Esmaspäev. öö oli igati hea ja kena. Hommik sujus ka kenasti ja nõudki said pestud – kohe näha, et ühe lapse lasteaeda sättimisega on vähem tegemisi (Y) Kadi jääb kodu, emme läheb autoga tööle ja mina ratta ning Miiaga lasteaeda.
Ilm on juba hommikul soe, päike paistab. Mingeid komplikatsioone hommikus ei ole ja asjad sujuvad.
Kontoris on täna pisut rahulikum päev, tõmban veel eelmise nädala otsi kokku ja toimetan nipet-näpet tegemist vajavaid töid.
Kadil on kodus igav 
Peale lõunat alles tuleb talle Lille külla ja nad saavad ilma nautima minna – Kadi üksi ei julge. Aga ka emmel on lühem päev ja on varsti nendega koos.
Sõidan rattaga kodu. Kaja võttis Miia ise ja Lille on veel külas. Sööme ja toimetame. Mingi hetk lähen välja pesu kuivama viima, ise veel ütlen, et nagunii kui välja jõuan, läheb sajule. Mitte midagi valesti ei öelnud: riputasin pesu nöörile ja kohe tabas meid paduvihm. Aga kokku ei hakanud midagi korjama, mõtet ju ei olnud. On mis on, aga selle mõne tunniga pesu loomulikult kuivaks ei saanud...
Õhtu on taaskord jalgpalli täis – MM! Vahepeal siis muidugi muid toimetusi ka mis toimetamist vajasid.
Õpetus tädi Maalile kuidas internetis omadega toime tulla, väga hea ja humoorikas tekst Geeniuse avarustest.
Teisipäev. Ka tänane öö on segamata ja hea. Ja hommikul läheb kõik rahulikult. Täna tahab Miia emmega minna, seega nemad lähevad autole ja mina rattaga tööle.
Ka täna igavleb Kaid kodus nii kuis jaksab. Kuigi ema täna vanaemaga Tartusse tuleb, ei taha me Kadit nendega kaasa saata, et pigem järgmine nädal esimesed kolm päeva vms. Igatahes peale lõunat kutsun Kadi enda juurde tööle – ta tahab tulla küll, aga otsib ettekäändeid mis ma ümber lükkan ja siis lõpuks taandub põhilisele – ta ei julge. No vaatame, küll ta lähipäevil liikuma hakkab kui veel üksi peab olema
Kolumbia mängib Jaapaniga ja kohe teevad kolumblased teise koha rekordi läbi aegade MM’il punase saamises :P Ja jaapanlased realiseerivad selle peale antud penalti... Kahju oli kolumblastest, aga nad sunnikud ei andnud alla ja lõid veel enne poolaja lõppu värava tagasi! Aga vähemus ja väsimus nõudsid oma osa ning jaapanlased võtsid lõpuks võidu.
Tänase päeva teine pool on väga vihmane ja kiuslikult jahe. Kaja läheb Kadiga Miiale järele ja siis tulevad võtavad ka minu peale, kuna rattaga pole eriti mõistlik kodu sõita. Küll me aga ei lähe otse kodu, vaid käime enne Magusa Ahvatluse kohvikus, kuna tahaks Kristiina emaga läbi rääkida, et plikatirts homme hommikul meile külla toodaks, Kadile seltsi. Autost kohvikusse minekuks on väljas just korralik paduvihm ja me saame üsna märjaks enne kui kohvikusse jõuame.
Kodus saame taaskord jalkat vaadata ja siis helistab Aix, et tal on plaan viimast mängu vaadata ja kui mina ka vaatan, võiksime seda koos tema pool teha. Kuigi ma üldse minna ei viitsinud, meeskonnad tulid juba väljakule kui Kaja küsis, et kas ma siis ei lähe. Et kui ma ei lähe, võiksin ikka Aixile teada anda. No ja siis ma ikkagi võtsin enda kokku ja läksin
Eks ta seltsis on tore vaadata jah. Saab niisama juttu ka puhuda Nii et vaatasime Aixiga mängu kenasti lõpuni ja siis kadusin kodu tagasi kus juba vaikus majas oli.
Kolmapäev. Öö oli hea ja rahulik. Ka hommik on rahulik, kuigi me kodust välja minemisega pisut hilja peale kippusime jääma.
Ilm on päikeseline aga suure tuulega. Miia jääb kenasti lasteaeda ja kaheksaks tuleb Kadile Kristiina külla. Tüdrukud saavad koos pisut maailma uudistada – minna kahekesi Tamme staadionile ja kodulähistele jalutama. Kadi veel räägib, et ega nad väga ei julgenud, aga kui politseibuss mööda sõitis ja politseinikud naeratasid, siis oli neil julgem olla
Mina olen töölainel. Tahaks paar vana asja lõpuks ära lõpetada, aga ikka leidub midagi mis kaikaid kodaratesse loobib: küll pole ühel aega ja teine ei oska/taha...
