Esmaspäev. Eile õhtul tahtsid lapsed mõlemad eestoas magada. Keegi peale Kadi ei olnud vastu, aga Kadiga saime kokkuleppele. Muinasjutu lugemise ajal aga Miia muudkui laiutas, itsitas ja segas Kadi magamist, seega lõppes asi nii, et Miia pidi magama ikkagi oma voodis. Talle see muidugi ei meeldinud, seda näidati välja nutu ja halaga. Olin tal seni kõrval kuni uinus...
Öösel ärkas korra Miia üles ja hakkas mind otsima, et miks ma tema kõrval ei ole 
Hõikasin, et magagu edasi ja öö sai jätkuda. Jätkus see kuueni, sest just siis läks kass peast lolliks ja hakkas mängima... Aga õnneks sai välja puhatud.
Asjad sujuvad, Kadi saab kooli ja Miia lasteaeda. Lasteaia juures oli Kadi lasteaia-sõbranna Mirtel kes kooli liikus, läksin temaga koos ekaubsi poole, nautides poolel teel kuuvarjutust. Emme aga viis Miia rühma ja avastas, et Miia kott jäi kodu. Nii ta siis kiirustas seda tooma, lõpuks hilines tööle ja oleks peaaegu avariigi teinud.
Täna on külm! Hommikul majast välja minnes -12. Ja kerge tuuleke on ka, nii et eriti mõnus ei ole, vähemalt sai riietus normaalne valitud Lasteaeda sõites on tähed taevas, aga Kuu on kadunud. Alles lasteaia juures selgub, et täna hommikul on ju kuuvarjutus! Ja kui töö juurde kõnnin, muudkui otsin teist ja leian alles raudtee ületuskohas, vaatab teine Tammelinna tagant sõõr ümber tumeda ketta
Tööpäev on üksi kontoris olemine või kliendi juures käimine. Ootan kaupa mida aga kuidagi tulla ei taha... Lõpuks ikka tuleb ja kaubaga tulnud masina saan peaaegu valmiski (Y)
Jalutan lasteaia juurde kus Kaja juba ees ootab. Ta tuleb just tarkusehamba väljatõmbamiselt. Ei midagi mõnusat, terve õhtu piinab teda see olematu hammas...
Peale õhtusööki tahab Kadi hirmsasti kelgutama minna. Väljas on aga -13 ja sellise külmaga ikka mäele ei lähe. Teeme hoopis poeringi. 
Teisipäev. Kaja magas oma tuikava ja häiriva hambaoperatsiooniga eestoas. Sai ikka õnneks magada ka. Magasid teisedki.
Hommik võtab meid vastu -18 kraadiga mis päikesetõusul -20 peal ära käib. Loodus on kõik härmas ja puud-põõsad on kenad valged. Ka selle talve külmarekord mõõdeti ära: -27 mitmel pool Eestis.
Hommikul saabub teade, et Miia rühmast üks poiss on A-gripis. Olla öösel tulnud kõrge palavik ja soninud. Seesama poiss tahtis eile parklas Miialt veel kalli saada aga Miia ei viitsinud minna. Aga noh, lasteaia teises tiivas olla A-grippi palju. Ehk siis mustad murepilved kipuvad lähenema...
Sellise külmaga tõrgub tööauto käimaminekul. Mitu korda saab käivitatud enne kui end käima tötutab... Ja linnasõitudega ta muidugi üles ei soojene. Kui tööle tulin, oli soe pesu all, tööpäeval seda loomulikult pole ja autoga oli kohe kole külm sõita :P
Tööpäev on põnev, mitmeid veidraid ja ebatavalisi probleemikesi ujub pinnale mida lahendada: käin kohapeal kus arvuti ei taha käima minna, alles kui toiteadapteri nii arvuti küljest kui seinast välja võtsin, hakkas toimima; ühel masinal USB pesad kukkusid üksteise järel tagant ära nii et lõpuks tuli paigaldada USB huub, et asi korralikult toimima saaks; kurdeti, et klaviatuuril on tähed valesti, et vaja paika tagasi tõsta, selgus, et need olid üldse AERTY klaviatuurid tont seda teab kust soetatud; üks telefon uuendas ennast ja hakkas nõudma Apple ID’d mida kasutaja ei teadnud, aga seda me kohe ei märganud, et sellest oli võimalik ka mööda minna; toodi veider printer millega tahetakse toidu peale trükkida aga tegelikult on tegu küüntele trükkimise masinaga; üks CD plaat, mida väga vaja oli, et tahtnud oma andmeid välja anda, alles neljas lugemisseade suutis sellega hakkama saada :P
Läheme Miiale järele. Õpetaja kohe mainib ära, et lapsel tuleb silm peale hoida, A-gripp on liikvel ja meie pisike on peale ärkamist pisut kahtlane olnud, pealegi tõmbas ta endale kampsuni selga, kuigi rühmas on väga soe. Ja nohuke pidavat ka olema. Nohuke on õnneks väga väike ja probleeme ei tekita, see gripiteema aga tegi väga valvsaks. Kuigi Miia õhtul kodus oli üsna tavaline ’tema ise’, siis mulle tundub, et miskit justkui päris õige ei ole. Aga mine tea, hirmul on suured silmad. 
