Esmaspäev. Taaskord on vilets öö: küll nohu tüütab, küll selg jääb ikka veel magades valusaks ja ka kass siin hakkas hommikul vara oma eluga peale. Paistis, et ega vaid mul polnud kehva öö - Kaja on öösel diivanile magama läinud (ma ei kuulnudki tema minekut). Täna ärkame Kadiga kahekesi. Emme ja Miia saaksid veel magada (aga ei maga). Kajal algas puhkus ja ta jätab täna veel Miia koju, et äkki on nohune vms (nagu eelmisel nädalal).
Sõidan rattaga kooli, algatuseks teen mõne triki kooli õuel slackline peal ja alles siis astun koolimajja. Hommikul on kiire toimetus: kleebime Ainiga ühes klassis karbiku seinale ära, et see saaks kuivada ja siis saab ka kaabli kunagi ära peita.
Täna toimetan läpakate kallal mis on plaanis õpetajatele, kellel isiklikku sülearvutit ei ole, need kasutusse anda. Asjad toimivad.
Minu toa ukse taga olevale kohvimasinale üritatakse panna tööle kaardimakse terminali. Poiss näeb lõunast saati kurja vaeva ja kui mina õhtul lahkun, ei ole veel asi toimiv...
Õhtul teeme emmega hüppe Decorasse ja toome Miia tuppa ühe vahva vaiba indiaanikaruga (vaata päevapilti) Hiljem lähevad Kadi ja Kaja Innaga jalutama, meie Miiaga jääme koju.

Teisipäev. Südametunnistus piinab: mul on ikka midagi nohulaadset juba mitu päeva, täna lisaks nagu kurk kibe ja ma ei riski kooli minemisega. Helistan hoopis perearstile, et käia igaks juhuks ära koroonatesti tegemas.

Testil käimine aga ei tähenda, et ei saa tööd teha. Tegelen koopiatega ja lõuna ajal on ka Zoomi koosolek. Kaja viib samal ajal hunniku lasteriideid kirbukale. Sel ajal kui ta riideid laiali laotas, osteti kaks asja juba ära ja nädala kohatasu sai seega juba tasa.
Kuna ma ise testi tulemuseni karantiinis pean istuma, lasen Kajal kirbuka-ringi raames ühe Circle K kaheraudse tuua. Imehea hot-dog! Keeran koosoleku kaamera pimedaks, et saaks ise mõnuga kugistada Ka Kadi saabub koolist kui Kaja koju jõuab.
Kajal on peavalud, aga ikkagi peab tema Miia lasteaiast ära tooma. Mina aga toimetan kodus ja ootan testi tulemusi. Jõuan õhtul juba lolle mõtteid mõtlema hakata, et kui test peaks positiivne olema, siis peame ju terve perega kodus püsima! Nüüd, kus igasugu remondid on kõik tehtud, läheksin vist neljakesi puhta lolliks kodus...

Kolmapäev. Hommikul ärkan tavapäraselt üles, nagu tööpäeval tavaliselt. Uurin kiiresti testi tulemust. Minu rõõmuks on kell kolm öösel sisestatud tulemuseks koroonanegatiivne! Oh, rõõm! Nüüd saab kenasti tagasi töölainele kolida ja murepilved laiali ajada.