Päev on sajuta, seega saan rattaga kodu sõita. Kodus aga on teised juba aias, grill on üles pandud ja esimene liha juba küpsemas Ma küll imestan kuidas Kaja sellise tuulega grilli üldse põlema sai, aga no näed, on saanud
Peale söömist oleme taas jalkalainel ja vahepeal saab ka jooksmas käidud.
Iraani ja Hispaania vahelises kohtumises tegi Iraan kõik, et Hispaania väravat kaugemale lükata. 55 minutil vannuti aga alla. Kuid ei läinud palju kui nad ise vastuvärava lõid, aga joonekohtuniku arvates suluseisust. Kuigi iraanlased juubeldasid, vaadati videotest teema ole ja oligi ikka suluseis – kurjam kui kahju! Kahju ka selles mõttes, et mina just panustasin viigi peale, aga näed, favoriit sai siiski oma.
Neljapäev. Öö ei olnud paha, hea oli (Y) Miia saab kenasti lasteaeda ja Kadile tuleb taas Kristiina seltsi.
Minul on vihmane tööpäev kontoris, Kajal sama. Kadi aga jalutab Kristiinaga vihmavarjudega ringi, õpivad linnas hakkamasaamist ja linna tundma (Y) Üksi Kadi ei läheks, aga kahekesi on ikka palju julgem ringi uudistada. Mina arvan, et see on hea ja vajalik, paistab et Kaja on minuga üsna ühel meelel, kuigi mina olen neis asjus pisut julgem
Kui mina kodu jõuan, on kõik juba kodus ja Kajal söökki valmis Lapsed aga eriti süüa ei taha ja Miia see laseb kui orav rattas ühte ja sama lauset jonnilaulu saatel. Arutleme Kajaga just, et mis me siis jaanipäeval ette võtame. Miia ronib aga meie juurde ja siis Kaja avastab, et laps on kuum. Ja nii saidki meie jaanipäevaplaanid koheselt paika: oleme kodused! Lasteaias on juba mitme nädala jooksul mitmest rühmast järjest lapsed tuulerõugetega kodu jäänud, arvatavasti lööb kohe ka Miial välja.
Ei me lase ajal oodata. Söön ära ja teen jooksu apteeki, et rõugeteks valmistuda. Tagasiteel räägin telefonis Innaga ja kui maja juurde jõuan, ei kobi kohe tuppa vaid otsustan väljas kõne ära rääkida. Aga juba lehvitab Kaja akna pealt, et toogu ma rohud sisse – esimesed täpid on juba välja löönud... Nii saab siis Miia rohetäpiline, lisaks sügeluse vastane kreem. Alguses Miia rohelisi täppe ei taha, aga kui näitame Kadi aastatetaguseid pilte, siis leebub
Ja nii ta siis läheb: jalgpall ja täpid. Kaja hoiab Miia täppidel kiivalt silma peal ja iga natukese aja tagant teeb kontrolli ja märgistab ära
Kaido saadab päeval teate, et äkki teeme õhtul õlle. Nõus. Saame peale üheksast Pauluse juures kokku, aga väljas kallab koledasti. Otsustame minna Hektori pubisse, aga see pandi just kinni. Kuna siinkandis midagi mugavat kohta pole, otsustame Aparaati minna. Tehase hoovil aga avastame, et ka Kolm Tilli on lahti, seega suundume sinna.
Kolmes Tillis on suur projektoriekraan ja jalka käib. Nii maandumegi sinna vaatama Võtame õlled ja Kaido sööb ka õhtust. Siin on päris mõnus mängu vaadata, nüüd teame kuhu tulla kui soovi on seltskonnaga vaadata (Y)
Viis minutit enne teise poolaja lõppu kaob mängu ülekanne. Otsustame siis pubist lahkuda ja vaatame telefonist tekstilist ülekannet, samal ajal kõndides Kastani tänavat pidi Võru tänavale. Vihmasadu on lakanud, on aeg laiali minna ja kodus magama keerata.
Reede. Magasin täna eestoas ja magasin üsna sügavalt. Kaja oli Miia kõrval ja tegeles temaga mitu korda öösel. Mina kuulsin neid vaid ühe korra.
Täna jäävad kõik peale minu kodu. Kaja võtab sinise lehe. Mina lähen rattaga tööle, õnneks hommikul ei saja.