Peale lasteaeda käisime poes ja siis hakkas endal imelik. Kuidagi nagu miski surub ja veidike pahagi on olla. Ei tea mis, aga terve õhtu piinas miski. Võibolla mõtlesin endale ise jama külge selle gripijutuga?
Kui kõik magavad juba, siis mina olen veidi arvuti taga ja kirjutan. Äkki kargab Miia tagatoas istuli ja kurdab, et palav on ning sikutab endal särgi seljast. Minul juba kihvatas sees, et ongi jama käes. Temake viskas pikali ja magas edasi. Katsusin – kehatemperatuur on normaalne. Katsusin ka enne enda põhku viskamist Miia üle ja korra sai ööselgi all käidud kontrollimas.
Kolmapäev. Kajal ei olnud hea öö – operatsioonijärgsed valud piinavad jätkuvalt. Eks tema liikumised mõjusid veidi ka minu unele mis nagunii Miia tõttu pisut ärev oli. Hommik aga ei näita midagi välja, seega on kõik tavapärane ja kõik saavad liikvele.
Eilse suurkülma taustal on täna hommikul oluliselt leebem: -12 kraadi. Lund pole ka sadanud, aga puud on jätkuvalt härmas, küll mitte enam nii härmased kui eile, aga siiski ilus.
Täna käisin ühes reklaamiga tegelevas firmas ja neil oli seal riiulil suur hunnik pastakaid. Uurisin nende kohta ja kogu see hunnik anti mulle, õigemini mitte mulle vaid ämmale Saab oma kollektsioonile suure annuse pastakaid juurde Peaks talle ehitama mingi halduse arvutisse kust ta saab näha mis tal juba on jms (Y)
Kodu sõidame täna Tammeka kaudu, kuna Kadi peaks sõbrannaga seal uisutamas olema. Ja on ka. Võtame ka Miiale uisud, las harjutab. 2 eurot tunnist uiskude eest on igati OK hind, isegi kui uisutamist pisikesega 15 minutit teha. 
Kaja läheb täna hambaarstile operatsioonijärgseid tampoone ära võtma. Ja valu tehakse korralikult. Mul käisid judinad üle selja kui ta jutustas...
Kadi ei mahtuvat oma ülemisele narivoodile ära ja tema on mõned ööd eestoas maganud. Täna aga arvas Miia, et tema tahab Kadi voodis magada ja Kadi samal ajal võttis Miia voodi üle. Nüüd vist nii jääbki.
Ja täna kukkus üks Joomla guru haiglasse, pimesoolikaga :S
Neljapäev. Kõik on OK, plaanidest suudame hommikul kenasti kinni pidada ja liikvele minna.
Tööpäev liigutab ja toimetusi on kogu aeg. Palju erinevaid monitore keeravad silmad tööpäeva lõpuks valutama. Eks siin on oma osa ka päikesel mis autoaknast silmna puuris. Väljas on -4, seega selline mahe talveilm.
Õhtuks on üllatus: ema on Tartus, käis arstil ja nüüd on meie juures Et kui kodu jõuame, on ema meid ootamas Tore üllatus (Y) Hiljem viib Kaja ta alla linna bussile, kuna tal vaja ka poes käia ja mina lihtsalt ei viitsi kuhugi minna. Ahjaa, Kadi sõbranna oli ka veel meil, seega ei saanud me terve perega nagunii lahkuda
Microsoft käis täna uppi: nende meilisüsteemid on kõikjal maas. Asjaga tegeldakse ja õhtuks saavad kordagi, aga see suur pilveteema on tegelikult üsna haavatav, ja kui midagi juhtub, siis kaod võivad ikka totaalselt suured olla, rääkigu mis tahes...