Koolis lendan kohe kantseleisse, et uudist teavitada, aga kantselei uksel on silt: „Oleme aulas.” Kolin trepist üles ja oma nelikümmend õpetajat on siin, justkui minu rõõmusõnumit vastu võtmas Tegelikult on aga täna Miina Härma Gümnaasiumi 114. sünnipäev ja algamas on direktori õnnitlused ning tordisöömine Ühtlasi on hea kohe ka kõigile testitulemus teatavaks teha, sest info minu koroonatesti ootamisest on kõigini levinud (Y)
Kell 11 algab aulas sõrmuste jagamise tseremoonia millest võtavad osa kümnendad ja kaheteistkümnendad klassid. Sirle, kes on ürituse peakorraldaja, on minu kohaloleku üle eriti rõõmus, sest ta ei ole maja tehnika kasutamise osas veel väga pädev kui peaks mingeid jamasid tekkima. Noh, nüüd ei teki
Sõrmuste üritust plaanisime üle kanda ka kodus istujaile. Saatsin juba Stuudiumis infogi laiali, kuidas üritust näha saab. Siis aga tekkis kaameraga tõrkeid ja ma hakkasin ajaga võidu jooksma, et ülekandetehnika ümber teha. Õnneks läks kõik tööle kolm minutit enne ülekande algust ja tänu kodus olevale Liisile saime ka ülekande kvaliteedi asas mõningast tagasisidet (Y) Igatahes üritus oli hea ja ülekanne toimis. Selliseid ülekandeid saaks pea kõigist üritustest teha, aga mugavamaks toimetamiseks oleks vaja juurde pisut kaableid jms.
Kaja saab täna lõpuks ka puhata Nii ta saab oma sõbrannadega linnas kokku ja teevad ühe naisteka keset päeva
Õhtul aga valutame Kajaga mõlemad pead. Ei tea ikka mis neetud jama meil selle peavaluga on... Teeme ahju ja käime jalutamas. Jalutamine on värskendav ja ma lähen peale seda suisa jooksma, olgugi et pea kergelt valu tegi. Igatahes peale jooksu oli oluliselt parem olla!
Õhtul avan alkoholivaba A.Le Coq Porteri ja vaatan Eesti – Armeenia jalgpallikohtumist mis jääb 1:1 – pole paha.

Neljapäev. Eile sai pikalt üleval oldud ja nüüd on raske ärgata
Tööpäeva eredam hetk on tahvlite otsimine, mida võiks kooli soetada. Suur töö. Lõpuks saadame ka mõned hinnapäringud laiali.
Õhtul tegelen UPT (uurimis- või praktiline töö) tööde analüüsiga. Päris ajamahukas toiming. Kolmest ühe jõuan läbi analüüsida, siis aga tuleb targem mõte kuidas enda jaoks see analüüs mugavamini lahti kirjutada, et saada selgust mis puudu on või mis vales peatükis on. Eks homme tuleb kõik uuesti läbi raalida ja õpilastele tagasiside ära teha.
Täna muutuvad kõik meie plaanid mis pidid algama tänasest õhtust ja lõppema laupäeva õhtul. Ehk siis Kaja pidi minema täna Tõrva, et ema ja tema kassiga homme hommikul Tartusse arsti juurde tulla. Siis homme õhtul oleksime kõik koos Tõrva sõitnud. Laupäev oleks läinud Lõve tähe all, sest Hannes on emaga kokku leppinud, et viime Lõvelt kõik meie asjad ära, et tegelikule maja omanikule meie kola ei jääks. Juhtus aga nii, et Kaja ema ei tundnud end hästi ja ütles kassi arstiaja üles ja Hanneski on kodus nii haige, et Lõvel toimetamist ei tule. Selge, seega on meil kohustuste vaba nädalavahetus tulemas.
Õhtul käime Lõunakeskuses, kuna Miiale oleks vaja kollaseid riideid lasteaeda ja hiljem käib Lille külas, et võtta ära oma sülearvuti mida ma putitasin.
Reede. Ärkan terava peavaluga mis peale mõningasi sügavamaid hingetõmbeid kaob. Justkui oleks hapnikku vähe. Seda on ennegi olnud, peaks uurima, kas on mingi jama tulemas või olemas?
Koolis läheb pea pool päeva UPT analüüsimiste peale, aga vähemalt saan kõik valmis. Olen oma väljatöötatud metoodika üle üsna uhke Loomulikult loodan, et kõik ka õige on ja toimib Muus osas saab erinevaid otsi kokku tõmmatud ja tehtud plaane tulevaks nädalaks kus õpilased koolivaheajal on.