Tööpäev on kergemapoolne, suuri võnkeid ei ole. Jaanipäevaeelselt on lühendatud tööpäev ja seda lühendatud päeva lõppu tuleb Kroko meile appi veetma
Kodus püüab Kaja Miiat magama saada. Miial kõrge palavik. Jääb magama, aga ärkab üsna ruttu üles. Aga pole hullu, peaasi et ei jonni ja teistega koos mängib. Ahjaa, teised, see on Kadi ja Kristiina )
Loomulikult on õhtus taaskord jalgpall. Esimene mäng: Costa Ricast on väga kahju kuna nad pidasid Brasiiliale ülikenasti vastu, alles esimesel üleminutil suutsid brasiillased läbi murda... Kahju, vääääga kahju.
Täna on meil muuseas pulma aastapäev – 6 aastat! Aeg läheb küll kiiresti, aga see number nii kiiresti edasi ei lähe Kui Õnne ja Kaido (Kaja vend) juba hommikul õnnitlevad, siis minu ema helistab hilistel õhtutundidel (no nagu mina eks ole) Igatahes tähistame kodus seda lillede ja šampusega. Juhuse tahtel on ka üks külaline: Kristiina ema, ta tuli lapsele järele ja veetis siis meiega koos veidi ka aega
Laupäev. Kajal oli raske öö – Miia muudkui sahmis ja sügas. Meie Kadiga magasime eestoas kenasti
Kuna päevaks mingeid plaane pole, ega saagi olla, arutleme taas elamise korrastamise ja ümbertegemise teemadel. Siis teen neti-otsingu arutletud asjade kohta. Kaja hakkab riidekappe korrastama ja mina ei tee suurt midagi. Vahepeal käib Kaido Cristoferiga külas. Kui meie Kadiga ratastega sõitma läheme, püüab emme Miiat magama saada ja ise ka magada.
Sõidame Kadiga Tammekale, aga siin on tantsuüritus läbi saanud. Sõidame siis Konsumisse, võtame jäätised ja läheme raudteejaama neid sööma. Päike leegib heledalt ja kuumalt - mõnus! Peale pisutikest nautimist liigume kodu tagasi. 
Nüüd algavad jalgpallid ja vahepeal saab ka muru niita. Enne viimast mängu lähevad Kadi ja Kaja aga Raadile jaanitulele, kohtuvad seal mitmete tuttavatega. Mina mängin Miiaga ja üritan ka veidi jalgpalli vaadata. Teise poolaja alguses panen pisikese magama ja saan mängu pisut asjalikumalt süveneda.
Ka teised tulevad vahepeal tagasi, aga liiguvad omadega aeda. Mina hoian seni pisikesel silma peal, tal igalt poolt sügeleb ja ta magab rahutult...
Viimane mäng Sakasmaa – Rootsi, on lõppkokkuvõttes fännide närvidemäng. Esimesel poolajal läheb Rootsi juhtima, teisel viigistatakse ja tige mäng käib, kuniks üleminutite lõpus suudab Saksamaa siiski võidu võtta. Väga napikas ikka, aga nii ta läks.
Pühapäev. Tänane päev, hmm, mis ma oskan öelda. Öö oli magatav, Kajal küll mitte kuna Miia muudkui sahmis ja kratsis. Poole seitsmest tuli Miia minu juurde, siis sai Kaja lõpuks magada. Miia vehkles palju jah, vahetas muudkui asendeid ja asukohtigi ka minu kõrval. Lõpuks vedasime siiski üheksani välja!
Tänane päev mingeid võnkeid ei too. Oleme kodused, ravime Miiat ja üldse sajab terve päev. Päeva peale käime Kadiga korra poes ja pärast teise korra apteegis. Ühe sõidu saab ka Kaja teha, et tuua poest moosi jaoks suhkrut. Päeval on korraks teema ka Tõrva sõit, kuna Inna ja ema tahtsid Tartusse saada, aga selles osas aitas meid Kaido välja kes nagunii juba sinnapoole teel oli Tõrvast toodi meile mõned kilod maasikaid mille Kaja kõik moosiks keetis. 
Miia, meie haigekene, on ikka koledasti hädas. Tuulerõuged on tal nii tutu vahel kui ka suus. Söömisega on üsna tõsiseid probleeme. Ka palavik tuleb päeva peale ikkagi üles. Lõunaund magab ta pea kaks tundi kokku - jalka esimese mängu aja 
Jalkadest rääkides on esimene mäng Jaapan – Senegal vahel lihtne ja tavaline, teine mäng aga Inglismaa ja Panama vahel keerutab enda ikka suureks Inglismaa võiduks. Hea, et Panama ikka auvärava sai – 5:1. Viimane mäng Poola – Kolumbia andis aga paraja üllatuse, et poolakaid tuulutati täie raua ja kolme väravaga