Reede. Miia ajas meid enne poolt nelja üles, et tema tahab meie kõrvale tulla. No ei ole ikka see asi nii. Käisin igaks juhuks all lapse kehatemperatuuri ka katsumas, siis aga palusin tal edasi magada ja lõpuks ta magas ka. Aga enda uni jäi mõneks ajaks kehvaks ja rahutuks ning kui kell helises, siis nii rasket ja padjasegust ülestulemist ei ole enam ammu olnud...
Meitel on nüüd mõneks ajaks talv: väljas on -15 kraadi, öösiti lubatakse rohkemgi ja päeval pisut vähem. Räägivad nädalasest lainest, eks me näe.
Kui tööpäev sujub, tegemist on ja toimetamisi jagub, siis pealelõunal hakkab pea korralikult valutama. Midagi samalaadset nagu eile. Mis neetud isjas see nüüd siis minus on? Et omal peavalutabletid tööl otsa olid saanud, käisin köögikatade juures, sain mingit venemaa rohtu
Täna on JMKE 33. sünnipäevakontsert rokikas. Juba pikalt plaanin minna. Mida lähemale üritusele, seda selgemaks saab, et Kaido tulla ei saa. Algatuseks kõrvapõletik ja lõpuks andis tervis alla, nii et ei teki altki välja saa. Aga saab ka üksi minna, pealegi paistis, et tuttavaid nägusid kohapeal peaks jaguma. Hakkasin ajaplaani paika panema ja siis avastasin, et enne JMKE’d on kolm bändi ja JMKE ise tuleb lavale alles 00:30. Jama lugu. Ja siis ei osanudki enam arvata kas ma sinna jõuan või mitte.
Ja nii ma siis olen poole kaheteistkümneni üleval. Teised magavad. Väsimus vajub endalegi peale peale ja nii ma loobun kontserti plaanist ning keeran magama.
Laupäev. Miia ajas meid pool kaks üles. Tema tahab kellegi kõrval magada ja jonni ei jäta. Kaja oli nõus ette tuppa minema ja mina lapse enda juurde võtma. Siis algas uus jonn, et tahetakse emmega magada, aga selle koha pealt me enam järele ei andnud, pisut kriuksus minu kõrval, lõpuks uinus.
Miski kuue ajal oli ta taas üleval, tahtis minu seljas magada. No selline asi mulle meeldib, kuigi magada ise enam seetõttu suurt ei saanud. Seitsme ajal läks ta alla emme juurde ja varsti käks üles ka Kadi. Lapsed siis mängisid ja Kaja magas, või noh, üritas magada.
Hommik on plaanivaba ja mingeid häid plaane välja ei mõtle ka. Mina olen kuidagi sodi hommikul ja lähen välja värsket 5 cm paksust lumekest tänavalt lükkama. Siis toon ka puud majja ära. Rusutus läheb värske õhu ja füüsiliste toimetuste peale ära.
Lapsed on tatised, seega ujuma ei lähe, väljas on külm, seega ka kelgutama või tuubitama ei lähe. Otsustame Lõunakeskuses käia, Kadile talvisemat jopet otsimas. Sõidame sinna paraja ringiga, et nautida päikeselist, lumist ja külma päeva
Lõunakast saame jope ja lapsed saavad ka süüa. Samas kurdavad mõlemad külma, kuigi keskuses külm ei ole...
Koduteel tuleb mõte minna uisutama. Paneme soojad riided kodus selga ja lähemegi Tammekale. Miia uisutada täna ei taha, tema möllab emmega lumes, mina aga Kadiga uisutame. Sai endale ka üle pika aja uisud alla – pole hullu, tuleb välja küll Maaga ühendust ei kogenud.
Ja siis käime Prismas. Siit saame Kadile uisud. Tal nimelt on neid ka koolis vaja, ja et talle uisutamine meeldib, siis saab talvel ka ise Tammekal käia.
Kodus toimetame mis me toimetame, aga kuue paiku lähen mina Aixi juurde – teeme progemisõhtu Käin enne Konsumist läbi ja siis bussile.
