaasa. Kesklinn on ehitust täis, liikumine on komplitseeritud, aga kõik on uue linnasüdame nimel! Vihma kipub sadama ja jahedavõitu on, aga kolame ringi ja jalutame ka pargis kuniks suundume Läti Saatkonda.
Saatkonnas võtame kohvid ja lastele söögid. Miia on juba vastu lõunat väsinud – ju siis ööga ei puhanud ikka välja. Igatahes teeb meile tsirkust. Tsirkust teeb ka kohvimasin, nii et lapsed ei saa kakaod ja Õnnele tehakse pätikohvi :P
Ja siis viime Õnne KEKi ja ise teeme ringsõidu, et Miia magama saada. KEK’ist Patkülla, sealt otse Tõrvast ringi Helme peale. Käime Lõvelt korra läbi – Miia ikka ei maga. Aga nii kui Lõvelt liikuma saame, Miia uinub Sõidame pika tee maha, Riidajas käime poeski, et Kadile köhapastille osta, ja siis üle Pikasilla sõidame Tõrva tagasi. 
Ringsõidu peal saime teada, et vanaema saab täna haiglast välja. Viin lapsed Õnnele, ise lähen teen vahepeal ühe otsa ja ema viin vanaema korterisse kütma. Ja siis käime Valgas. Enne piirikaubanduses ja siis vanaemal järele. Toome ta Tõrva ära.
Mingi hetk sõidan lastega vanaema juurde emale järele. Käime siis ka poes. Kadile hakkab üks üsna titekas mänguasi silma ja ta hakkab seda piinava järjekindlusega tahtma. Ei anna järele, ei tema, ega mina. Ja see viib tema jonnilaine üsna pikaks, nii et ta saab nurgas järelemõtlemisaegagi mis küll kuidagi toimida ei tahtnud...
Magama minemise ajal teeb Miia peaaegu sama trianglit mis eilegi. On see siis nüüd hoopis Tõrvas uinumise jama?? Õnneks saan ta täna ikka oluliselt kiiremini magama, aga tavaõhtutega võrreldes ikka üsna keeruline lugu... Nõuti mingit telefoni ja iga natukese aja pärast taheti potile kus midagi ei tehtud... Aga maha murdsime ta
Laupäev. Öö magasime kenasti, igaüks oma voodis. Täna on Tartusse mineku päev. Alustame seda jalutuskäiguga ümber Riiska järve, koos vanaemadega. Mingi lolli aje nimel luban Kadile, et käime poes ja vaatame selle mänguasja veel üle, lootes, et saan talle selle mõttetust selgitada. Lõpptulemus on aga vastupidine ja Kadi jalutab kas meist eespool või tagapool ja ei taha meiega suhelda Kange tüdruk! Aga las olla, tuleb ka enda selgroogu kasvatada. Tegime päris pika ringi, enne kui auto juurde tagasi jõudsime. Algas vanaemadega hüvasti jätmise tseremoonia. Õnne oli millimeetri kaugusel sellest, et minna Kadile poodi mõttetust ostma, aga ei astunud ta minu keelust üle. Nüüd, paar päeva hiljem seda teksti kokku kirjutades võib öelda, et Kadi pole rohkem selle jama teemal sõna võtnud, võin kihla vedada, et ta ei mäletagi seda enam! Aga päästsin viis eurot, jätsime ostmata mõttetu mänguasja ja näitasime tüdrukule, et isegi kangema jonniga meid ümber ei räägi. 
Tartu sõites Kadi kuni Rõnguni nutab. Aga ta ei nuta asja taga, vaid vanaemasid. See pole esimene kord, aga lõpuks ta rahuneb ja kõik on hästi. Miia, kuigi ma hirmsasti lootsin, autosõidu ajal magama ei jää...
Tartus on kõik OK. Jenna tuleb külla kuniks Kadi sõidab Mirteli vanematega Tallinnasse järgmisele jääetendusele Alice Imedemaal. 
Siis tuleb Kaido Cristoferiga külla, ja just siis selgub, et Kaja peab tööle minema. Lõpuks oleme Miiaga kahekesi ja mängime Legodega. Mingil ajal luban Miiale multikaid ja külla tuleb Aix.
Ei lähe ka kaua kuni Kaja kodu tuleb. Ja siis üsna varsti saame saunateate, et meie kord on minna. Kaja käib koos Miiaga ja Miiale hirmsasti meeldib Ta tahaks ka minuga minna, aga me läheme Aixiga. Ja kuna pesemisvõimalused kodus on hetkel komplitseeritud, pesen esimest korda meie saunas ja see on igati OK. Ehk siis ei pea alati peale leili kodu dušši alla jooksma, vaid saab ka seal pottide-pannidega majandades end puhtaks küürida.
Ja siis Aix kodu ning laps magama. Oleme Kajaga seni üleval kuni Kadi Tallinnast tagasi jõuab. Kadi on emotsioone täis ja väsinud, pisut vist midagi etendusest ka häirib, seega tahetakse emme juurde tuttu, oleme nõus ja nii magan eestoas.
Pühapäev. Öö oli segamistega – Kadil oli mitu köhahoogu mis vahepeal und pikemaks ajaks segasid...
Hommikul tuleb Kaido poisiga ja võtab plikad kaasa – lähevad mängumaale. Kasutame selle aja Kajaga poes käimisele, et õhtuseks külaliste tulekuks valmis olla
Lõuna ajal läheb Kaja Miiaga magama, et Miia õhtul väga väsinud ja jonniline poleks. Mina toimetan õues, väljas on ka Kadi ja mängib koos Jennaga.
Hiljem läheb elamises suuremaks koristamiseks – aasta alguseks peab ju elamise puhtaks tegema, muidu on terve uus aasta elamine must
Toimetuste käigus hakkab Cristofer seletama, et kõht valutab. Käib korduvalt potil ja kraam on taga vedel... Lõpuks tõuseb isegi palavik ja Kaido viib poisi emme juurde. Nüüd vaid pöidlad pihku, et meile see jama külge ei hakkaks... 
Kaido tuleb ise tagasi, uut aastat vastu võtma. Üheksa aegu liitub Jaanika lastega. Meie saame selleks ajaks valmis ahju-jänese! Just, jänese! Ma pole elu sees ise jänest teinud, söönud olen seda aga nooruspõlves oi-oi kui palju – vanaema juures ju kasvatasime neid.
Õhtusöök saab hea, kuid süüakse üsna vähe Šampus aitab aega veeta ja mängime ka lauamänge. Lapsed on igati usinad ja keegi üleväsimuse märke välja ei näita – super gut! Südaööks liigume välja parklasse, seekord me kesklinna trügima ei kipu. Meil on ka omal siin kaks pauku mis saavad ära lahendatud. Oli igati tore värk! Pärast veel toas mängisime ja ühest keerasime juba kõik põhku. Uus aasta on nüüd käes – HEAD UUT AASTAT kõigile!