Õhtul helistab Kroko, et tema on teatris Sai viimase pileti etendusele Ja nüüd siis võtab vabalt ning naudib vanakest. Võtan ise kah jäägripudeli põhja ette, seda on õnneks vähe Korra käin poes leiva järel ja siis tegelen Kaido kunagise jooksuvideoga millest mingil põhjusel on alles vaid projekt mitte lõppvideo ise.

Laupäev. Ärkame majas üsna vara ja avastame, et Kaja kodus polegi. Õigemini Kadi teadis, et emme vahepeal ära läks, aga kuhu, seda ei teadnud keegi. Võis arvata, et ju jalutama mindi mis lõpuks ka õige arvamine oli.
Kui viimastel aegadel enam selg hommikuks valusaks ei jää, siis täna hommikuks on põlveõnglaga mingi jama – kole kange on ja jääb kõndides tuimalt valusaks. Järelikult tuleks ette võtta mõni matk, et asjast aru saada Et täna lastel crossfiti trenni ei ole, läheme Endla looduskaitse alal olevale matkarajale Jõgevamaal.
Ilm on Tartus pilves, aga peale Jõgevat saame pilvede alt välja ja päike särab. Oleme kõik korralikult endid riidesse pannud, ega praegu päevatemperatuurid üle kümne enam ei tõuse, olgu päikest või mitte.
Lasen Kajal panna enne lõppu GPS’i üles, see aga tahab meid mingi ringiga saata ja ma pole kindel, et ka õigesse kohta. Kui maanteel suunab märk Tooma peale, siis lähen GPS’ga tülli ja sõidan siitkaudu oma peaga ja jõuamegi kenasti õigesse kohta.
Oleme siinsel matkarajal esimest korda. Siin on Endla LK keskus ja mitme majapidamisega asundus kus kõik hooned on punased ja suursugused. Täiesti imeline koht, ma ütleks. Siin on ka lõkkekoht, telkimisala ja järvekese peale on ehitatud pontoonsillad, et saaks siinset olemist nautida ja ujudagi.
Parklas on palju autosid. Aga siin on ka silt, et otse matkarajale minna ei saa, tuleb minna ringiga. Aga sinna, kust matkarada metsa alla kolib, on ka võimalik autoga minna, seega hoiame jalavaeva kokku ja sõidame pisut mugavama koha peale
Matkarada algab Männikjärve ääres sarapuude alt. Maastik muutub lõpuks rabaks. Siit saab minna matkaraja suurema ringi peale kus on ka torn. Nii jalutame mööda laudteid rabas tornini. Väga kena laugastega raba on siin. Tornist avalduvad lummavad vaated kogu sellele värvilisele ilule. Päike ka soojendab, kuigi samas tuuleke jahutab Külm meil aga kellelgi ei ole. Muuseas, vilus on soo pind kergelt jäine.
Torni juurest jalutame tagasi Männikjärve äärde ja teeme ümber selle väiksema matkaraja läbi. Miia on küll kuidagi väga vingu täis täna, aga saame ilma eriliste vintsutuste ja vahejuhtumiteta kenasti raja läbi käidud. Oli huvitav ja ilus.
Aga me ei säti endid kohe tagasiteele. Käime Kärdes, uurin sealset mõisa ja rahumajakest. Käime ka siinset preilikivi vaatamas mis kohe maantee ääres ka märgitud on, aga kuhu kunagi pole vaatama läinud.
Tagasitee teeme läbi Jõgeva. Käime siin mõnes poes ja uudistame lihtsalt ringi Ja siis liigume tagasi Tartusse, mis on ikka veel pilvedes, nagu lahkudeski.