Aix plaanib salamisi ka sauna teha, see oli tossavast saunakorstnast juba õues näha Aga et tal see esimene kord uues kohas sauna teha oli, siis progemistega koos läks pidevalt ahju järgi valvamine meelest ära. Viimasel kontrollil oli saunarumis, mis on parajalt suur, 65 kraadi sees.
Ja kui meil progemisega just finišisirge oli, helistas Kaja, et Miial on 38 kraadine palavik. Selge, saime ka arvatavasti a-gripi kätte, nii nagu mitmetel tema rühmakaaslastel... Ehk siis tulevad taas pisut keerulisemad ajad. Seetõttu jäi ka Aixi saun proovimata, tuli poest mõnede asjade järel käia ja kodu suunduda.
Kodus on lapsele juba palaviku rohi sisse antud ja lapsele peale vaadates ei saa midagi aru. Tahtsin esimese öö Miiaga enda peale võtta, aga Miia ei olnud nõus. Ja juba 2,5 tundi peale rohu võtmist oli palavik uuesti 38... Järgmise hooaja eel tuleb vist gripisüstid lasta ära teha... Aga OK, vaatame kuidas asjad edasi arenevad, sest Kadil on samalaadsed veidrused küljes mis Miial juba nädala alguses, ja ega isegi on nädala jagu kohati veidrat enesetunnet põetud.
Pühapäev. Nagu arvata oli, öö kergete killast ei olnud, eriti Kajal. Kuigi Miia suurema osa ajast magas, siis tema raske hingamine ja poolenisti ohkimine ei lasknud Kajal magama jääda, Alles enne kahte, kui Miial 39 kraadi oli, pani Kaja talle küünla ja siis jäi laps rahulikumaks ning Kaja ise sai ka magama jääda.
Päeva peale Miia temperatuur tõuseb ja langeb. Ka õuetemperatuur tõuseb ja langeb. Päike paistab ja soojendab
Lõunast läheme Kadiga uisutama, Kaido ja Cristofer tulevad ka. Kõik uisutavad, mina aga täna ei viitsi, eile olid uisud väga kitsad ja täna hakkaks nad seetõttu kiiremini valu tekitama. Kui tunnike uisutamist täis saab, siis Kaido annab rendiuisud ära, lapsed aga tahavad oma uiskudega veel sõita. Nii otsustame Kaidoga jalutada Konsumisse, et siis peale naasmist lastega ära minna. 
Cristofer tuleb peale uisutamist meile, sest nad tahavad Kadiga õuel mängida. Aga kaua nad mängitud ei saa, poisil hakkab külm ja siis tuleb Kaido talle järele – ei saa ju poissi meie juures hoida, jääb veel haigeks.
Ja siis on kodune laatsareti päev. Korra käin ja jalutan Maximasse, Kadile oli kooli joonistuspaberit vaja, aga sellega ka meie liikumised lõppesid. Miia tohterdamine käib täiel rindel. Vahepeal on laps kui sült, silmad poolvidukil magab või vedeleb, ega aru ei saa. Kui paratsetamooli küünla peale kraadid 39 pealt vaid 38,5 peale langesid, ei saanud Kaja rahu ja helistas perearstikeskusesse. Sealt ei saanud ta muud kui ahastuse ja emotsionaalse kõikumise. Õnneks rahunes ta siis kui EMO valvelauda helistasime. Igatahes Nurofeniga saame lõpuks palaviku pisut madalamale ja Miia tahab suisa süüa. Söök aga sees ei püsi, üsna kohe oksendab ta kõik välja, nii nagu hommikul. Aga et palavik praegu alla tuli, me kuhugi jooksma ei hakka, pealegi, EMO’s olla järjekorrad kolmetunnised. Öelge siis mulle, kas tegu pole juba pandeemiaga, kuna lasteaedade kaupa on lapsed maas?!
Enne ööle minekut on Miia juba üsna rõõmus ja jumekas, tahab isegi süüa ja seekord jääb söök sisse. Nii et mõned positiivsemad märgid ka vahelduseks!
Ilmateade lubas kolmeks -15 aga oli -11, alles õhtukski läks see -13 peale. Võlssi paneb see meie ilmaennustus :P
Üks väga hea lugemine sellest mida riik teeb ja kuidas sellest tavainimene aru saab.