Kodus saab mõnuga puhatud. Silm vajus kinni ja rammestus võttis teadvuse üle Kui mina tagasi maa peale sain, keeras Kaja siruli
Jõgevalt ostsime veepommid (nagu õhupallid mis lastakse vett lihtsalt täis). Nüüd tahavad ka lapsed sauna minna, et saaks siis veesõda mängida. Kahjuks aga need pallid ei hoia endas vett ja seega läks sõda omadega vett vedama. Aga lapsed olid siiski kenasti saunas ja kõigil oli tore.
Tulen saunast (olen alati kauem kui teised pereliikmed), kõik vaatavad multikat. Lapsed poolenisti magavad – päevatoimetustest väsinud Pesen ära ja kutsun Miia endaga tagatuppa – mõne aja pärast ta juba magab
Kui kõik magama liiguvad, tahaks mina veel veidi telekat vaadata. Algab film The Guernsey Literary and Potato Peel Pie Society mis mu tähelepanu köitma jääb ja mis mulle väga meeldima hakkab. Film on aga pikk ja uni hakkab murdma, jätan poole kaheteistkümnese reklaami ajal filmi pooleli, lootes seda homme Netflixi vahendusel lõpuni vaadata.

Pühapäev. Enne kaheksat oleme kõik üleval. Kaja tahab taas jalutama minna ja lapsed topivad endid kaasa. Mina ei viitsi minna, teen kohvi ja hakkan filmi lõpuni vaatama. Netflix aga, teate, selle teenuse võite põlema pista! Olen sealt ennegi tahtnud filme vaadata ja ma pole siiani MITTE ÜHTEGI sellist filmi leidnud mida ma olen vaadata tahtnud. Absurd. Googeldasin ja leidsin mingi tasuta alternatiivse saidi kus see film on väga heas kvaliteedis üleval, küll ilma tiitriteta, aga lõpuni sain ta vaadatud. Jah, väga lahe film, soovitan kõigile.
Jalutajad käisid Maximas ja ümberkaudu tänavatel. Kui mina filmi lõpetasin, nemad saabusid.
Ilm on hämar ja pime, mingeid plaane ei ole. Kadi käib kui udu peale, et tema sünnipäevarahade eest tahab tema meid ujuma viia. Alguses ajame vastu, aga siis ma mingi hetk vaatan, et ega midagi mõistlikku nagunii pole peale hakata, et läheme siis Aurasse.
Auras oleme kokku pea kolm tundi. Lapsed, olgugi et väsinud ja näljas, oleks kauemgi olla tahtnud. Tegin täna elu pikima ujumise (varem pole lihtsalt selle peale mõelnud) ujudes 500 meetrit järjepanu Tegin seda rahulikult, mitte spordina, nii et aega kulus 20 minutit Siit tekkis idee, et järgmine kord võtaks aega ja ujuks terve kilomeetri
Kodu jõudes sööme ja vaatan Tammeka – Kursessaare mängu. Algselt oli plaan staadionile vaatama minna, aga et mäng meie kodu jõudes juba käis ja nälg oli, siis vaatasin arvuti kaudu. Ja kui Kuressaare teise värava ära lõi, sain aru, et kodusoojas toas ongi sellist jama parem vaadata. Aga siis asjad muutusid. Lõpuks võitis Tammeka seisuga 4:2 (Y)
Peale mõningast puhkamist lähen lastega Crossfit Tartusse (CFT). Lapsed saavad trenni minna ja mina tegelen läpakas oma teemadega. Kui Kadi teeb kõik kaasa, aga üsna tujutult, siis Miia teeb kaasa ja tunneb asjast rõõmu ning seiklust. Ülilahe!
Peale trenni käime lastega Maximas. Samal ajal tuleb linna peale süsimust pilv mis päikeseloojangus joonistab enda rinnale vikerkaare ja siis hakkab rahet sadama.
Ja nii saabki nädal läbi. Teised vaatavad Maskis Lauljat, mina nokin niisama nina Aga et ninanokkimine just meeldiv tegevus ei ole, siis käin hoopis jooksmas veel kell üheksa õhtul.